← Eesti

3-09-653/60

Obsah (4)§ 6§ 56§ 63§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-0

) § 54, § 56 lg-te 1 ja 2 nõuetele. Otsuses puudub viide faktilisele ja õiguslikule alusele ning vaidlustamisviide. Viide määrusele nr 44 pole piisav, tugineda saab ainult konkreetsele sättele. Motiveerimiskohustuse nii oluline rikkumine toob automaatselt kaasa kaebuse rahuldamise (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-08). Tehnilise passi p 14 järgi vastas sõiduk 98/69/EG III;B ehk Euro 4 nõuetele. Sõidukile väljastati Saksamaal TÜV-i ehk Tehnilise Kontrolli Inspektsiooni kinnitusleht, mille kohaselt see vastab Euro 4 nõuetele. Vastustaja keeldus tüübikinnituse andmisest vaatamata sellele, et kaebaja esitas Saksa registreerimistunnistuse ja TÜV-i kinnituse, mille järgi sõiduk vastas Euro 4 nõuetele. Otsuses pole kaalutlusi, mille põhjal otsus tehti. ARK pole põhjendanud, miks ta ei usu, et auto Saksa pass ning TÜV-i ja Dekra kinnitused on tõesed. Määruse nr 44 § 2 p 22 kohaselt on tüübikinnitus menetlus, mille tulemusena liikmesriik tunnistab, et sõiduki tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele ning omistab sõiduki tüübile kas EÜ tüübikinnituse või E tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse. Sama paragrahvi p 23 kohaselt on tüübitunnustus menetlus, mille tulemusena pädev asutus otsustab esitatud dokumentide alusel sõiduki vastavuse määruse nõuetele. Vastustaja pole õigustatud vaidlustama Saksa registreerimistunnistust ja TÜV-i kinnitust, sest tegemist on Euroopa Liidu sisese tunnustusega. Vastustaja rikkus Euroopa Liidu lepingu art-t 28. Tegu on ebaproportsionaalse, põhjendamatu ja ebaseadusliku piiranguga kaupade vabale liikumisele. Otsus on vastuolus ka Euroopa Komisjoni direktiivi 96/96/EÜ art-ga 3

(2), mille järgi teise liikmesriigi poolt välja antud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel, kui tema enda väljaantud tõendeid. Vastustaja ei esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et Saksamaal väljastatud sõiduki tehnilises passis ja TÜV-i dokumendis sisalduvad kanded oleksid ebaõiged. Ka vastustaja poolt eksperdina kasutatud Mitsubishi esindaja R. K. leidis, et TÜV-i kinnitus, kus on sätestatud sõiduki tehnilised tingimused, näitab ära, kas see vastab Euro 4 nõuetele või mitte. Kuigi vastustaja väidab, et TÜV-i dokument pole test, mis näitaks sõiduki testimist heitgaasidele, pole ta ka ise vastavat testimist läbi viinud, kuid selle tegevusetuse tõttu ei peaks kannatama kaebaja. Ainult asjaolu, et sõiduk on toodetud Araabia turu jaoks, ei saa olla Euro 4 nõuetele mittevastavuse ja tüübikinnituse andmisest keeldumise aluseks. Auto osteti majandus- ja kutsetegevuses tehtavaks tööks, kuid tüübikinnituse andmisest keeldumise tõttu ei saa kaebaja seda kasutada, sest masinat pole võimalik registreerida. Kaebaja on saanud majanduslikku kahju. Sõiduki turuväärtus on nullilähedane, sest keegi ei soovi osta sõidukit, mida ei saa registreerida ning müük välismaale oleks liiga kurnav ja aeganõudev. 3. Maanteeamet (ARK-i õigusjärglane alates 01.07.2009) palus jätta kaebuse rahuldamata. 2
(6)3-09-653 ARK-i Paide büroo Rakvere osakond vaatas registreerimiseelse ülevaatuse raames kaebaja sõiduki üle ja suunas ARK-i tehnoosakonda riiklikule tüübikinnitusele, kuna sõiduk polnud Euroopa Liidu turu jaoks toodetud ja sellel puudus andmesilt. Vastuseks ARK-i päringule teatas AS Silberauto, et sõiduk on toodetud nn Araabia turu jaoks. Sellest teavitati kaebajat ja selgitati, et sõiduki registreerimiseks tuleb läbi viia üksikkinnituse menetlus, mille raames tuleb sõiduk viia vastavusse Euroopa Liidu normidega. Kaebaja esitas Harju büroo Tallinna osakonnale ja ARK-i tehnoosakonnale üksikkinnituse läbiviimiseks avalduse ja sõiduki. Sõidukit kontrolliti ja see vastas nõuetele, v.a heitgaaside osas, kuna kaebaja polnud viinud mootorit vastavusse Euro 4 nõuetele, mistõttu tehti uuesti keelduv otsus. Kaebaja kaasati tüübikinnituse menetlusse – ta käis AS-s Silberauto ja teda teavitati asjade käigust. Kaebajat informeeriti ka sellest, et mootori Euro 4 nõuetele vastamiseks tuleb paigaldada lisakatalüsaator ja kübemefilter ning selle kohta väljastati talle ka eelkalkulatsioon. Otsuses viidatakse selle aluseks olevale määrusele nr
  1. Otsus tugineb järgmistele faktilistele asjaoludele. ARK tegi päringu Mitsubishi ametliku esindaja Eestis AS Silberauto kaudu, kelle vastuse kohaselt on kaebaja sõiduk toodetud Araabia turu jaoks. Seejärel tehti päring Dekrale, kellelt saadud testraportist nähtub, et kõnealust sõidukit pole testitud. Testraporti lk 34 on testitud mootorite mudelikoodid, kuid kaebaja sõiduki mootori mudelikoodi KB4TNJNUZLW seal pole. Mudelikoodi viimane tähis W näitab, et masin on toodetud Araabia turule. Kaebaja esitas
  2. a alguses Dekra poolt väljastatud dokumendi sõiduki mootori Euro 4 nõuetele vastavuse tõendamiseks. Vastustaja täiendavale päringule vastas Dekra, et kaebaja sõidukit pole tõesti testitud ja kinnitas, et tunnistas ekslikult kaebaja sõiduki Euro 4 nõuetele vastavaks.

