← Eesti

3-09-2327/18

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-2327 Haldusasi A.S kaebus Vir

) tulenevad õigused rikutud. Samuti rikkus Viru Vangla riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 18 lg-t 1 ja lg-t 2 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 84 lg-t 1 ja lg-t 2. Kaebaja selgitab, et tema 3-09-2327 õigused on rikutud sellega, et 20.07.2009, viibides Viru Vanglas E-hoone kambris nr 2206, keegi sisenes kell 08.10 õhtusele kontrollimisele, kuid ei tutvustanud ennast. Ta hakkas mulle rääkima , et olen kohustatud nimetama talle oma perekonnanime. Ütlesin talle, et “Ma ei ole kellelegi midagi kohustatud tegema ning kui ta tahab minu käest kuulda minu nime, siis pean teadma, kellele ma nimetan oma perekonnanime ning ma tahan, et see „keegi“, kes tahab kuulda minu perekonnanime, ka end esitleks“. Vastuseks näitas ta mulle oma nimesilti ning ütles et „Loe“. Siis mina ütlesin talle sedasama, et „Sinu käes on minu nimekaart, seal peal on kirjas minu perekonnanimi, isanimi ning isegi minu foto on seal, võta ja vaata“. Tegemist on

§-i 12 rikkumisega, sest kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varaliste ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Viru koonduslaager rikub iga päev mitu korda päevas minu õigusi.

§ 11

kohaselt õigused ja vabadused saavad olla piiratud ainult kooskõlas

-ga. Igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, mida ma ka tegin.

§ 25

kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise ja materiaalse kahju hüvitamisele ning ma tahan, et Viru Vangla hüvitaks mulle moraalse ja füüsilise kahju 15 000 krooni selle eest, et ma istusin ebaõiglaselt kartseris 10 ööpäeva. Kaebaja viitab RVastS § 8 lg-tele 1 ja 4 ja tahab, et Viru Vangla hüvitaks talle moraalse ja füüsilise kahju. Vastustaja Viru Vangla peab A.S kaebust alusetuks ja palub jätta see rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjaga karistati A.S-i kümne ööpäevase kartserikaristusega. Kaebaja poolt toime pandud distsipliinirikkumine seisnes selles, et 20.07.2009 kella 08.15 paiku E-hoone kambris nr 2206 ei allunud kaebaja vanglaametniku seaduslikule korraldusele seista hommikuse loenduse ajal oma voodi kõrval ja öelda oma nimi, vastates „Mida te tahate, kas ma olen teile võlgu, midagi ma ei pea“. Vastustaja viitab vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-le 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirju, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal ja p-i 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga ning vajadusel küsib ta ka täiendavaid andmeid. VangS § 100 lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse ärakeelamine kuni kaheks kuuks, kartserisse paigutamine kuni 30-ks ööpäevaks. VangS 101 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Vastustaja peab asjakohatuteks kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja keeldus täitmast ametniku korraldust, kuna vanglaametnik talle end ei esitlenud. Kuna vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, siis kaebajale oli vanglaametniku nimi teada. Kehtivatest õigusaktidest ei tulene ametnikule kohustust end kinnipeetavale esitleda, küll aga on see kohustus kooskõlas Viru Vangla kodukorra p-ga 7.5 kinnipeetaval. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009 ning ta on teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajaduse korral ka muud andmed. Vastustaja märgib, et kinnipeetav peab alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, tagamaks vangla julgeolekut. Mõeldav ei ole olukord, kus kinnipeetav vaidleks ametnikuga korralduse seaduslikkuse üle või selle üle, kas ametnik oleks üldse pidanud, saanud ja võinud sellist korraldust anda. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 otsusele nr 3-3-1103-06, milles on käsitletud kinnipeetava poolt vanglaametniku korraldusele mitteallumise 2

