← Eesti

2-07-16516/28

2-07-16516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 15:00 Tsiviilasja number 2-07-16516 Tsiviilasi Osaühingu M hagi Osaühingu HE vastu alusetult saadud 30 000 krooni nõudes ja Osaühingu HE vastuhagi Osaühingu M vastu võlgnevuse 160 000 krooni nõudes Tsiviilasja hind 30 000 krooni, vastuhagi hind 80 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastukostja Osaühing M (registrikood xxx asukoht xxx); Hageja seadusjärge esindaja MM; Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Gennadi K (Kull Advokaadibüroo ); Kostja/vastuhageja asukoht XXX); Osaühing HE (registrikood XXX, Kostja seadusjärgne esindaja AP(elektronpost XXX). Viimane kohtuistung
  2. mai 2010.a Tallinnas, Tartu mnt kohtumajas Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Gennadi K Hageja esindaja Mihhail M Kostja esindaja AP RESOLUTSIOON
  3. OÜ M hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt OÜ-lt HE hageja OÜ M kasuks 30000.- (kolmkümmend tuhat) krooni.
  4. Jätta kostja OÜ HE vastuhagi hageja OÜ M vastu 80000.- krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja OÜ HE kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 1 2-07-16516 (07.06.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
  5. OÜ M (edaspidi hageja) esitas 26.04.2007 Harju Maakohtusse hagi OÜ HE(edaspidi kostja) vastu 30 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tegi hageja 17.08.2006 pangaülekande 30 000 krooni tasumiseks kostjale arvete nr 60302, 60502 ja 60601 alusel. Hilisemal kontrollimisel selgus, et raha ülekandmiseks kostjale puudus seaduslik alus. Hageja esindaja käis kostja kontoris asja uurimas ning kostja väljastas hageja esindajale lepingud, millest johtuvalt on hagejal justkui lepinguline suhe kostjaga. OÜ K on 22.03.2006 sõlminud mitteeluruumi üürilepingu OÜ M esindaja MM. Lepingu kohaselt üüris OÜ M OÜ-lt K Tallinnas XXXasuva kaubanduspinna suurusega 50m
  6. OÜ K ei ole hageja kasutusse kunagi andnud lepingus kokkulepitud ruume ning ei ole kordagi nõudnud ka lepingus kokkulepitud üüri. Hageja ei ole kunagi lepingus mainitud ruume kasutanud ning MMei ole kunagi mainitud lepingule alla kirjutanud, kes tema allkirja on võltsida püüdnud, on selgusetu. Poolte vahel 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingut, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale igakuiselt kommunalteenuste eest 10 000 krooni, ei ole hageja juhatuse liige MM kostjaga kunagi sõlminud ega allkirjastanud. Lepingul olev allkiri ei kuulu MM. Hageja ei ole kunagi andnud kellelegi volitusi vastavasisuliste lepingute sõlmimiseks ega ole andnud kellelegi volitusi lepingute täitmiseks, garantiide andmiseks. Nii OÜga K kui ka OÜ-ga HE sõlmitud lepingud on õigustühised, kuna allkiri on võltsitud. 19.03.2007 saatis hageja kostjale kirja, milles taotles alusetult ülekantud raha tagasimaksmist. Kostja esindaja käis hageja esindaja juures ning möönis, et tegu on tõesti allkirja võltsimisega. Lepingu sõlmimisega olevat tegelenud hageja nimel esinenud hageja lahutatud abikaasa. Kostja ei ole siiani raha tagastanud. Kostja on alusetult rikastunud hageja arvelt ning kostjal tuleb hagejale tagastada alusetult saadud 30 000 krooni. Kostja vastus ja vastuhagi
  7. Kostja esitas 12.06.2007 kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja seaduslik esindaja MMoli teadlik olukorrast, et tema endisel abikaasal OM oli üüri-suhe OÜ-ga K . Kostja esitas mitu arvet OÜ-le M, mis hageja poolt ka tasuti. Asjaolu, et arvete tasumine oli hageja eksimus, kostja ei tunnista. Kommunaalteenuste osutamise leping allkirjastati alljärgneval viisil: OMesitas notariaalse volikirja ja peale seda võttis mõlemad lepingud allkirjastamiseks ja järgnevalt tagastas juba allakirjastatud lepingud. Kes signeeris lepingud ja kelle allkiri on lepingus, kostja ei pidanudki kontrollima. Kostja on seisu-kohal, et volikiri andis OM õiguse sõlmida lepinguid ja tegutseda hageja nimel. Kostja teavitas kirjalikus vormis mitu korda hagejat, et OÜ-1 M on kostja ees võlgnevus, kuid hageja kirjadele ei reageerinud. Novembris 2006.a käis kostja esindaja hageja kontoris, kus MM kinnitas suuliselt, et kustutab võlgnevuse esimesel võimalusel. Kommunaal-teenused olid osutatud lepingute alusel ning kuuluvad tasumisele. Ükski ettevõtja ei tasu alusetu väljastatud arveid.
  8. Kostja esitas 29.08.2008.a kohtusse vastuhagi, mille kohaselt sõlmiti poolte vahel 20.03.2006.a kommunaalteenuste osutamise leping. Hagejat esindas OM, kes esitas kostjale oma esindus-õiguse tõendamiseks notariaalse volikirja. Kostjal oli õiguslik alus eeldada, et OM tegutseb OÜ M nimel 2 2-07-16516 ning poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv. Kostja andis kommunaalteenuste osutamise lepingud OMle, kes tagastas need allkirjastatult hagejale. OM esitas hagejale notariaalselt tõestatud volikirja, mille kohaselt oli OM muu hulgas õigus sõlmida ka lepinguid OÜ M, mille juhatuse liige oli MM, nimel. Kostjal oli õigus eeldada, et OM poolt tagastatud allkirjastatud lepingutel on kehtivad allkirjad. Hageja kasutas üüripinda ja tarbis kommunaalteenuseid ka faktiliselt. Üürilepingu ja kommunaalteenuste osutamise lepingu kehtivuse ajal kasutas hageja ruume kaubanduspinnana müües seal keraamikatooteid. Kui hageja leiab, et OM on ületanud volitusi ning sõlminud OÜ M nimel lepingu allkirja võltsides, peab hageja esitama hagi OM vastu. Poolte vahel sõlmitud kommunaalteenuste leping on kehtiv ning hageja on kohustatud tasuma kostja poolt lepingu alusel esitatud arved. Lepingu kohaselt kohustus OÜ M lepingust tulenevate maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tähtajaks tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on korduvalt saatnud hagejale kirju nõudega arved tasuda ning teatanud, et arvete mittetasumisel nõuab kostja hagejalt sisse ka lepinguga ettenähtud viivised. Hagejal on tasumata arveid kogusummas 80 000 krooni. Tasumisega viivitatud päevade eest on kostjal õigus nõuda viiviseid kogusummas 277 500 krooni, mida kostja vähendab põhivõlani. Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks tasumata arvete eest 80 000 krooni ja tasumata viivised 80 000 krooni, kokku 160 000 krooni. Menetluse edasine käik
  9. Kohus võttis 15.09.2008 määrusega vastuhagi menetlusse.
  10. Hageja oma 10.10.2008 vastuses vastuhagi ei tunnistanud ning palus see jätta rahuldamata. Arvetel nr 60703, 61002, 61102, 61202 ja 70104 puudub vastuvõtja allkiri. Seega on arved hagejale esitamata. Arve nr 60904 on vastu võtnud hagejale tundmatu isik. Arvetel nr 60302, 60502, 60601 ja 60701 on hageja allkiri võltsitud. Hageja eest sõlmis kostjaga lepingu OM. Kohtule esitatud volikirjast ei nähtu, et volikirja alusel oleks antud OM volitusi hageja esindamiseks. Volikirjas on selgelt kirjas, et MM volitab OM valitsema talle kuuluvat vara.
  11. Harju Maakohus 05.03.2009 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 30 000 krooni. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata.
