Obsah (6)

§ 210§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-23361 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2010 a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M.M.`i hag

) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 120 lg 1, 4. 7.1 01.07.2010. a jõustunud

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. 7.2 Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Hagile lisatud J.L.`i sünnitunnistusele on kantud lapse isana S.L. ja emana M.M. (tl 8). Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus 2 ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

7.3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär

1. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. 7.
2. Kohus leiab, et 2 750 krooni, arvestades nii hageja kui ka kostja sissetulekut ning lapse tervisliku seisundit, on mõistlik elatise suurus. Arvestades seda, et kostja on igakuiselt tasunud elatist vähemalt miinimummääras ( 2 175 krooni – tulumaks) mõistab kohus elatise 2 750 krooni kalendrikuus välja kohtuotsuse tegemise ajast. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 3