KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2010. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-2

§ 168

lg 1 p-le 10 kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.

§ 180

¹ lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Juriidilise isiku juhatuse liikmega ei või olla sõlmitud tööleping juhatuse liikme kohustuste täitmiseks. Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 7 lg 10 alusel ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Seega on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning hagejal on õigus kostjalt VÕS §-de 3 p 3; 1027; 1028 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel välja nõuda õigusliku aluseta saadu. Hageja viitas tehingu tühisusele TsÜS §-de 128; 129 ja 87 järgi. Tuginedes TsÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

1. Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et töötas hageja juures tegevjuhi ametikohal. Tema tööülesanneteks olid suhtlemine klientidega, reklaami ja kauba tellimine jne. Kirjalikku töölepingut ei olnud poolte vahel sõlmitud, kuid selle sõlmimata jätmine ei muuda töösuhet kehtetuks. Hageja
2. ja
3. majandusaasta aruannetes on kostja töötasu kajastatud. Sellelt on tasutud ka maksud: üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks, pensionikindlustus. Majandusaasta aruannetele on kirjutanud alla mõlemad juhatuse liikmed. 2 MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas 18.11.2009 otsusega hagi ning mõistis T. Tedrekullilt OÜ Mebelland kasuks välja võlgnevuse summas 33 000 krooni ja menetluskulud. Otsuse kohaselt kostja ei eita, et sai juhatuse liikmena osaühingust perioodil detsember 2006 kuni oktoober 2007 töötasu 11 kuu eest, igakuine töötasu netopalgana 3000 krooni, kokku 33 000 krooni. Kostja tugineb oma vastuväidetes hagile kuni 01.07.2009 kehtinud TLS §-le 8, kuid tulenevalt sama seaduse § 7 p-st 10 ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga, st OÜ Mebelland juhatuse suhetele OÜ-ga Mebelland.

§ 168

lg 1 p 10 sätestab, et juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine kuulub osanike pädevusse. Järelikult, kui kostjale tasu maksmine ei olnud sätestatud töölepingu seadusega, pidi see olema sätestatud OÜ Mebelland osanike otsusega. Osanike otsust menetlusosalised kohtule ei esitanud ning selle olemasolu kohta ühtegi viidet ei teinud. Seega saab järeldada, et seda otsust ei ole osanikud teinud. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal alus saada hagejalt perioodil detsember 2006 kuni oktoober 2007 töötasu kokku 33 000 krooni. Raha saamine kostja poolt on tuginedes VÕS § 3 p-le 3 võlasuhte tekkimise aluseks poolte vahel: kostja on hageja arvel alusetult rikastunud ning kostja peab hagejale VÕS § 1027 alusel välja andma tema poolt alusetult saadud töötasu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et üleandja võib saadu saajalt tagasi nõuda, kui tal polnud kohustust seda talle anda. Hagejal polnud kohustust kostjale töötasu maksta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. T. Tedrekull taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Poolte vahel oli töösuhe, mida tõendavad e-maksuameti väljatrükid, mille kohaselt on kostjale makstud sotsiaalmaksuga maksustatavat rahalist tasu, mida makstakse töötajale. Kostja töötasult on kinni peetud sotsiaalmaks, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, mida peetakse kinni ainult töötasult. Asjaolust, et kirjalikku töölepingut ei sõlmitud, ei tulene töölepinguliste suhete puudumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-53-98). Ka kostja kontoväljavõtete järgi maksti kostjale töötasu. Hageja
2. ja
3. majandusaasta aruannetes on kajastatud nii kostjale makstud töötasu kui ka sellelt tasutud maksud. Majandusaasta aruannetele on alla kirjutanud mõlemad juhatuse liikmed, s.o ka Sergei Arefjev, kes sellega aktsepteeris palga maksmist. On vähetõenäoline, et juhatuse liige ja enamusosanik kinnitab majandusaasta aruannetel palga ja nendelt tasutud maksude tasumist, kui tegelik töösuhe puudus. Ka on
4. ja
5. majandusaasta aruannetes selgelt kirjas, et oli kaks töötajat (kostja väitel tema ja Irina Savitskaja) ning juhatuse liikmetele töötasu ei makstud. Hageja esindaja S. Arefjev võttis kohtuistungil õigeks, et kostja sai raha töö eest. TLS § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse 3 lepingu. Hageja ei ole tõendanud vastupidist, samuti ei ole ilmne, et sõlmitud oli mingi teine leping, kuna maksud on tasutud töötajale makstavate rahaliste tasude pealt ning majandusaasta aruannetes on kajastatud kahele inimesele makstud töötasu ja nendelt tasutud maksud. Hageja ei ole esitanud maksuametile tasutud maksude korrigeerimise või tagastamise avaldust, seega on ta nõustunud asjaoluga, et hageja maksis kostjale palka. Kohtu põhjendus, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku organi suhetele juriidilise isikuga, viitega TLS § 7 p-le 10, on asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib juriidilise isiku organi suhteid. Kostja ei olnud hageja juhatus, vaid juhatuse liige. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit peale paljasõnalise väite selle kohta, et tegemist oli juhatuse liikme lepinguga (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-02).
6. OÜ Mebelland vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt kostja väidab, et töötas hageja juures tegevjuhi ametikohal ning tema tööülesanneteks olid suhtlemine klientidega, kauba ja reklaami tellimine jne, kuid antud väide ei ole tõendatud. Hageja väitis, et perioodil, kui kostja oli hageja juhatuse liikmeks, täitis kostja ainult juhatuse liikme kohustusi. Teisel ametikohal OÜ-s Mebelland kostja ei töötanud. Nõustuda ei saa apellandi arvamusega, et töösuhte olemasolu tõendavad e-maksuameti väljatrükid ja kontoväljavõtted. Töötasu maksmine ei kinnita töösuhte olemasolu otseselt, kuna töötasu maksmine on töösuhte olemasolu tulemus. Töösuhte olemasolul töötasu maksmine on põhjendatud, töösuhte puudumisel on see alusetu. Apellant viitab hageja
7. ja
8. majandusaasta aruannetele, kuid pooled ei esitanud tõenditena nimetatud aruandeid. Juhul kui majandusaasta aruannetes on tehtud vead, siis majandusaasta aruande esitaja võib vead kõrvaldada ja esitada parandatud aruande. Vastustaja jääb varem esitatud põhjenduste ja seisukohtade juurde. Poolte vahel ei ole sõlmitud töölepingut ega muud võlaõiguslikku lepingut, mille alusel oleks kostjal õigus saada hagejalt töötasu. Kostja tunnistab, et poolte vahel ei ole kirjalikku töölepingut sõlmitud, kuid väidab, et poolte vahel olid siiski töösuhted. Hageja ei ole sellega nõus, kuna ei ole selge, kes võttis kostja tööle ja andis temale tööülesandeid.