§ 6

alusel peab haldusorgan välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Määruse nr 44 § 3 lg-te 4 ja 5 kohaselt on ARK-l õigus kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, samuti kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest. Registrikannet ei teostata, kui tekib kahtlus, et dokument või selles sisalduv kanne on võltsitud või ebaõige. Sõiduki registreerimistunnistuse p 14 kanne 98/69/EG III;B näitab küll, et sõiduki mootor vastab Euro 4 nõuetele, kuid tegemist on Saksamaa transiit registreerimistunnistusega, mille väljastamisel ei teostata sõidukite nõuetele vastavuse kontrolli täies mahus ja lähtutakse esitatud andmetest. Saksamaal väljastatud registreerimistunnistus on informatiivse tähendusega ega ole õiguslikult siduv Eestile, kui Eestil on täiendavaid andmeid, mis esitatud andmed ümber lükkavad. TÜV-i tõend kajastab registreerimistunnistuse andmeid ja näitab tehnoülevaatuse läbimist, mitte TÜV-i enda poolt läbi viidud katsetusi või testimisi heitgaasidele. ARK kahtleb kaebaja täiendavalt esitatud TÜV-i tõendi õigsuses, sest reeglina on need võltsimiskindla märgistusega ja väljastatud teistsugusel kujul. Kaebaja esitas alles kohtus sõiduki registreerimistunnistuse ja TÜV-i kinnituse. Kuna ARK ei olnud otsuse tegemisel teadlik nendes kajastatud asjaoludest, ei saa neid kasutada otsuse õigusvastasuse tuvastamisel. Tüübikinnitust viib Eesti Vabariigis läbi ning dokumentide ja andmete vastavust hindab vastustaja, lähtudes Eestis kehtivatest õigusaktidest. Mitsubishi esindaja R. K. pole ekspert tüübikinnituse alal, (teda on kasutatud asjatundjana autoehituse alal), mistõttu tal puudub õigus öelda, et klient saab vastustajalt sertifikaadi ja millist tähendust omab TÜV-i dokument. Sõidukit pole Eestis testitud Euro 4 nõuetele vastavuse osas. Vaatluse eesmärk oli tuvastada, kas autole on tehtud selliseid ümberehitusi, mille läbi see vastaks Euro 4 nõuetele. Kuna sõiduki tootja on ARK-i ja Mitsubishi esindajat Eestis teavitanud, et auto kuulub sellisesse gruppi, mis on toodetud nn Araabia turule ja selle mootor vastab Euro 3 nõuetele, tekkis ARK-l kahtlus esitatud dokumentide õigsuses. Kontrollimisel tuvastatigi, et auto pole ümber ehitatud. Euroopa Komisjoni direktiiv 96/96/EÜ käsitleb tehnoülevaatust ega ole asjakohane. ARK keeldus kaebaja autole tüübikinnituse omistamisest, sest selle mootor ei vastanud Euro 4 nõuetele ja kaebaja polnud teinud nõutavaid ümberehitusi AS-s Silberauto toimunud ülevaatuse ajaks. Seega on vaidlustatud otsus õiguspärane. 3

