) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-09-17396 kirjaliku menetlusega. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab tulenevalt
2 lg 1 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Hageja palub tühistada korteriühistu 21.01.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta või tunnistada selle tühisust. Hageja tugineb hagis asjaolule, et üldkoosoleku kokkukutsumise venekeelne teade ei sisaldanud päevakorras laenu võtmise küsimust. Kostja on oma kirjalikes vastuväidetes tunnistanud, et kõik korteriühistu 21.01.2009 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna korteriühistu põhikiri ei näe ette korduskoosoleku kokkukutsumist.
lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
õ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus hageja nõudest. Hageja leiab, et korteriühistu 21.01.2009 üldkoosoleku ostus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta on tühine, kuna nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud teatatud, et üldkoosolekul hakatakse arutama laenu võtmise küsimust ja seetõttu ei olnud üldkoosolek pädev otsust laenu võtmise kohta vastu võtma. Kostja vastuväite kohaselt on tegemist tehnilise veaga. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 21 lg 4 redaktsioon sätestas, et üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 21.01.2009 toimunud üldkoosolekul ei osalenud kõik korteriühistu liikmed. Kohtule esitatud korteriühistu 21.01.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teade (tl 8) on koostatud kahes keeles – eesti ja vene keeles. Nimetatult nähtub, et vene keelne koosoleku kokkukutsumise teade erineb oma sisult eesti keelsest koosoleku kokkukutsumise teatest. Erinevus seisneb päevakorra punktis 3, kus vene keelses tekstis puudub päevakorras pangalaenu võtmine. Kohus leiab, et kuna korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli koostatud kahes keeles, siis pidi koosoleku kokkukutsuja tagama, et mõlemas keeles koostatud teated oleksid identsed. Antud juhul on need erinevad. Kohus leiab, et korteriühistu liikmed, s.h hageja ei pea tuvastama teadet lugedes, kas kahes keeles koostatud teated on identsed ja seetõttu võis hageja lähtuda venekeelsest koosoleku kokkukutsumise teatest. Seega on põhjendatud hageja väide, et koosoleku kokkukutsumise teates toodud päevakord ei sisaldanud päevakorras panglaenu võtmist. Kuna koosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS § 21 lg 4 kohaselt ei olnud üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, siis leiab kohus, et korteriühistu 21.01.2009 otsus 1,5 miljoni krooni laenu võtmise kohta on tühine. Menetluskulud Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab, et hageja on põhjendamatult pöördunud kohtusse ja seetõttu tuleb menetluskulud jätta tema kanda.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt korteriühistu seaduse § 13 lg 3 oli hagejal õigus kohtu poole pöörduda. Hageja väidetel pöördus kostja üldkoosoleku otsuse alusel AS-i Hansapank poole laenu taotlemiseks. Nimetatud väide on paljasõnaline, kuid kohus leiab, et kostjal on võimalus juhul, kui kohus ei tuvasta vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tühisust, vaidlusaluse otsuse alusel laenu võtta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja pöördus põhjendatult kohtusse ja kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 3
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.