← Eesti

2-09-65123/3

Obsah (6)§ 256§ 76§ 82§ 101§ 113§ 94

2-09-65123 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2010. a Põlva Tsiviilasja number 2-09-65123 Tsiviilasi S. L.

§ 256

p 2 alusel faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 4

(6)2-09-65123

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 esimene lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist).

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja tasuma hagejale 17714,29 krooni võlgnevuse (s.o saadud kauba 15647,15 krooni, intressi - 1002,91 krooni, viivise seisuga kuni 01.12.
  3. a - 1014,23 krooni ja tähitud teatise saatmise kulu - 50 krooni) katteks. Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.12.
  4. a kuni võla (15697,15 krooni) täieliku tasumiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 15697,15 (9081,50 + 6565,65 + 50) krooni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 2-4) taotlenud kostjalt menetluskulude – 4750 krooni – väljamõistmist, millest on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni (tasutud 13.05.
  5. a, tl 6) ja riigilõiv hagiavalduse esitamisel 4000 krooni (tasutud 30.11.
  6. a, tl 7). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
  7. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukuluna - 4000 krooni, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. 5

(6)2-09-65123 TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 06.11.
  1. a määrusega jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja vastu rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kuna hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni riigilõivu ning Pärnu Maakohus jättis selle kostja vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, kuid hageja esitas 04.12.
  2. a, s.o ühe kuu jooksul pärast maksekasu kiirmenetluse lõppu sama nõude kostja vastu hagiavalduses, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuvälise kuluna ka 750 krooni, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku (4000+750) krooni. 4750 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.