  12. Tallinna Ringkonnakohus 05.11.2009 otsusega tühistas Harju Maakohtu 05.03.2009.a otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Hageja täiendav vastus
  13. Hageja 11.05.2009.a vastuse kohaselt kohus tuvastas, et poolte vahel väidetavalt lepingud on tühised, kuna nendel on hageja seadusliku esindaja allkirjad võltsitud. Poolte näol on tegemist juriidiliste isikutega, kes on raamatupidamiskohustuslased. Raamatupidamisseaduse (RPS) § 4 p 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõik oma majandustehingud. Seega pidi olema poolte vahel sõlmitud leping kirjalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 3 kohaselt tehingu tegemiseks antud volitus peab olema samas vormis, kui tehing. Kohus on tuvastanud, et sellist kirjalikku volitust ei olnud. Seega ei saanud poolel tekkida eeldust, et MM on andnud kellelegi volituse OÜ M nimelt tegutsemiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 342 lg 1 sätestab, et kinnisasja rendileandja ja rentnik peavad kinnisasja üleandmisel pärast rendilepingu sõlmimist või lõppemist koostama ühiselt kinnisasja kirjelduse, kus on kirjeldatud kinnisasja osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Kirjelduses peab olema märgitud kirjelduse koostamise aeg ning kirjeldus peab olema mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud. Sellist VÕS § 342 lg 1 tulenevat üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole MM allkirjastanud. Samas tuleneb ka sellest sättest lepingu kirjaliku vormi kohustus, millest tulenevalt peab lepingu sõlmimiseks antud 3 2-07-16516 volitus olema samuti kirjalik vastavalt TsÜS § 118 lg-le
  14. OÜ M juhatuse liige MM ei teadnud, et OM tegutseb OÜ M nimel ja ka kohtusse esitatud hagi näitab, et ta ei talunud OM tegutsemist OÜ M nimelt. Asjaolu, et väidetavalt olla MM käinud koos OM Moskvas kauba järel, ei näita kuidagi, et MM teadis OM egutsemist OÜ M nimelt. See näitab vaid seda, et MM oli teadlik, et OM tegeleb äriga, aga kuna OMoli ka endal äriühing (OÜ PG), ei osanud MMkauba müügi kohta kuidagi OÜga M seostada. Väide nagu vastustaja oleks tehingu heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 mõttes arvete 60302, 60502 ja 60601 tasumisega on alusetu. Mitte heakskiitmist näitab juba ka hagis välja toodud asjaolu, et asjaolude selgumisel asus OÜ M koheselt raha tagasi küsima. Erinevalt kostja väitest nagu oleks MMmaksekorraldused isiklikult täitnud, on kohtule esitatud maksekorralduselt aru saada, et maksekorralduse on täitnud pangateller arvutiga, mitte MM isiklikult. MM maksis sellel korral mitmeid arveid, millised ta esitas tellerile, kes need sorteeris ja maksekorraldused tegi. Mismoodi OÜ HE arved nr 60302, 60502 ja 60601 muude arvete hulka sattusid, on teadmata, samuti ei olnud MM teadlik arvete sisust, kuna ta ei saa eesti keelest aru. Alles hiljem kontrollimisel sai ta aru, mille eest need arved olid ning veendunud, et ükski OÜ M juhatuse liikmetest ei olnud sääraste arvete aluseks olevat rendilepingut sõlminud, asus raha tagasi küsima, kuna maksed olid tehtud alusetult. Kostja väide nagu ei oleks kaupluse pidamine ennast ära tasunud ja seetõttu üritaks OÜ M vältida arvete maksmist, on vale. OÜ M ei ole mitte kunagi OÜga HE sõlminud ühtegi kokkulepet tühistes lepingutes viidatud pindade kasutamiseks ega ole ka reaalselt seda pinda mitte kunagi kasutanud. Eksperdi arvamust, et allkirjad lepingutel ei kuulu MM, ei saa mitte kuidagi jätta arvestamata, nagu kostja soovib. Tegemist on käesolevas tsiviilasjas väga olulise asjaoluga, kuna see tõendab lepingute tühisust. Kindlasti ei ole siin tegemist ka tehingute heaks kiitmisega vastavalt TsÜS § 129 lg-le
