2-10-4906/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-4906 Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Krediidikassa, regsitrikood 11344317, asuk. A. Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja: Jarno Nittim. esindajad AS Krediidikassa hagi Jarno Nittimi vastu võla ja viivise nõudes summas 5099 krooni Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine RESOLUTSIOON Kinnitada AS Krediidikassa ja Jarno Nittimi vaheline 23.09.2010.a kompromissleping järgmise sisuga:
2. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva võlgnevuse ning menetluskulude katteks kokku 6211 krooni alljärgneva maksegraafiku alusel: hiljemalt 30.09.2010a 3000,00 krooni hiljemalt 10.10.2010a 1070.00 krooni hiljemalt 10.11.2010a 1070.00 krooni hiljemalt 10.12.2010.a 1071.00 krooni
3. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001, Sampo Pank, viitenumbriga
5. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS-l Krediidikassa õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Tagastada AS-le Krediidikassa Julianus Inkasso OÜ poolt käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole Swedbangas nr 221015269783 Pärnu Maakohtu viitenumbril 2900072369 15.04.2009.a tasutud riigilõivust 100 (ühe tuhandest) kroonist pool summat ehk 500 (viissada) krooni. Riigilõiv tuleb tagastada Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Sampo Pangas. Tsiviilasi nr 2-10-4906 Käesolev määrus saata peale selle jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kompromissiga hõlmamata ulatuses poolte kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav, kuivõrd menetlusosalised on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Kohtu põhjendused
6. oktoobril 2010.a esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 sätetest on pooled leppinud kokku määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Lisaks on hageja esitanud avalduse kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 250 kroonist ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1000 kroonist poole summa tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud osaliselt, selgitades, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagejale tagastamisele ei kuulu, kuna käesoleva hagi näol ei ole tegemist võlgniku vastuväite korral hagimenetlusse üle tulnud asjaga. Nimelt on maksekäsu kiirmenetluses jäetud kohtunikuabi 18.12.2009.a määrusega nr 2-08-47581 rahuldamata TsMS §-le 483 lg 2 p 3 kohaselt ning asja menetlus seega lõpetatud, millest tulenevalt ja lähtuvalt TsMS § 172 lg 9 mõttest käesoleva menetluse raames kohus eeltoodud riigilõivu ei tagasta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu osas kuulub hageja avaldus rahuldamisele. Avaldus vastab riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulud Pooled on TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid (mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista) ei ole ja § 174 lg 4 alusel kinnitas kohus kompromissi kinnitamisega ka menetluskulude kokkuleppelise rahalise suuruse. Seega tuleb muud menetluskulud jätta poolte kanda. Rein Pokk Kohtunik 2