3-10-1132/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1132 Otsuse kuupäev 10.september 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Arnold Lõhmuse (Lõhmus) kaebus Tartu Vangla 23.04.2010 vaide tagastamise nr E5 128 tühistamise ja Tartu Vangla 23.04.2010 käskkirja nr 1-3/55 „Tartu Vangla kodukorra muutmine“ osalise tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Arnold Lõhmuse kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 10.septembrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 11.oktoobril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.Tartu Vangla direktori 18.03.2010 käskkirjaga nr 1-3/35 kehtestati Tartu Vangla kinnipeetavatele isikutele sisseostude piirangud. Nimetatud käskkirja resolutiiv- ehk kohustusliku osaga kehtestati vangla kauplusest ostetavatele kaupadele koguselised piirmäärad. Käskkirja põhjendavas osas, mis ei ole iseseisvalt kohustuslik, toodi põhjendused, miks on nimetatud piirangute seadmine vajalik ning üheks põhjenduseks oli, et alates 26.04.2010, mil rakendub Tartu Vanglas vangla sisekorraeeskirja § 82 uus redaktsioon, ei tohi kinnipeetavad enda juures suitsetamistarbeid hoida ning tohivad suitsetada ainult kohas, kus see on lubatud ning ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. 09.04.2010 esitas Tartu Vangla kinnipeetav Arnold Lõhmus vaide Tartu Vangla direktorile, milles taotles eelnimetatud käskkirja osalist kehtetuks tunnistamist. Kuna vaidest ei selgunud, milles otseselt seisnes A.Lõhmuse õiguste rikkumine, siis andis Tartu Vangla vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 24.aprillini

1. 22.04.2010 esitas A.Lõhmus vaides puuduste kõrvaldamise kirja. Kuid kuna vaide esitaja määratud tähtajaks vaide puudusi ei kõrvaldanud, st ei põhjendanud ega selgitanud, millist temale tulenevat subjektiivset õigust Tartu Vangla direktori käskkiri rikub, siis Tartu Vangla tagastas 23.04.2010 vaide selle esitajale. 2.Tartu Vangla direktori 23.04.2010 käskkirjaga nr 1-3/55 muudeti Tartu Vangla kodukorda ning täiendati seda punktiga 12.5, mis sätestab kinnipeetavatele suitsetamise korra Tartu Vanglas ning mille punkt 12.5.1 kohaselt on kinni peetavate isikute suitsetamise kohad Tartu Vanglas jalutusaia vastava märgistusega alad ning vastava märgitusega jalutusboksid. 30.04.2010 esitas A.Lõhmus vaide, milles vaidlustab eelnimetatud käskkirja punkti 12.5.1 sõnastuse muutmist. Kuna tema vaie ei vastanud HMS § 76 sätestatud nõuetele, siis andis Tartu Vangla vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 14.maini