  15. Käesoleval juhul pidi olema volitus kirjalik, seega ka heakskiit peab olema kirjalik. Kirjalikku heakskiitu ei ole antud. Isegi kui kostja on enda teada teinud ettepaneku lepingu heakskiitmiseks, ei ole hageja lepinguid heaks kiitnud. Juba hageja poolt esitatud hagi ise enesest näitab, et hageja ei tunnista nõuet, seega ei olnud seda vaja ka täiendavalt tõendada. Hageja leiab, et kohus on asja arutanud ja menetlenud igakülgselt ning ammendavalt ja leidnud õigesti, et leping on tühine, kuna OM ei olnud volitust ega ei ole hageja ka tehinguid heaks kiitnud ja seega tuleb lugeda hageja poolt kostjale üle kantud 30 000 krooni alusetult saaduks ja nimetatud summa tuleb kostjal hagejale tagasi kanda. Kostja vastus hageja vastusele
  16. Kostja 25.03.2010.a vastuse kohaselt leiab, et hageja viide TsÜS 118 lg-le 3 on antud juhul asjakohatu, kuna ei RPS § 4 p 2 ega ka hageja poolt viidatud VÕS § 342 lg 1 ei näe ette, et kirjaliku vormi järgimata jätmise korral oleks tehing tühine. Tulenevalt TsÜS § 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Lisaks on kohatu hageja viide VÕS § 342 lg-le 1, kuna antud juhul ei vaidle pooled rendilepingust tulenevate kohustuste üle. Poolte vahelise vaidluse esemeks on 20.03.2006.a sõlmitud kommunaalteenuste osutamise leping ja sellest tulenevad kohustused. Kostja täiendav vastus
  17. Kostja täiendava 03.05.2010.a vastuse kohaselt MMi poolt arvete 60302, 60502 ja 60601 tasumise kohta hageja poolt esitatud konto väljavõttest on näha, et hageja tegi sel päeval pangakontoris vaid kolm tehingut – tasus vaidlusalused arved, tasus OÜ P arve ning võttis välja sularaha 25 000 krooni. Kõik ülejäänud kanded sel päeval tehti panga poolt. Seega on vastuoluline hageja väide, et sel päeval maksis ta sellisel hulgal arveid, et kolme arve sattumine teiste hulka ja nende tasumine sai toimuda ekslikult. Lisaks juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et vaidlusaluste arvete tasumise selgitusse on märgitud „Arve nr 60302, 60502, 60601, rendimaks 4 2-07-16516 aprill, mai, juuni“. Arve nr 60302 enda peal on aga kirjas „Bürooruumide XXXettemaks“, arve nr 60502 selgitus „Bürooruumide XXXkommunaalkulud mai kuus“, arve nr 60601 selgitus „Bürooruumide XXXkommunaalkulud juuni kuus“. Mitte ühegi arve peal ei ole mainitud, et tegemist oleks rendimaksega, samuti ei saanud pangateller omaalgatuslikult arvata, et arve nr 60302 on väljastatud aprilli kuu eest. Seega on hageja väide, et arvete maksekorraldused koostas pangateller ning hageja ei saanud aru mille eest ta maksab, ilmselgelt vale. Muuhulgas lükkab hageja sellise väite ümber ka asjaolu, et nende kolme vaidlusaluse arve summa on kokku 40 000 krooni ning kui pangateller oleks maksekorralduse koostanud hageja poolt väidetud viisil, oleks ülekanne teostatud summas 40 000 krooni, mitte aga 30 000 krooni. Kohtuistungid
  18. Kohtuistungil 31.03.2010 seletas hageja esindaja, et arvetel, mille järgi hageja on tasunud 30 000 krooni, ei ole vastuvõtjana MMi allkirjad, vaid need on OM poolt võltsitud. Kostja esindaja leidis, et kuna hageja seaduslik esindaja on osa arveid pangas tasunud, siis sellega on hageja seaduslik esindaja arved heaks kiitnud (tl 190-191).