(6)3-09-653 4. Tallinna Halduskohus tunnistas 22.09.2009 otsusega ARK-i 17.10.2008 otsuse õigusvastaseks ja mõistis Maanteeametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 10 000 krooni. Põhjendused:

§ 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud, põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud otsuses puudub viide õiguslikule alusele. Asjakohaseks viiteks ei saa lugeda viitamist määrusele nr 44, vastustaja pidanuks viitama konkreetse(te)le sät(e)tele, millele tuginedes ta leidis, et autole Mitsubishi L200 VIN-koodiga MMBJNKB408D0 31909 pole võimalik tüübikinnitust omistada. Otsuses pole põhjendatud, mille põhjal vastustaja tuvastas, et sõiduk ei vasta Euro 4 nõuetele – seega puudub ka otsuse faktiline alus. Dokumendid, millega vastustaja otsuse õiguspärasust tõendada soovib, on vastustaja kätte jõudnud - osa neist ka koostatud - mitu kuud peale vaidlustatud otsuse tegemist, mõned on koostatud koguni alles kohtumenetluse ajal. Seega ei saanud vastustaja otsuse tegemisel tugineda nendele dokumentidele. Riigikohus on korduvalt, sealhulgas 05.11.2008 otsuses nr 3-3-1-49-08 sedastanud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses. Eeltoodust lähtudes on vaidlustatud haldusakt õigusvastane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Maanteeameti apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: Kohus jättis otsuses käsitlemata vastustaja 15.05.2009 ja 28.09.2009 esitatud vastuväited, rikkudes sellega HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud motiveerimiskohustust. Kohus ei põhjendanud otsuses, kas vaidlustatud otsus on materiaalselt või formaalselt õigusvastane. Pooled eristasid kohtule esitatud argumentides haldusakti sisulist ja vormilist õigusvastasust. Kui ka asuda seisukohale, et otsus on õigusvastane, siis riigivastutuse seaduse alusel saab isik kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui avaliku võimu kandja on materiaalselt õigusvastaselt tegutsenud. Kohus ei analüüsinud sõiduki mootori vastavust või mittevastavust Euro 4 nõuetele, mis on määrav haldusakti materiaalse õiguspärasuse hindamisel. Kohus järeldas ekslikult, et haldusaktis puudub faktiline alus. Otsuse andmise faktiline alus ei seisne mitte põhjendamises, mille põhjal vastustaja sõiduki mootori Euro 4 nõuetele mittevastavuse tuvastas, vaid konkreetses asjaolus, et sõiduk niisugustele nõuetele ei vasta.
  2. Westviru Grupp OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista vastustajalt välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 5 400 krooni. Vastuväited: Kohus ei ole rikkunud HKMS § 25 lg-st 2 tulenevat motiveerimiskohustust. Kohus ei saa ületada nõude piire ega asuda hindama vastustaja tõendeid, mis ei oma otsuse tegemisel tähtsust. Arvestades kaebuse eset, on kohus teinud motiveeritud otsuse. See, et võimaliku kahjuhüvitise nõude korral on oluline materiaalne seadusvastasus, ei ole käesoleval juhul motiiviks, miks kohus oleks pidanud vastavaid asjaolusid hindama juhul, kui oli igasuguse kahtluseta tuvastanud vastustaja otsuse õigusvastasuse. 4

(6)3-09-653 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmiseks alust.
  2. Apellatsioonkaebuse väitel ei põhjendanud halduskohus otsuses, kas vaidlustatud otsus on materiaalselt või formaalselt õigusvastane. Vastavalt

