3-10-681/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-681 Otsuse kuupäev

1. september 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kirill Katšani kaebus Viru Vangla 07.01.
2. a käskkirjaga nr 6.-3/22-D tekitatud 5 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebaja Kirill Katšan; Vastustaja Viru Vangla
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so kuni 22.10.
5. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Vanglas kinnipeetav Kirill Katšan suhtles 10.12.2009.a kella 22.55 ajal E-hoones teiste kambrite kinni peetavate isikutega ja ähvardas vanglaametnikku. Viru Vangla 07.01.
7. a käskkirjaga nr 6.-3/22 -D karistati Kirill Katšani vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. K. Katšan esitas 10.01.
8. a vaide Viru Vangla 07.01.
9. a käskkirja nr 6.-3/22-D kehtetuks tunnistamiseks ja tekitatud kahju 5 000 krooni hüvitamiseks, mille Viru Vangla jättis tähtaegselt läbi vaatamata.
10. K. Katšan esitas 11.03.2010.a Tartu Halduskohtule kaebuse 5 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja nõue
11. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt on kaebaja seisukohal, et teda on karistatud alusetult ja seoses sellega taotleb kaebaja 5 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja selgitab, et ta ei suhelnud teiste kinnipeetavatega, vaid palvetas tualettruumis. Kahjunõude suurust põhjendab kaebaja sellega, et kartseri tingimused erinevad oluliselt tavakambrist. Kartseris suhtuti kaebajasse halvasti, korrapidajad ei täitnud alati oma kohustusi. Distsiplinaarmenetlust ei viidud läbi objektiivselt. Vangla viivitas alusetult vaide lahendamisega. Vastustaja vastuväited
12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kohtukulud tema enda kanda. Käskkiri on antud õiguslikul alusel, tegemist on õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus. Käskkirjas on õigesti tuvastatud asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ja distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub alus. Kinnipeetava suhtes distsiplinaarse mõjutusvahendina kartserirežiimi kohaldamine ei ole võrdsustatav isikult vabaduse võtmisega. Kaebaja inimväärikust ei ole alandatud. Kartserikamber vastas nõutud tingimustele. Kohtu seisukoht
13. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et teda on Viru Vangla 07.01.
14. a käskkirjaga nr 6.3/22 -D (tl 35-36) karistatud alusetult. Kaebajat on karistatud Viru Vangla kodukorra p 8.1.3 rikkumise eest, kuna ta rikkus kinnipeetava kohustust olla viisakas. Lisaks sellele on käskkirjas kaebajale süüks arvatud kodukorra p 8.2.18 sätestatud keelu rikkumine suhelda teiste kinnipeetavatega ning kodukorra p 8.2.4 rikkumine, mis keelab suhtlemisel ähvardavate väljendite kasutamise. Halduskohus on seisukohal, et kaebuse ja asjas kogutud tõenditega (tl 41) on kaebaja süü distsiplinaarrikkumise toimepanemises tõendatud. Kaebuses ei ole kaebaja esitanud vastuväiteid käskkirjale selles osas, et teda on karistatud vanglaametniku ja vangla ähvardamise eest. Seega on kaebaja ise lugenud käskkirja selles osas õiguspäraseks. Kohus nõustub kaebajaga, et palvetamine ei ole vanglas keelatud tegevus. Kaebajat aga ei olegi karistatud palvetamise eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka palvetada ei tohi vanglas sedavõrd valjuhäälselt, et see segaks öörahu. Kaebaja õigusvastane käitumine algas sellest hetkest, kui ta valjuhäälselt palvetas ja hakkas tema enda sõnade kohaselt teisi kinnipeetavaid korrale kutsuma. Kohus ei pea küll kaebaja sellesisulist selgitust usutavaks, aga kuna distsiplinaarmenetluses ei ole tuvastatud, mis teemal kaebaja teiste kinnipeetavatega suhtles, siis lähtub kohus sellest selgitusest. Kuna suhtlemine teiste kinnipeetavatega toimus sedavõrd valjult, et seda kuulis ka valvur, siis loeb kohus tõendatuks kaebaja süü teiste kinnipeetavatega keelatud suhtlemises öörahu ajal. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebajat on distsiplinaarkorras eelpool osundatud käskkirjaga karistatud õiguspäraselt. Karistuse määramisel on vastustaja õiguspäraselt arvestanud asjaoluga, et kaebaja omab palju kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sealhulgas samalaadse rikkumise eest. Neil asjaoludel tuleb kaebajale määratud karistus lugeda proportsionaalseks toimepandud distsiplinaarrikkumisega. Vangistuse täideviimisel tuleb tagada, et isikule ei põhjustataks kannatusi määral, mis ületaks kinnipidamisega paratamatult kaasneva taseme. Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud selle põhimõtte rikkumine kaebaja suhtes. 2 RVastS § 7 lg 1 järgi võib talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja oma õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna tõendatud ei ole Viru Vangla käskkirja, millega kaebajale määrati viis ööpäeva kartserit, õigusvastasus, siis puudub alus rahuldada ka kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju taotlust. Kuna puuduvad RVastS § 9 lg 1 sätestatud rikkumised, siis puudub kaebajal õigus nõuda mittevaralist kahju. Samuti ei tingi väidetav distsiplinaarkaristuse peale esitatud vaide lahendamisega viivitamine vangla poolt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ega sellega tekitatud kahju hüvitamist. Neil asjaoludel tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 tuleneva volitusnormi alusel kaebus jätta rahuldamata.
15. HKMS § 92 lõike 1 alusel peaks kaebaja kandma enda ja vastustaja poolt kantud menetluskulud, kuna aga vastustaja vastavat taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 3