  19. Kohtuistungil 13.05.2010 võttis kohus vande all seletuse OÜ M juhatuse liikmelt MMilt ja kuulas tunnistajana üle kostja endise töötaja SD (tl 211-214). Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused
  20. Kohus vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi on aga põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidete kohaselt ta ei vaidlusta, et kandis 17.08.2006 pangaülekandega kostjale üle 30000 krooni, kuid hilisemal kontrollimisel leidis, et raha ülekandmiseks puudus seaduslik alus. Hageja ei ole kostjaga 20.03.2006 kommunaalteenuste osutamise lepingut ega 22.03.2006 OÜ-ga K XXXTallinnas kaubanduspinna kohta 50 m² üürilepingut sõlminud, hageja seadusliku esindaja MMi allkiri lepingutel on võltsitud, hageja ei ole nimetatud ruumi oma kasutusse saanud ja üürileandja (OÜ K ) pole nõudnud sellelt üüri. Hageja seaduslik esindaja MM pole andnud kellelegi, sealhulgas oma endisele abikaasale OM volitusi vastavasisuliste lepingute sõlmimiseks. MMi poolt OM antud üldvolikiri ei andnud OM õigust tehingute tegemiseks hageja OÜ M nimelt. Kirjalikku volitust MMoma tolleaegsele abikaasale OM tehingute tegemiseks OÜ M nimelt ei ole andnud. Kostja vastuväidete ja vastuhagi kohaselt hageja seaduslik esindaja MM oli XXXruumi kohta lepingute sõlmimise ajal teadlik, et tema tolleaegsel abikaasal OM oli üürisuhe OÜ-ga K . Kostja poolt hagejaga sõlmitud kommunaalteenuste leping anti O.M kätte, kes tõi selle hageja poolt allakirjutatult tagasi. Kelle allkiri oli lepingul hageja nimelt alla kirjutatud kostja ei kontrollinud ega pidanud seda kontrollima. OM oli MMi poolt antud notariaalselt tõestatud üldvolikiri tehingute tegemiseks, mistõttu kostja leidis, et OM oli õigus sõlmida lepinguid OÜ M nimelt. Hageja kasutas üüripinda ja tarbis kommunaalteenuseid ka faktiliselt kaubanduspinnana, müües seal keraamika-tooteid. Kostja esitas hagejale arveid, mille hageja jättis tasumata ja kostja teavitas kirjalikus vormis mitmekordselt hagejat võlgnevuse tekkimisest, kuid hageja ikkagi ei tasunud arveid. Pärast seda kui kostja esindaja käis hageja kontoris, hageja seaduslik esindaja MM kinnitas võlgnevuse kustutamist ja kostjale tasuti 30000 krooni, millega hageja oli tema nimelt sõlmitud tehingu heaks kiitnud. 5 2-07-16516 Eeltoodust nähtuvalt on asjas põhiküsimusena vaieldav, kas hageja ja kostja nimel 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise leping on kehtiv ja kas sellest lepingust tulenevalt oli hagejal kohustus tasuda kostja poolt esitatavaid arveid XXXkaubanduspinna kommunaalteenuste tarbimise kohta.. Otsuse tegemisel on kohtu poolt uuritud allnimetatud tõendid. Kostja kui operaatori ja hageja kui kliendi vahel sõlmitud 20.03.2006 kommunaalteenuste osutamise leping, millega kostja vahendas hagejale kommunaalteenuseid aadressil Sõpruse pst 11 Tallinn asuval kaubanduspinnal suurusega 50 m². Lepingu p 2.