(5)3-09-2327 temaatikat. Riigikohus on otsuse p-s 14 asunud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Lähtudes distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaoludest ja kogutud tõenditest on vastustaja seisukohal, et kaebaja süü on distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud ning määratud karistus vastab teo raskusele. Tegemist on isikuga, kes ei tunnista ega soovi täita vanglas kehtivaid reegleid. Kaebaja nimetab vanglat koonduslaagriks. Kinni peetavate isikute loendamine kaks korda päevas on väga oluline järelevalve teostamise protseduur. Loenduse käigus kontrollitakse, kas kinni peetav isik viibib temale määratud kambris, kas temaga on kõik korras, lisaks kontrollitakse ka visuaalselt kambri tehnilist seisukorda. Viru Vangla kodukorra p-s 7 on sätestatud loenduse läbiviimise kord ning see, kuidas peab kinnipeetav käituma loenduse ajal. Kuna kaebaja on tutvunud vangla kodukorraga, siis on ta tahtlikult ja süstemaatiliselt eiranud kodukorras sätestatut. Vastustaja arvates näitab kaebaja käitumine tema ääretut küünilisust ja üleolevat ning lugupidamatut suhtumist kehtivasse õiguskorda ja vanglaametnikesse. Kaebaja taotleb ühtlasi mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamist. Samas ei ole vaidlustatud käskkirja kuni käesoleva ajani täitmisele pööratud ja kuna tegemist on vahistatuga, kelle puhul tuleb distsiplinaarkaristus pöörata täitmisele vastavalt VangS § 101 lg-le 3 arvates distsiplinaarkaristuse määramisest ühe kuu jooksul, siis seda karistust ei ole enam võimalik täitmisele pöörata. Järelikult ei ole kaebajal tekkinud kahjulikku tagajärge, millega kaasneks mittevaralise kahju hüvitamine kooskõlas RVastS § 9 lg-ga 1. Kuna kaebaja ei ole kandnud talle määratud distsiplinaarkaristust, siis ei saa tal olla tekkinud mittevaralist kahju, mistõttu taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja esitas 07.08.2009 vangla direktorile vaide Viru Vangla 04.08.2009 käskkirja nr 6.-3/1835-D kehtetuks tunnistamiseks ning taotles kahju hüvitamist 15 000 krooni seoses tema ähvardamise, alandamise ja kümne ööpäeva kartseri kohaldamisega. Vastustaja märgib, et ta ei jõudnud vaiet lahendada vastavalt VangS § 11 lg-s 7 sätestatud tähtajal ega tähtaegselt menetleda vaides esitatud kahjunõuet. Vastustaja leiab, et kaebaja väide tema ähvardamise ja alandamise kohta on paljasõnaline. Vastustaja arvates kaebaja avaldab sisuliselt rahulolematust selle üle, et teda kohustatakse järgima vangistust reguleerivaid õigusakte ja et õigusaktide täitmata jätmise korral järgneb sanktsioon. RVastS 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega ja RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tuleneb, et igasugune ebamugavustunne ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Euroopa Inimõiguste Kohtu 26.10.2000 otsusest asjas Kudla v Poola nähtub, et väärkohtlemine peab olema teatava minimaalse raskusastmega. Samuti rõhutatakse saamas otsuses, et kannatamine ja alandus peavad olema igal juhul suuremad kui vastava seadusliku kohtlemise või karistamisega paratamatult kaasnev kohtlemine või alandus. Kuna kaebaja ei ole ära kandnud talle määratud distsiplinaarkaristust, siis ei saa tal olla tekkinud mittevaralist kahju. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED A.S esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks ja kaebajale tekitatud kahju 15 000 krooni hüvitamiseks. Esitatud kaebuses kaebaja selgitab, et ta saatis 07.08.2009 vaide Viru Vangla direktorile Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx tühistamiseks. Kaebaja väitel ei ole ta vastust saanud, mistõttu on tema

-st tulenevad õigused rikutud. Samuti rikkus Viru Vangla RVastS § 18 lg-t 1 ja lg-t 2 ning HMS § 84 lg-t 1 ja lg-t 2. Kaebaja selgitab, et tema õigused on rikutud sellega, et 3

(5)3-09-2327 20.07.2009, viibides Viru Vanglas E-hoone kambris nr 2206, sisenes keegi kell 08.10 õhtusele kontrollimisele, kuid ei tutvustanud ennast. Ta hakkas mulle rääkima, et olen kohustatud nimetama talle oma perekonnanime. Ütlesin talle, et “Ma ei ole kellelegi midagi kohustatud tegema ning kui ta tahab minu käest kuulda minu nime, siis pean teadma, kellele ma nimetan oma perekonnanime ning ma tahan, et see „keegi“, kes tahab kuulda minu perekonnanime, ka end esitleks“. Vastuseks näitas ta mulle oma nimesilti ning ütles et „Loe“. Siis mina ütlesin talle sedasama, et „Sinu käes on minu nimekaart, seal peal on kirjas minu perekonnanimi, isanimi ning isegi minu foto on seal, võta ja vaata“. Tegemist on

§ 12rikkumisega, sest kõik on seaduse ees võrdsed.

Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varaliste ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Viru koonduslaager rikub iga päev mitu korda päevas minu õigusi (t.lk.4).

§ 11

kohaselt õigused ja vabadused saavad olla piiratud ainult kooskõlas

-ga. Igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, mida ma ka tegin.

§ 25

kohaselt igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise ja materiaalse kahju hüvitamisele ning ma tahan, et Viru Vangla hüvitaks mulle moraalse ja füüsilise kahju 15 000 krooni selle eest, et ma istusin kartseris 10 ööpäeva ebaõiglaselt. Kaebaja viitab RVastS § 8 lg-tele 1 ja 4 ja tahab, et Viru Vangla hüvitaks talle moraalse ja füüsilise kahju. Kinnipeetav on kohustatud täitma tulenevalt VangS § 67 p-st 1 vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS-e, vangla sisekorraeeskirju ja kodukorda ja muid õigusakte, aga samuti alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Viru Vangla kodukorra p-i 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib tema isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel kontrollib ta ka täiendavaid andmeid. VangS § 100 lg 1 sätestab, et VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi, muuhulgas kartserisse paigutamist. Käesoleval juhul paigutati kaebaja kartserisse kümneks ööpäevaks. Kohus leiab, et kaebaja karistamine on õiguspärane, kuna kinnipeetav A.S eiras oma käitumisega kõiki eelpoolloetletud õigusakte ja pani sellega toime süülise teo. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkiri nr xx on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et asjakohatud on kaebaja väited, et ta soovis, et vanglaametnik esitleks ennast ja seetõttu keeldus täitmast ametniku korraldust. Vanglaametnikud kannavad vormiriietust ning nimesilti, mistõttu ei saanud kaebajal tekkida küsimust vanglaametniku nime osas. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist ametnikule kohustust esitleda end kinnipeetavale, küll aga on vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 7.5 ametnikul õigus küsida kinnipeetava isiku ees- ja perekonnanime, kontrollida kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009 ja seega on ta teadlik kohustusest öelda loenduse ajal oma nimi ja vajadusel ka muud andmed. Vastustaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 otsusele nr 3-31-103-06, mille p-s 14 on asutud seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lgs 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul vanglaametniku poolt antud korraldus ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusta, hoida käsi selja taga ning seista oma korrastatud voodi kõrval ja nimetada oma ees- ja perekonnanimi, tulenes Viru Vangla kodukorra p-st 7.5 ja VangS § 67 p-st 1 (julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, 4

(5)3-09-2327 et kinnipeetavale antud korraldus tõusta loenduse ajal püsti ja öelda oma nimi, ei olnud ilmselgelt tühine korraldus ja kinnipeetav oleks pidanud seda korraldust täitma. Kuna kinnipeetav ei täitnud vanglaametniku poolt antud seaduslikku korraldust, siis pani ta toime süülise teo, mille eest teda karistati põhjendatult Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx alusel kümnepäevase kartserikaristusega. Kuna kaebajat karistati põhjendatult tema poolt toime pandud õigusvastase süülise teo eest kümnepäevase kartserikaristusega, siis kaebaja taotlus mittevaralise kahju 15 000 krooni hüvitamisele ei kuulu. RVastS § § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et talle on põhjustatud Viru Vangla poolt mittevaralist kahju, siis on kaebaja taotlus mittevaralise kahju väljamõistmiseks vastustajalt täiesti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Mare Krull Kohtunik Kohtumäärus jõustus 19.10.2010 Riigikohtu 19. oktoobri kohtumääruse nr 3-7-1-3-529 alusel, millega jäeti A.S´i määruskaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 03. septembri 2010 kohtuotsusega nr 3-09-2327 otsustati 1. jätta A.S´i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2010 otsus muutmata 2. jätta A.S´i poolt 19. juunil 2010 esitatud taotlused rahuldamata Riina Pung Konsultant-istungisekretär ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.