§ 168

lg 1 p 10 järgi ei ole oluline, kas nõukogu liikmega sõlmitakse tööleping või leping, millele kohaldatakse äriseadustiku sätteid, või mõni muu leping. Seega oli

§ 168

lg 1 p 10 alusel kostja kui hageja juhatuse liikmega tehingu tegemiseks nõutav hageja osanike üldkoosoleku sellekohane otsus. Hageja osanike üldkoosolek ei ole otsustanud hagejaga vaidlusaluse lepingu sõlmimist ega pole volitanud selleks ka hageja juhatuse liikmeid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-39-04). Seega ei saanud kostjal tekkida õigust saada tasu lepingu alusel. Hageja osanike otsusega ei olnud määratud kostjale tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Samuti ei ole kostja tegevused osanike poolt heaks kiidetud.

§ 180

¹ lg 1 sätestab, et juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Seega ei saanud kostjal tekkida õigust saada tasu hageja osanike otsuse alusel. Juriidilise isiku juhatuse liikmega ei või sõlmida töölepingut juhatuse liikme kohustuste täitmiseks. Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 7 lg 10 alusel ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi ja välismaa äriühingu Eesti filiaali juhataja, samuti riigiettevõtte haldusnõukogu liikme suhetele juriidilise isiku, välismaa äriühingu Eesti filiaali ja riigiettevõttega. Ülaltoodust tuleneb, et kostjal ei olnud õigust hagejalt töötasu saamiseks ning VÕS §-de 3 p 3; 1027; 1028 lg 1; § 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks kostja poolt alusetult saadud 33 000 krooni põhjendatud. 4 Tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, on TsÜS § 128 ja § 129 järgi tühine. Vastavalt TsÜS §-le on 87 seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamise ning menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
2. Asjas on esitatud järgmised asjaolud, mida pooled maakohtus toimunud menetluse käigus vaidlustanud ei ole: 1) kostja on alates 23.02.2006 15% osalusega hageja osanik; 2) kostja oli alates 23.02.2006 kuni 07.10.2008 hageja juhatuse liige; 3) kostja sai hageja raamatupidamise andmete alusel perioodil oktoober 2006 – oktoober 2007 33 000 kr. Maksed tehti hageja arvelt märkega „töötasu“ 11-l korral a´3000 krooni. Nimetatud maksetelt on tasutud maksud nii nagu töötasult; 4) hageja 2006.a ja
3. a majandusaasta aruannetes kajastuvad kostjale makstud summad, majandusaasta aruannetele kirjutasid alla mõlemad hageja juhatuse liikmed; 5) hageja avastas kostjale tasu maksmise
4. aasta suvel.
5. Hageja tugineb nõudes sellele, et kostja täitis juhatuse liikme ülesandeid, temaga ei olnud sõlmitud töölepingut, käsundus- ega muud võlaõiguslikku lepingut, samuti puudus osanike otsus selle kohta, et kostjale juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu maksta. Kostja ei vaidle vastu sellele, et kirjalikku töölepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud. Kostja vastuväite kohaselt täitis ta vaidlusalusel perioodil lisaks juhatuse liikme ülesannetele täiendavaid ülesandeid ja töötas tegevjuhi ametikohal. Kostja nimetab tegevjuhi ülesannetena suhtlemist klientidega, reklaami tellimist, kauba tellimist jne (tl 32). Hageja ei esitanud menetluse käigus ühtegi vastuväidet kahele olulisele kostja väidetele: 1) kostja täitis järgmiseid ülesandeid - suhtlemine klientidega, reklaami tellimine, kauba tellimine jne; 2) nimetatud ülesanded ei olnud juhatuse liikme ülesanded, vaid olid tegevjuhi ametiülesanded. Ringkonnakohus märgib, et juhatuse liikmeks olek ei välista õigust saada töötasu, kui juhatuse liige täidab ülesandeid, mis ei olnud hõlmatud juhatuse liikme ülesannetega. Kostja ei vaidlustanud hageja seisukohta, et juhatuse liikme ülesannete eest tasu saamise kohta puudusid pooltel kokkulepped ja kinnitas, et ta ei ole saanud tasu juhatuse liikmena. Kostja esitas vastuväite, et ta sai tasu tegevjuhi ametikoha täitmise eest ning selles osas oli poolte vahel suuline tööleping. Kostja esitas konkreetse loetelu täiendavatest ülesannetest, hageja teadis, et töötasu makstakse, sh kirjutas hageja teine juhatuse liige alla kahele majandusaasta aruandele, milles oli kostjale makstav tasu töötasuna kajastatud.