  21. kohaselt klient kohustus tasuma operaatorile talle osutatavate kommunaalteenuste (elekter, valve, vesi, kanalisatsioon) eest 10000 krooni kuus, mis sisaldab käibemaksu (tl 5, 56-57). Mitteeluruumi üürileping 22.03.2006 OÜ K kui üürileandja ja OÜ M kui üürniku vahel, millega üürileandja andis üürnikule allüürile aadressil XXX Tallinn asuva kaubanduspinna suurusega 50 m² üüritasuga 890 krooni kuus (tl 6-7). Kostja poolt hageja nimele koostatud arved 20.03.2006 nr 60302 selgitusega „Bürooruumide XXX ettemaks“ summas 20000 krooni, 12.05.2006 nr 60502 selgitusega „ Bürooruuumide XXX kommunaalkulud mai kuus“ summas 10000 krooni ja 01.06.2006 nr 60601 selgitusega „Bürooruumide XXX kommunaalkulud juuni kuus summas 10000 krooni (tl 8-10). Hansapanga maksekorraldus 17.08.2006, millega hageja oma pangakontolt 221012459211 kostja pangakontole summa 30000 krooni selgitusega „arve nr 60302, 60502, 60601 rendimaks aprill, mai, juuni“ (tl 11). MMi nimelt OM21.12.2005 ja 31.08.2006 antud notariaalselt tõestatud üld-volikirjad (tl 17,62-63). Kostja 13.07.2006 meeldetuletuskiri nr 2 hagejale nõudega tasuda kommunaalteenuste tasu ajavahemikus aprill-juuli 2006 kokku 40000 krooni ja tagatisrahana 20000 krooni. Meeldetuletuskiri kirjutatud OÜ HE juhatuse liikme Raul Tali nimelt, alla kirjutamata (tl 21). Kostja 29.09.2006 meeldetuletuskiri hagejale nõudega tasuda kommunaalteenuste tasu 30000 krooni ja vastavalt arvele 60904 ettemaks sept 2006 kommunaalteenuste eest 10000 krooni Meeldetuletuskiri alla kirjutatud OÜ HE sekretäri ET poolt. Meelde-tuletuskirjal märkus OM nimelt 29.09.2006 „ettemaksu 10000 krooni nõus tasuma koos arvega november 2006 eest + 10000 krooni ettemaks“ (tl 23). Kostja 03.11.2006 meeldetuletuskiri hagejale nõudega tasuda kommunaalteenuste arvete 60601, 60701, 60703, 60904, 61002 kogusummas 50000 krooni. Meeldetuletuskiri alla kirjutatud OÜ HE sekretäri ET poolt (tl 24). Kostja õiend (allakirjutamata) 30.08.2008 hageja võlgnevuse seisuga 30.08.2008 arvete järgi 80000 krooni ja viivised 277500 krooni (tl 64). Kostja poolt koostatud kümme

(10)arvet hageja nimele perioodil 20.03.2006 kuni 03.01.2007 kogusummas 110000 krooni (tl 65-74). Neist viis arvet on kostja poolt alla kirjutamata (tl 69, 7174). Neli arvet perioodist märts - juuli 2006 on allkirjastatud vastuvõtjana MMi nimelt (tl 65-68). Ekspertiisiakt nr DK-0243-08/4657, mille kohaselt 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingule, kus poolteks on OÜ HE ja OÜ M, ei ole tõenäoliselt alla kirjutanud MM(tl 99-104). 6 2-07-16516 Hageja pangaväljavõte 17.08.2006 toimunud 8 tehingu kohta, sealhulgas 2 pangasisest väljamakset (kaardi väljastamise tasu, komisjonitasu), 1 raha laekumine 190000 krooni, 1 sularaha väljavõtt M.M poolt summas 25000 krooni ja 4 väljamakset hageja pangakontolt, sh väljamakse kostjale summas 30000 krooni (tl 200). Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastus 06.04.2010, mille kohaselt OÜ M ja OÜ PGei esitanud 2006 registreerimistaotlust Mustamäe LOV-le majandustegevuse registrikande tegemiseks, seega ei olnud 2006 kantud majandustegevuse registrisse ja ei omanud luba tegeleda kaubandustegevusega aadressil XXX(tl 206). OÜ M juhatuse liikme MMi vande all antud seletus, mille kohaselt pärast seda kui ta oli tasunud kostja arved, tuli välja, et ta oli tasunud valed arved. Panga kaudu ei saanud ta