lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus on andnud kostjale hagile vastamiseks tähtaja ning hoiatanud, et tähtaegselt mittevastamise korral on kohtul õigus teha tagaseljaotsus (tl 14). Kostja on hagi kätte saanud (tl 15), kuid ei ole sellele vastanud. Seega oli maakohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus. 8. Nähtuvalt hagiavaldusest, nõuab hageja kostjalt korteriomandi majandamiskulude tasumist summas 14 067,01 krooni, viiviseid 604,95 krooni ning sissenõudmiskulusid summas 2000 krooni. Maakohus on õigesti rahuldanud hageja nõude summas 14 671.96 krooni (majandamiskulud 14 067,01 + viivis 604,95). Nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks majandamiskulude osas on korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa 3 hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul on kostja rikkunud majanduskulude maksmise kohustust ning seetõttu on õigustatud hageja nõue tasumata majandamiskulude maksmiseks. Viivise nõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 9.
lg-le 6 kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagis märgitud sissenõudmiskulud ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hagi sissenõudmiskulude 2000 krooni väljamõistmiseks. 10.
lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja ning seega on maakohus õigesti määranud tagaseljaotsuses kindlaks hüvitatavad menetluskulud.
lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hagiavaldust koos sellele lisatud dokumentidega, on põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 1000 krooni. Seega tuleb suurendada maakohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu 500 krooni ja lugeda väljamõistetuks 1000 krooni.
lg 2 kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kuna ringkonnakohus käesolevas asjas muudab vaid õigusabikulu suurust, kuid ei tühista tagaseljaotsust, siis puudub vajadus saata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.