← Eesti

3-10-1184/14

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1184 Otsuse kuupäev 17.september 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla toimingu (07.04.2010 etapikambris privaatse tualeti kasutamise võimaluse puudumine) õigusvastasuse tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 02.september 2010, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Vjatšeslav Julin ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon

  1. Rahuldada Vjatšeslav Julini kaebus.
  2. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming 07.04.2010 kaebaja paigutamine etapikambrisse, mis ei taganud tualeti privaatset kasutamist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 17.septembrist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 18.oktoobril 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Tartu Vangla kinnipeetav Vjatšeslav Julin paigutati 07.04.2010 Tartu Vanglas etapikambrisse. 07.05.2010 esitas V.Julin Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu peale. Kaebuse kohaselt paigutati ta akendeta ja ilma vaheseinata WC-ga etapikambrisse, kus kaebaja oli sunnitud teiste kambris viibivate kinnipeetavate nähes oma loomulikke vajadusi rahuldama ning talle ei antud tualettpaberit, mis põhjustas kaebaja inimväärikuse ja au alandamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta V.Julini kaebus rahuldamata, kuna kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Vastustaja on seisukohal, et kuna ootekamber ei ole ette nähtud kinnipeetava eluruumina, samuti puudub õigusaktide regulatsioon, kust nähtuks, milline peab ootekamber olema, siis on vastustajale arusaamatu, kuidas rikub kaebaja õigusi poolteise tunni jooksul ilma aknata ootekambris olemine. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei loeta lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast iseenesest vaheseinata tualeti kasutamist teiste kinnipeetavate nähes inimväärikust alandavaks. Vastustaja leiab, et kaebaja hoidmine ootekambris tingimustes, kus tegelikult oli olemas vesi ja võimalus kätepesuks ning vaheseinata tualett, ei olnud selline tegevus, millega oleks kaebajale põhjustatud sellise tõsidusastmega kannatusi ja raskusi, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus nõustub vastustaja, et ootekamber ei ole ette nähtud kinnipeetava eluruumina, sest seal hoitakse kinnipeetavat lühiajaliselt ainult siis, kui ta tuleb etapist või läheb sinna. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul toodi V.Julin 07.04.2010 kohtumajast kell 17.30 Tartu Vanglasse ja paigutati etapikambrisse (ootekambrisse), kus ta viibis koos kahe teise kinnipeetavaga kuni kella 19.00-ni. Vangistusseaduse (VangS) § 45 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustuse. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et VangS § 45 reguleerib kinnipeetava elukambri nõudeid ja et õigusaktides puudub regulatsioon, kust nähtuks, milline peab ootekamber olema, samuti ei ole õigusaktides kehtestatud täpsemaid nõudeid WC-le vanglas. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul puudus ootekambris aken, kuid kuna kaebaja viibis ootekambris lühiajaliselt, siis kohtu arvates akna puudumine ei saanud V.Julinile kannatusi ega alandusi tekitada, mis ületaksid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kuid VangS § 41 lõikele 1 tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et ootekambris oli vaheseinata tualett, kuigi tavakambrites on WC muust kambri osast eraldatud. Kuna aga vangistusseadustik ei näe ootekambrile ette teistsugust korraldust, siis leiab kohus, et ka ootekambris peab olema tualett muust kambri osast eraldatud. Kui vangla eluruumis on WC ehitatud nii, et ta varjab vastavad toimingud, siis peab sellistele tingimustele vastama ka vangla ootekambris asuv WC. Kohus leiab, et ootekambris viibival kinnipeetaval peab tualeti kasutamisel olema kindlustatud privaatsus. Tingimused, mis ei võimalda kinnipeetavatel ootekambris tualetti privaatselt kasutada, ei saa olla karistava iseloomuga. Olukord, kus isik peab tualeti kasutamisel tehtavaid toiminguid tegema teiste isikute nähes, on inimväärikust alandav. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab V.Julini kaebuse ja tunnistab Tartu Vangla toimingu (07.04.2010 etapikambris privaatse tualeti kasutamise võimaluse) õigusvastaseks. Maare Aloe kohtunik 2 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.