rohkem tasuda kui 30 000 krooni, kuna pangas oli mingi piirang peal. Maksmine käis telleri kaudu, ta andis tellerile arved, kes kirjutas kviitungi välja ja MMandis sellele oma allkirja. Kõik firma arved, mis oli vaja tasuda, olid üheskoos, kuidas kostja arved nende juurde sattusid, seda ta ei tea. Miks kostja arvete tasumise maksekorraldusel on selgituseks rendimaks (aprill-mai-juuni) selle kohta ei osanud ta midagi öelda, kuna teller vormistas kviitungi. Kostja arved maksis peale jutuajamist kostja töötaja S Druziga (tl 211-212). Tunnistajana üle kuulatud kostja endise töötaja SD ütlused, mille kohaselt asus HE kontor XXX, samal aadressil oli üks tühi ruum, mida soovis üürida OM, kes soovis avada selles ruumis suveniiripoe ning sõlmis volikirja alusel OÜ Mi nimel üürilepingu HE esindaja RT. Selles ruumis tehti remont, avati pood ja siis peale seda lihtsalt enam renti ei makstud. OMga rääkimine oli kasutu. Otsustati võtta ühendust OÜ Miga. Tunnistaja sai tuttavate kaudu MMi telefoninumbri, helistas talle, sõitis tema juurde ja rääkis MM kui OMabikaasale, et arved on tasumata. MMlubas seda probleemi lahendama hakata ja lubas need arved ära tasuda. Viimaks maksti firma kontole 30 000 krooni, rohkem ei tasutud. Tunnistaja ei tea, millal OMpoolt allkirjastatud leping jõudis M OÜ-sse (tl 212). Käekirja ja allkirja ekspertiisi akti alusel loeb kohus tõendatuks, et 20.03.2006 kommunaalteenuste osutamise lepingul olev allkiri hageja seadusliku esindaja MMi nimelt on võltsitud, st MMei ole sellele lepingule tegelikult alla kirjutanud. Lähtudes tunnistaja S.D ütlustest peab kohus tõenäoliseks, et lepingule kirjutas MMi nimelt alla viimase tolleaegne abikaasa OM. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadud tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus ei saa nõustuda kostja väitega, et kuna 20.03.2006 lepingu sõlmimist vahendas OÜ M seadusliku esindaja MMi abikaasa OM, kelle kätte nad andsid alla-kirjutamiseks lepingu, siis nad ei pidanudki teadma, kes tegelikult lepingule alla kirjutas. Kohus ei leia, et selline käitumisviis õigustaks kostja ootusi lepingu kehtivuse suhtes. Lepingute sõlmimisel juriidiliste isikute vahel tuleb arvesse võtta, et juriidiliste isiku puhul on tegemist õigusliku abstraktsiooniga, mille tahteavaldused realiseeruvad ainult läbi selleks seaduse või lepingu alusel volitatud füüsiliste isikute. MMi poolt 21.12.2005 oma abikaasale OM antud notariaalselt tõestatud üldvolikiri oli antud MMi kui füüsilise isiku poolt ega sisaldanud volitust tehingute tegemiseks juriidilise isiku OÜ Mi nimel. Seega lähtudes 20.03.2006 tehingu võltsitusest võib seda tehingut pidada tühiseks. Kostja väidete kohaselt tehing muutus kehtivaks, kuna OM tegutses hagejat esindades nn talumisvolituse alusel, samuti on hageja tehingu hiljem heaks kiitnud. 7 2-07-16516 TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus ei loe tõendatuks ka kostja väiteid, et OMpoolt XXXruumis kaupluse avamine ja OM tegutsemine lepingute sõlmimisel OÜ M esindajana toimus MMi teadmisel. Kohtu hinnangul sellekohased tõendid asjas puuduvad. Mustamäe Linnaosa Valitsuse andmetel OÜ M ja OÜ PG ei olnud 2006 kantud majandustegevuse registrisse ega omanud luba tegeleda kaubandustegevusega aadressil XXX. Äriregistri andmetel oli OMPG (RK XXX, aadress XXX Tallinn) juhatuse liige kuni OÜ registrist kustutamiseni 13.05.
