2-10-9888/16

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-10-9888 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja

1. oktoober 2010, Jõhvi koht Tsiviilasi Kohtla-Järve linna ( Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus V. P.lt hooldusõiguse äravõtmiseks ja alaealisele E.P.ile eestkostja määramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2010.a. Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu; RK 75001017) Avaldaja esindaja: Marika Tarum (volikirja alusel) marika.tarum@kjlv.ee e- post: Puudutatud isikud: V. P. ( IK xxx, elukoht; xxx) Puudutatud isik: U. P. (IK xxx, elukoht; xxx) Puudutatud isik: E.P. (IK xxx) RESOLUTSIOON
3. Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus rahuldada.
4. Võtta V. P.`lt ( IK xxx) täielikult ära hooldusõigus poja E.P. ( IK xxx) suhtes.
5. Seada eestkoste alaealise E.P.`i (IK xxx) üle ning määrata tema eestkostjaks U. P. (IK xxx) kuni E.P.`i täisealiseks saamiseni.
6. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvides. Eestkostjale kuulub E.P.´i isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
7. U. P. on E.P.´i seaduslik esindaja.
8. E.P. võib teha eestkostja U. P. nõusolekuta pisitehinguid. 1
9. Kohustada U. P.´t esitama iga-aastaselt
10. oktoobriks kuni E.P.´i täisealiseks saamiseni kohtule kirjalik aruanne tehtud kulutuste kohta. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. ASJAOLUD Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas 26.veebruaril 2010.a. Viru Maakohtule avalduse V. P.lt vanema õiguste äravõtmise kohta alaealise E.P.i suhtes ning E.P.ile eestkoste määramiseks. Avalduse kohaselt on V. P.l alaealine laps E.P.. Laps on sündinud vallaslapsena. V. P. perekond on Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvel alates 2009.aasta juunikuust. Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi Talituse vastustest selgub, et V. P.`le määratud karistus on asendatud 3 aastase katseajaga. V. P. osaleb OÜ-s Corrigo metatooni asendusravi programmis alates 07.04.2005a. kuni käesoleva ajani, viimasel ajal esineb isikul režiimi rikkumisi. Alates E.P. sünnist kuni käesoleva ajani tegeleb lapse kasvatamisega U. P., kes on esitanud avaldajale avalduse taotlusega alaealisele lapselapsele E.P. eestkostjaks määramiseks. Eestkoste määramise põhjuseks on asjaolu, et lapse ema ei tegele lapse kasvatamisega ja ülalpidamisega ning tarvitab narkootilisi aineid. Avaldaja palub võtta ära V. P.`lt vanema õigused lapse E.P.i suhtes ja määrata alaealisele E.P.i eestkostjaks U. P.. U. P. on kinnitanud kirjalikult oma nõusolekut hakata E.P.ile eestkostjaks. Ka U. P. abikaasa on nõus, et U. P. on alaealisele eestkostjaks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust, paludes V. P.lt ära võtta täielik hooldusõigus alaealise E.P.i suhtes. Puudutatud isik U. P. kinnitas kohtuistungil, et on nõus olema E.P.ile eestkostjaks. Puudutatud isik V. P. ei ilmunud istungile (kohtukutse kätte toimetatud), esitades kirjaliku nõusoleku, et U. P. määratakse tema poja E.P.ile eestkostjaks. V. P. palus istung läbi viia ilma tema osavõtuta, kuna ta ei soovi istungil osaleda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja seletused, puudutatud isiku E.P.i ja U. P. arvamuse ja uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Kohtla- Järve Linnavalitsuse avaldus V. P.`lt hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks E.P.i suhtes ja eestkoste määramine E.P.ile kuulub rahuldamisele. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PkS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. 2 Avaldus V. P.`lt vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks alaealisele E.P.´ile on esitatud kohtule 01.03.2010, seega on vajadus vanema õiguste äravõtmiseks ja eestkoste määramiseks tekkinud enne 01.07.
11. Samas ei näe alates 01.07.2010 kehtiv perekonnaseadus ette vanema õiguste äravõtmist, vaid defineerib vanema hooldusõiguse mõiste (vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest). Perekonnaseaduse sätestatud hooldusõigus hõlmab nii õigust hoolitseda lapse isiku kui ka tema vara eest (isikuja varahooldus) (PkS § 116 lg 2). Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kohaldada nii kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust, kui ka alates 01.07.2010 kehtivat perekonnaseadust. Hooldusõigus Kohtla-Järve linn palub V. P.lt vanema õigused ära võtta ehk uue perekonnaseaduse mõistes hooldusõigust maksimaalset piirata. Kuni 01.07.2010 kehtinud PkS § 54 lg1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. 01.07.2010 jõustunud PkS § 134 lg 1 ja 3 ning § 135 sätestatust tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas võib kohus hooldusõiguse ära võtta (nii vara- kui isikuhooldusõiguse). Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et V. P. lapse kasvatamises ei osale. Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulas alaealise E.P.i ära 27.09.2010.a. E.P. rääkis, et on sündimisest saadik elanud vanaemaga. Vestluse käigus selgus, et E.P. näeb ema siis, kui ema käib kodus magamas. Teda kasvatab vanaema, kes aitab tal koolitöid teha. E.P. on nõus, et tema emalt võetakse ära vanema õigused ja tema eestkostjaks oleks vanaema. Erik õpib Ahtme Gümnaasiumis ja talle meeldib koolis. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et alaealine E.P. on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Laps on sündinud vallaslapsena ja tema ema ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega ning tarvitab narkootilisi aineid. Lapse ema praktiliselt kodus ei ela võib mitmeteks päevadeks lahkuda. Laps on elanud oma vanaema U. P.ga alates sünnist saati. U. P. on taganud lapsele vajaliku hoolitsuse ja ülalpidamise. V. P.l on puudunud tahe lapse eest hoolitseda ja huvi lapse käekäigu vastu. V. P. osaleb metatooni asendusravi programmis alates 07.04.2005 aastast. Programmi läbimisel on esinenud rikkumisi. Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123). 3 Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. V. P. on jätnud täitmata kohustuse lapse eest hoolitseda ja last ülal pidada. Vaatamata vanema seadusest tulenevalt kohustusele alaealist last ülal pidada, ei ole V. P. vanema kohustusi täitnud. Seeläbi on V. P. lapse õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Kohus leiab, et kahjustatud huvi ei pea tingimata väljenduma vägivallas või ähvardavas käitumises lapse suhtes, vaid võib väljenduda ka lapse ees vanema kohustuste täitmata jätmises. Kui üks vanem ilma mõjuva põhjusteta laste kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale, kahjustab see lapsi emotsionaalselt ja materiaalselt. Kohus leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb V. P.lt E.P.i suhtes hooldusõigus täielikult ära võtta. Eestkoste määramine Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kelle vanemad on surnud. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 171 lg1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. U. P. on andnud kirjaliku nõusoleku ja on kinnitanud oma nõusolekut olema eestkostja ka kohtuistungil. Kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 96 ega ka alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid U. P.l olemast alaealisele eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes ja võttes arvesse, et alaealine E.P. on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning teda kasvatab juba alates 1999 aastast U. P., kes on nõus hakkama lapse eestkostjaks, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine E.P.i eeskostjaks on lapse huvides. PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ka kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § § 557 lg 1 kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata E.P.i kõigi asjade ajamine. Arvestades eestkostetava vanust võib ta teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. 4 Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 5