§-le 54, mis sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused, on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Nimetatud sättest tulenevad haldusaktile esitatavad nõuded materiaalsele ehk sisulisele õiguspärasusele ja formaalsele õiguspärasusele. Kuigi halduskohtu otsuses ei ole sõnaselgelt märgitud, nähtub kohtuotsuse põhjendustest, et kohus on pidanud ARK-i otsust formaalselt õigusvastaseks. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on see olnud arusaadav ka vastustajale, kes heidab halduskohtule ette tema vastuväidete käsitlemata jätmist ja kaebaja sõiduki mootori Euro 4 nõuetele vastavuse / mittevastavuse hindamata jätmist. 9. Formaalse õigusvastasuse raames hinnatakse haldusakti andmisele kehtestatud pädevus-, vormi- ja menetlusnõuetest kinnipidamist ning juba ühe eelnimetatud nõude eiramise korral saab pidada haldusakti õigusvastaseks. Haldusakti õigusvastasusega ei kaasne reeglina automaatselt selle kehtetust ja õigusvastane haldusakt (välja arvatud tühine haldusakt

§ 63

mõistes) kehtib

§ 61

lg 2 alusel kuni selle kehtetuks tunnistamiseni haldusakti andja või ka haldusakti adressaadi kaebuse alusel halduskohtu poolt. Haldusakti tühistamiseni (kehtetuks tunnistamiseni) viivad vaid väga rasked menetlus- ja vorminõuete rikkumised, mis võisid mõjutada asja otsustamist, samuti haldusakti sisuline õigusvastasus, mistõttu on nende asjaolude tuvastamine oluline eelkõige tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel. Kuna käesolevas asjas lõpetas halduskohus menetluse tühistamis- ja kohustamisnõude osas ning menetles üksnes tuvastamisnõuet, võis kohus piirduda otsuse formaalse õigusvastasuse tuvastamisega. Isegi juhul, kui halduskohus oleks kontrollinud otsuse sisulist õiguspärasust ja jõudnud järeldusele, et otsus on lõppjärelduses õige, ei oleks kohus saanud olukorras, kus haldusakt on formaalselt õigusvastane, jätta tuvastamiskaebust sel põhjendusel rahuldamata. Juhul, kui kaebaja soovib halduskohtu kaudu nõuda vastustajalt kahju hüvitamist seoses vaidlusaluse otsusega, omab otsuse sisuline õiguspärasus vaieldamatult tähtsust ja halduskohtul tuleb kahjunõude lahendamisel sellele hinnang anda. Arvestades eeltoodut ja seda, et kahju hüvitamise nõude võib halduskohtule esitada ilma eelnevalt väidetava kahju põhjustanud haldusakti õigusvastasust tuvastamata, ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine on võimalik ka vormi- ja menetlusnõuete rikkumise korral (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-77-04), ei ole alust pidada halduskohtu poolt vastustaja otsuse sisulist õiguspärasust puudutavate vastuväidete käsitlemata jätmist menetlusnormide rikkumiseks. 10. Halduskohus pidas ARK-i otsust formaalselt õigusvastaseks otsuses kaebaja sõidukile tüübikinnituse omistamisest keeldumise põhjenduste, õigusliku ja faktilise aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu järeldus on lõppjärelduses õige. Nõustuda võib vastustajaga selles, et ARK-i otsuses on toodud selle andmise faktiline alus kaebaja sõiduki mootor ei vasta Euro 4 nõuetele. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et viitamine ARK-i otsuses õigusliku alusena majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.03.2004 määrusele nr 44 „Autode ja nende 5

(6)3-09-653 haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri“ võib olla asjakohane, kuid ilma viiteta konkreetse(te)le sät(e)tele ei ole see arusaadav ega piisav. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-3-1-61-00, et haldusakti õigusliku aluse kohtulik kontroll hõlmab viite arusaadavust, piisavust, asjakohasust kui ka õigsust.

§-dest 54 ja 56 tuleneb üldine akti motiveerimise kohustus. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusalune otsus ei vasta põhjenduste puudumise tõttu

§ 56lg-le 1.

Soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab

§ 56

lg 1 kohaselt olema kirjalikult põhjendatud vaatamata sellele, et tegemist ei ole kaalutlusotsusega (nagu ekslikult leiab kaebaja). Vaidlusalune otsus on ka ringkonnakohtu hinnangul ilmselgete motiveerimispuudustega.

  1. Neil põhjendustel jääb Maanteeameti apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Maanteeameti menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja taotles apellatsioonimenetluses 5 400 krooni õigusabikulude väljamõistmist ja esitas menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Arvestades asja mahtu ja keerukust, peab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonimenetluse kulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ning mõistab need vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 92 lg 1 alusel välja. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Otsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010.a. määrusega RESOLUTSIOON Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a otsuse haldusasjas nr 309-653 resolutsiooni punktis 1 ja asendada tekstile „otsus haldusasjas nr 3-09-653“ järgnev sõna „rahuldamata“ sõnaga „muutmata“. 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.