2. A.Lõhmus vaides olevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu Tartu Vangla tagastas tema vaide 20.05.
3. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 30.04.2010 esitas Arnold Lõhmus kohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada Tartu Vangla 23.04.2010 vaide tagastamine nr E5
4. Kaebaja väidab, et vangla ei aidanud temal vaides esinevaid puudusi kõrvaldada. 07.06.2010 ja 01.07.2010 esitas A.Lõhmus kohtule täiendava taotluse tühistada Tartu Vangla 23.04.2010 käskkiri nr 1-3/55 osaliselt. Kaebaja leiab, et suitsetamisajad Eesti vanglates peaks olema ühtlustatud, kuna kinnipeetavad on seaduse ees võrdsed ja antud õigusi ja inimväärikust alandavaid piiranguid (suitsetamiskorraldus) peaksid olema sarnased kõigile kinnipeetavatele, sest karistuse on määranud kohus ja lisakaristust EV seadused ette ei näe. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta A.Lõhmuse kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt selgitati kaebajale, et vaidest ei nähtu, millist kaebajale seadusandlikest aktidest tulenevat õigust käskkiri rikub või vabadust piirab. Samuti selgitati kaebajale täiendavalt, et vaidlustatud käskkirjaga ei piirata mitte suitsetamist, vaid sisseostude tegemist vanglas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 1.Asja materjalidest nähtuvalt võttis kaebuse esitaja Tartu Vangla direktori 18.03.2010 käskkirja nr 1-3/35 kehtestatud „Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele sisseostude piiramine“ (tl 17) põhjenduste kontekstist välja ainult ühe lause, millest temale tegelikkuses kohustusi ega piiranguid ei tulenenud ja tuletas sellest enda väidetava õiguste rikkumise ning esitas selle alusel käskkirja peale vaide, taotledes tegelikkuses käskkirja ühe põhjenduse tühistamist. Kohus nõustub vastustajaga, et sellist vaiet (tl 28) ei olnud võimalik menetleda, kuna A.Lõhmus jättis sisustamata, millist tema subjektiivset õigust käskkiri rikub või piirab, siis tagastati vaie temale 14.04.2010 puuduste kõrvaldamiseks (tl 15). 2 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 78 sätestab, et kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. HMS § 79 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Kaebaja väide, et vangla ei aidanud temal vaides esinevaid puudusi kõrvaldada, ei ole tõene. Kohtu arvates vangla poolt 14.04.2010 täiendava tähtaja andmisel puuduste kõrvaldamiseks, selgitati kaebajale piisavalt arusaadavalt, et vaidest ei nähtu, millist kaebajale seadusandlikest aktidest tulenevat õigust käskkiri rikub või vabadust piirab. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja poolt vanglale 22.04.2010 (tl 7-8) esitatud kirjast ei olnud võimalik jätkuvalt aru saada, kuidas vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja õigusi ehk kinnipeetav ei põhjendanud oma vaides, milles seisnes tema õiguste rikkumine, siis tagastas vangla 23.04.2010 vaide nr E5 128 kaebajale, õigesti. 2.Tartu Vangla muutis oma kodukorda 23.04.2010 käskkirjaga nr 1-3/55 (tl 29) ja täiendas seda punktiga 12.5, mis sätestab kinnipeetavatele suitsetamise korra Tartu Vanglas ning mille 12.5.1 kohaselt on kinni peetavate isikute suitsetamise kohad Tartu Vanglas jalutusaia vastava märgistusega alad ning vastava märgistusega jalutusboksid. Asja materjalidest nähtub, A.Lõhmus esitas 30.04.2010 vaide (tl 22), milles taotleb eelnimetatud käskkirja punkti 12.5.1 sõnastuse muutmist. Kuna vaie ei vastanud HMS § 76 sätestatud nõuetele, siis andis Tartu Vangla talle täiendavalt aega kuni 14.maini 2010 vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 23). Vangla leidis, et kuna kinnipeetava poolt esitatud vaidest ei selgunud, millist vaide esitajale tulenevat õigust on Tartu Vangla rikkunud, siis palus vangla välja tuua põhjused ning märkida, milles seisnes tema õiguste rikkumine. 11.05.2010 esitas A.Lõhmus kirja, kuid jättis vaides olevad puudused kõrvaldamata, mistõttu Tartu Vangla tagastas 20.05.2010 (tl 24) vaide selle esitajale, kuna vaide esitaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud. VangS § 1 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebuse sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Antud juhul taotleb kaebaja Tartu Vangla 23.04.2010 käskkirja nr 1-3/55 osalist tühistamist. Kohus on seisukohal, et kuna Tartu Vangla tagastas A.Lõhmusele vaide põhjusel, et ta ei kõrvaldanud vaides puudusi, mis takistasid vaide lahendamist, siis ei ole A.Lõhmusel õigust pöörduda kaebusega kohtu poole, kuna kaebuse ese on sama, mis vaidemenetluses. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Arnold Lõhmuse kaebuse täielikult rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3 4