  1. Lähtudes tunnistaja S D ütlustest, et OM soovis avada XXX suveniiripoe, on usutav, et ta võis kasutada üüripinda oma isiklike ärihuvide realiseerimiseks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolme tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Asjas ei ole vaidlust, et hageja tasus kostja arved 60302, 60502 ja 60601 osaliselt, so summas 30000 krooni. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et olukorras, kus makse selgitust on hageja kui maksja poolt erinevalt kostja arvetest muudetud (arvete kohaselt XXX ettemaks, kommunaalkulud mai, juuni, tasutud rendimaks aprill, mai, juuni) ning 17.08.2006 tegi hageja oma pangakontolt ainult neli väljamakset, kusjuures väljamakse kostjale oli kõige suuremas summas, mis väidetavalt piirnes panga poolt kehtestatud maksimaalse väljamakse summaga, ei ole usutav, et hageja seaduslik esindaja MMei saanud aru, millised arved kostjale tasuti. MM on ka ise kinnitanud, et arved tasus ta peale seda kui kostja nimel tegutsenud S D oli käinud temaga rääkimas ja nõudnud arvete tasumist. Seega kohus leiab, et eelnimetatud kolme arve tasumine hageja poolt ei saanud toimuda eksituse tõttu, vaid hageja seadusliku esindaja tahte kohaselt. Sellegipoolest kohus leiab, et ainuüksi see asjaolu ei tõenda hageja poolt 20.03.2006 kommunaalteenuste lepingu tagantjärele heakskiitmist. Riigikohus on tsiviilasja lahendis 3-2-1-83-05 märkinud (p 12), et tehingut võib täitmisega heaks kiita eeldusel, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama täitmise õiguslikust tähendusest, sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Ainult makseülekannetel märgitud lepingu number ei ole piisavaks tõendiks, et kostja on lepingu täitmisele asunud ning sellega volituseta sõlmitud tehingu heaks kiitnud. Kohus märgib, et arvetel 60302, 60502 ja 60601 ei ole märgitud nende alust, st hageja nimelt 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste lepingut. Hageja ei ole tasunud arveid vastavalt nende selgitustele kommunaalkulude eest, vaid rendimaksena, mis viitab sellele, et hageja pidas arveid mitte kommunaalteenuste lepingust, vaid rendi(üüri)lepingust tulenevateks. S D ütlusest tulenevalt nõudis ta MMilt OMpoolt tasumata jäetud arvete tasumist, kuna viimased olid sel ajal abikaasad. Tunnistaja ei tea, kas OMpoolt hageja nimelt sõlmitud leping jõudis hagejani. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuigi hageja seaduslik esindaja MMnõustus tasuma oma abikaasa OMpoolt kasutatava äripinna eest hageja arvel renti 30000 krooni perioodi eest aprill-juuni 2006, ei pidanud ta teadma, et arvete (osaline) tasumine toob kaasa 20.03.2006 kommunaalteenuste lepingu kehtivuse ja kohustuse tasuda täiendavalt 80000 krooni kostja arveid. Et hageja ei tunnustanud kommunaalteenuste lepingut kinnitab ka see, et ta ei reageerinud hilisematele kostja meeldetuletuskirjadele. Teiseltpoolt kohus märgib ka seda, et ka kostja ise ei nõudnud eriti tõsiselt hagejalt lepingu täitmisega tunnustamist, kuna esitas hagejale allakirjutamata arveid (5 tk), samuti lasi (lähtudes oma väidetest) hagejal tarbida 50 m² pinna kohta 10000 krooni suuruseid kommunaalteenuseid 7 kuu vältel ilma tasu saamata. 8 2-07-16516 VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja nimel 20.03.2006 sõlmitud kommunaalteenuste osutamise leping on võltsituse tõttu tühine ega muutunud ka kehtivaks nn talumisvolitusest või heakskiitmisest tulenevalt, mistõttu kostja sai hagejalt 30000 krooni alusetult ja rikastus selle arvel ning hagejal on õigus nõuda see summa tagasi. Samadest põhjendustest tulenevalt on kostja vastuhagi kohtu hinnangul põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulud
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab rahuldamata vastuhagi, jäävad kõik menetluskulud kostja (OÜ HE) kanda. Viktor Brügel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.