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool oma väiteid tõendama. TsMS § 231 lg 1 ja 4 koosmõju kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamine ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. 5 Hagejat esindas menetluses õigusteadmistega isik. Hagejale toimetati kostja kirjalik vastus, milles kostja oma vastuväited esitas, kätte ning hageja vastas kirjalikult ka kostja vastusele (tl 38-40), samuti osales hageja esindaja kohtuistungil, kuid hageja ei ole avaldanud seisukohta kostja väidete kohta – et ta täitis tööülesandeid, mitte juhatuse liikme vaid tegevjuhina, samuti ei ole hageja vastu vaielnud, et kostja loetletud täiendavad ülesanded ei kuulunud juhatuse liikme ülesannete hulka. Ringkonnakohus nendib, et maakohus rikkus TsMS § 348 ja § 351, kuid samas oli hagejal õigusteadmistega esindaja ning talle oli tagatud võimalus oma arvamust avaldada kõigi kostja vastuväidete kohta. Hageja seda võimalust ei kasutanud, mistõttu saab lugeda kostja väited hageja poolt omaksvõetuks.
7. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

§ 168

lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine.

§ 180

1 lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele

§ 1801 , kuna pooled ei vaidle juhatuse liikme tasu üle.

Ringkonnakohus leiab, et juhatuse liikmel on õigus sõlmida äriühingu nimel töölepinguid. Käesolevas asjas tuleb lähtuda eeldusest, et kostja sõlmis äriühingu nimel töösuhte iseendaga. Tegemist saab olla esindaja kohustuste rikkumisega ja TsÜS § 131 lg 1 alusel on tegemist tühistatava tehinguga. Hagis esitatud asjaolude alusel saab lugeda tuvastatuks, et hageja täitis vaidlusalusel perioodil lisaks juhatuse liikmele tegevjuhi ülesandeid ja hageja ning kostja vahel oli sõlmitud suuline tööleping. Asja materjalide kohaselt sai kostja töötasu 11-l korral perioodil oktoober 2006 – oktoober 2007, kokku 33 000 kr, millele lisandusid maksud. Hageja väitel sai ta kostjale töötasu maksmisest teadlikuks

1. aasta suvel (tl 46). Ringkonnakohtu arvates ei saa hoolas ettevõtja jätta tähelepanuta majandusaasta aruandes esitatud kirjeid. Kui
2. aasta aruandes märkas hageja ebaõigeid kandeid, siis olid tal erinevad valikud sellise tegevuse lõpetamiseks. Kindlasti oleks hageja saanud majandusaasta aruandes kajastada nõude kostja vastu, samuti oleks ta saanud tasu maksmise lõpetada tehes tühistamisavalduse, kuid hageja ei teinud mitte midagi ka pärast seda, kui oli avastanud, et kostja saab alusetult töötasu. Vastupidi, kostjale töötasu väljamaksmine jätkus. Asja materjalidest nähtub, et ka 16.08.2008 kinnitas hageja
3. a majandusaasta aruande lisanduste ja märkusteta. Tehingu tühistamise õigus on hagejal käesolevas asjas lõppenud, kuna asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks seda teinud TsÜS § 131 lg 2 või 3 sätestatud tähtaja jooksul.
4. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab oma otsusega hagi rahuldamata tuleb muuta menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 171 lg 1 alusel asjas kantud menetluskulud hageja kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 6 Andra Pärsimägi