Obsah (5)

§ 113§ 100§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-10-28682 Tsiviilasi AS Swedbanki hagi R S

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) AS Swedbanki kasuks.

Menetluskulud jätta R S kanda. Välja mõista R St riigilõiv 10 000.- krooni AS Swedbanki kasuks. Välja mõista R S viivis menetluskuludelt (10 000.- krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord R S võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 29.03.2007 sõlmisid pooledmääratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Gold krediitkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxx krediidilimiidiga 27 500.- kr, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxx. Lepingu p 5.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni väljavõttel märgitud maksepäevani. Hagejal oli õigus väljavõttel toodud maksepäeval debiteerida kontolt kõik kaardiga tehtud toimingute summad ja hinnakirjas kehtestatud tasud, viivised, trahvid. Hageja hinnakirja kohaselt oli määratud tagasimaksega krediitkaardi Visa Gold põhikaardi kuutasu 80.- kr, lisakaardi kuutasu 40.- kr. Kostja kohustus hoolitsema selle eest, et kontol oleks kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kui väljavõttel toodud maksepäeval ei olnud kontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha, kohustus konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt hagejale hinnakirja kohaselt viivist. Hageja hinnakirja järgi on viivis EKP intress + 7% aastas, mis on hetkel 0,022% päevas. Vastavalt lepingu p-le 11.3 oli hagejal õigus leping mõjuval põhjusel üles öelda vastavalt panga üldtingimuste p-le

1. Panga üldtingimused on lepingu lahutamatuks osaks ning kostja on kinnitanud nendega tutvumist. Panga üldtingimuste p 9.1 järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda. Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste p 9.2.6 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. 13.06.2007 sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 150 000.- kr. Intressimääraks oli 14% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 15.06.
2. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamist alustas hageja laenusumma arvelduskontole kandmise päevast. Kostja kohustus õigeaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Laenusumma tagastamine toimus lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel ositi iga kuu 15.kuupeäval. Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on hetkel EKP intress + 7% aastas, s.o 0,022% päevas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. 27.01.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr xx-xxxxxx-xx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 44 593,58 kr. Intressimääraks oli 22% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 14.01.
3. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamist alustas hageja laenusumma arvelduskontole kandmise päevast. Kostja kohustus õigeaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Laenusumma tagastamine toimus lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel ositi iga kuu 14.kuupäeval. Lepingu p 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Viivise arvestamine algas eelnimetatud tähtpäeval järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milleks on hetkel EKP intress + 7% aastas, s.o 0,022% päevas. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Panga üldtingimuste p-le 9.2.6 käenduseta väikelaenulepingu p-le 13.1.2 ja laenulepingu p-le 14.1.2 tuginedes saatis hageja kostjale 09.09.2009 lepingu ülesültemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et hiljemalt 24.09.2009 võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingud ühepoolselt ülesöelduks. Kostja tasus pärast teatise kättesaamist lepingute järgseid makseid, kuid mitte täielikult. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja kogu võlgnevust tasunud. Hageja nõue on kokku 97 091,44 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Reinfeld palub

§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 97 091,44 kr ja viivise alates 14.06.2010 kuni põhinõude ( 79 003,63 kr) täitmiseni

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); riigilõivu 10 000.- kr; välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt (10 000.- krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.08.2010. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik: