2-07-45352/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-07-45352 Tsiviilasi KÜ XXX 5 hagi Oksana Õunapuu vastu 3 985.31 krooni väljamõistmiseks ning Oksana Õunapuu kohustamiseks korteris asuvatele arvestitele ja mõõturitele juurdepääsu võimaldamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend 3 825.16 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Oksana Õunapuu apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): Oksana Õunapuu esindajad esindaja Galina Õunapuu RESOLUTSIOON Vastustaja (hageja): korteriühistu XXX 5 (registrikood: 80250337), esindaja Galina Setdikova Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu
2. veebruari 2010 otsus Tühistada Viru Maakohtu
3. veebruari 2010 otsus osas, millega mõisteti Oksana Õunapuult Korteriühistu XXX 5 kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 3825.16 krooni ning millega jäeti kõik menetluskulud Oksana Edasikaebamise kord Õunapuu kanda, ning saata nimetatud osas asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kuis seaduses ei ole sätestaud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Korteriühistu XXX 5 esitas hagi Oksana Õunapuu vastu 3985.31 krooni väljamõistmiseks ja Oksana Õunapuu kohustamiseks korteris asuvatele arvestitele ja mõõturitele juurdepääsu võimaldamiseks. Hagiavalduse kohaselt on O. Õunapuu korteriühistu XXX 5 liige. Kostja ei ole tasunud korteriühistule eluruumi hooldustasu ja kommunaalteenuste eest. O. Õunapuu võlg hagi esitamise aja seisuga (06.08.2007) oli 3985.31 krooni. O. Õunapuu omandis olevas korteris elas tema ema, Galina Õunapuu, kes ei lubanud teostada korteris asuvate mõõturite ja arvestite kontrolli. Samuti häiris G. Õunapuu naabrite rahu, kes esitasid korteriühistu XXX 5 juhatusele kaebusi G. Õunapuu käitumisele.
5. Oksana Õunapuu vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on O. Õunapuu kõik arved tasunud ja võlgnevust korteriühistu ees ei ole. Korteriühistu XXX 5 juhatus on asunud tema perekonda terroriseerima pärast seda, kui O. Õunapuu teatas, et tema korteris laseb katus vett läbi ning talle soovitati katuse iseseisvalt remontida ja küsida remondile kulutatud raha korteriühistult. Samuti märkis kostja, et korteriühistu juhatuse liige G. Setdikova omastas majas asuvate tühjade korterite müügist saadud raha. Kostjal ei saanud tekkida võlga enne korteriühistu moodustamist, kuna sellel ajal O. Õunapuu ja G. Õunapuu olid töötud ja nende eluasemekulud olid kaetud Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt. Samuti tasus iga korter enne korteriühistu moodustamist oma võlad soojusenergia, maagaasi ja muude kommunaalteenuste eest ise. Korteriühistu esindajad ei ole selgitanud, kust on tekkinud tema võlgnevus korteriühistu ees. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus rahuldas
7. veebruari 2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis O. Õunapuult välja 3825.16 krooni korteriühistu XXX 5 kasuks. Kõik menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tunnistaja V.K. , kes osutas korteriühistule raamatupidamisteenust, ütlustega tõendatud, et G. Õunapuu poolt vaidlustatud arvetes nr 525 ja 2 nr 593 on tekkinud tehniline viga arvete kuupäevas. Korteri nr 45 võlgnevus on üle võetud bilansist, mille esitas eelmine raamatupidaja. Kohus luges tõendatuks, et O. Õunapuu ei tasunud õigeaegselt korteriühistu XXX 5 majandamiskulude eest ja tema võlgnevus on 3 825.16 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude O. Õunapuu kohustamiseks korteris asuvatele mõõturitele ja arvestitele juurdepääsu võimaldamiseks. Menetluses on leidnud tõendamist, et korteriühistu volitatud esindajad said juurdepääsu hageja korteris asuvatele mõõturitele ja nende näitude alusel esitati hagejale arved, mis kuuluvad tasumisele O. Õunapuu poolt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. Oksana Õunapuu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
9. veebruari 2010 otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tasub O. Õunapuu igakuuliselt kommunaalteenuste eest ja tal ei ole võlgnevusi. Samuti märkis kostja, et kohtumenetluse jooksul on osa esitatud dokumentidest allkirjaga ja osa ilma; 2) on rikutud TsMS § 49 lg 2 ja TsMS 50 lg 1 p
10. Kostja väites takistas kohus küsimuste esitamist tunnistajale V.K. le. V.K. tunnistas, et tema poolt koostatud dokumentides on palju vigu, kuid kohtuotsuses kirjutatakse dokumentides esinevatest tehnilistest vigadest. Samuti ei osanud tunnistaja V.K. ega G. Setdikova selgitada, kust tuli O. Õunapuu väidetav võlgnevus; 3) ei ole O. Õunapuul võlgnevust, kuna
11. a jaanuarist kuni
12. a juunini oli ta õpilane ja sai toimetulekutoetust Kohtla-Järve linnalt ning kommunaalteenused olid kaetud Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse poolt. Samuti puuduvad asjas tõendid, et O. Õunapuu rikub teiste korteriomanike õigusi.
13. Korteriühistu XXX 5 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt on kostja väited kohtu erapooletuse kohta alusetud. O. Õunapuu ei esitanud võlgnevuse puudumist kinnitavad tõendeid. Kostja on tasunud arved ebaregulaarselt ja mitte täies mahus ning sellest tulenevalt tal tekkiski võlgnevus kommunaalteenuste eest. Hageja leiab, et arvete osalise maksmisega tunnistas kostja võla olemasolu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on maakohtu otsus vaidlustatud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja majandamiskulude võlgnevus 3825.16 krooni ja jäeti menetluskulud täielikult kostja kanda ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 3825.16 krooni ning jäeti menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3 Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat kindlustama KÜ XXX 5 juhatuse liikmetele ja juhatuse poolt volitatud isikutele juurdepääsu korteri nr 45 ruumides asuvatele arvestitele näitude fikseerimiseks ja üldkasutatavate seadmete kontrolli teostamiseks. Rahuldamata tuleb jätta apellandi nõue hagejalt hüvitise väljamõistmiseks, kuna sellist nõuet ei ole maakohtule esitatud.
16. Maakohus on rikkunud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praegusel juhul tugineb hageja sellele, et kostja korteriomanikuna on jätnud maksmata kommunaalteeuste eest ajavahemikul 31.08.2006 kuni korteriühistu asutamiseni 09.05.
17. Asja materjalidest nähtub (t.l 93) ja kostja on vastuväidetes tuginenud sellele, et kuni korteriühistu moodustamiseni tasusid korteriomanikud tarbitud soojusenergia eest OÜ-le VKG Energia, vee- ja kanalisatsiooni eest AS-le Viru Vesi ja gaasi eest AS-le Eesti Gaas. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Samas ei ole hageja tõendanud, kas kuni ühistu moodustamiseni oli korteriomanikel lepingulised suhted eelmärgitud ettevõtetega või toimus tarbitud kommunaalteenuste eest tasumine korteriomanike poolt muul õiguslikul alusel. Samuti ei nähtu asja materjalidest, millise dokumendi alusel on hageja omandanud nõude kostja vastu tasumata kommunaalteenuste eest kuni korteriühistu moodustamiseni. Kostja seisukohast 30.03.2009 kohtuistungil (t.l 43-44) ja 25.01.2010 taotlusest (t.l 70) nähtub, et kostja soovis VÕS §-s 172 ettenähtud loovutamisdokumendi esitamist hagejalt, kuid kohus on kostja sellekohase taotluse jätnud tähelepanuta. Kui hageja tõendab nõude olemasolu, on kostjal kohustus enda vastuväiteid tõendada. Ringkonnakohus juhib siinjuures maakohtu tähelepanu, et asjakohased saavad olla ainult kostja esitatud tõendid kohustuse täitmise kohta ajavahemiku kohta 31.08.2006 kuni 09.05.
18. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4, mille kohaselt peab kohus selgitama eelmenetluses mh välja hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võimaldama hagejale esitada tõendid nõude aluse kohta, s.t millel põhineb tema nõue kostja vastu ajavahemikul 31.08.2006 kuni 09.05.2007 (s.o enne korteriühistu asutamist). Kui hageja on tõendanud nõude aluseks olevad asjaolu, tuleb maakohtul võimaldada kostjale tõendada oma vastuväiteid. Seejuures tuleb maakohtul arvestada TsMS § 236 lg-s 3 sätestatuga. Samuti tuleb maakohtul võtta seisukoht apellandi (kostja) poolt apellatsiooniastmes esitatud tõendite suhtes. Kui nimetatud tõendid ei ole asjakohased, tuleb need kostjale tagastada.
19. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vaidlustatud otsuses puudub viide menetlusseadustiku sättele, mille alusel maakohus jättis hagi osalisel rahuldamisel kõik menetluskulud kostja kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 4 Üllar Roostoja