Obsah (4)

§ 127§ 776§ 11§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-13340 Tsiv

) §-st 781 lg 1 p

1. Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid veolepingu sõlmimisel kokku CMR konventsiooni kohaselt tolli- ja muude toimingute täitmises või et poolte vahel oli välja kujunenud vastav tava või praktika. Kohtule esitatud transporditellimus ei sisalda tellija juhist vedajale tollitoimingu tegemiseks. Hageja poolt esitatud transiitsaatedokument 07EE1420EE00367493 ei tõenda kauba deklareerimise praktika kujunemist hageja ja kostja või kolmandate isikute vahel, kuna dokument on sama veose kohta, mille üle vaidlus käib. Dokument on koostatud kauba pealelaadimisel lähtetolliasutuses eesti keeles ja tõenäoliselt ei saa taolist dokumenti esitada kauba deklareerimiseks Saksamaal. Transporditellimused 3891/1-2006 ja 5533/1-2006 koos arvetega ei tõenda samuti poolte vahel hageja poolt väidetud praktika väljakujunemist. Tellimustel on mahalaadimisaadressiks märgitud Abemi Tolliterminaal Eestis. Tollilattu saab aga maha laadida ka tolli kontrolli all olevaid kaupu. Sellisel juhul lõpetab tolliladu transiidi ja väljastab ladustamisteate, mistõttu vedaja roll tollidokumentide vormistamisel sisuliselt puudub. Nähtuvalt kostja poolt esitatud andmetest teostas OÜ Sofort Invest OÜ-le Ferroline Grupp
2. aastal 139 vedu,
3. aastal 550 vedu,
4. aastal 577 vedu ja kuni aprill
5. aastal 138 vedu. Rahvusvahelise autoveolepingu osas ei ole kehtestatud kohustuslikku kirjalikku vormi, kuid ka taolise vedude mahu juures ei ole hageja suutnud tõendada oma väiteid juhise andmise kohta tollitoimingu tegemiseks muude tõenditega. Transporditellimus on sõlmitud kirjalikus vormis ja võiks eeldada, et samas vormis tulevad sõlmida ka kõik pooltevahelised muud kokkulepped veolepingu tingimuste kohta. Konventsiooni art-s 6 on peetud juhiseid tolliformaalsuste täitmiseks sedavõrd oluliseks, et võimalike vaidluste ärahoidmiseks tuleksid need vältimatult anda kirjalikus vormis, kuna tegu on kirjaliku lepingu või veodokumendi olulise tingimusega. Eeltoodu põhjal on kostja täitnud veolepingust tuleneva kohustuse, vedanud kauba sihtkohta ja andnud selle üle saajale, ning ta ei vastuta tollitoimingu tegemata jätmise eest, kuna puudus vastav kirjalik ja üheselt arusaadav juhis saatja või teiste isikute poolt. Kaudselt kinnitab kostja poolt veolepingu järgi oma kohustuste täitmist ka asjaolu, et hageja on vedamise eest kostjale nõutud veotasu tasunud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hagis nimetatud kohustus tasuda imporditollimaksu ja käibemaksu tekkis faktist, et asjakohast dokumenti ega kaubasaadetist ei esitatud sihtriigi pädevasse tolliasutusse või ei suudetud tõendada selle esitamist ja transiidiveo lõppemist. Seega, puudub põhjuslik seos kostja poolt kauba vedamise ning hageja imporditollimaksu ja käibemaksu tasumise kohustuse tekkimise vahel. Kohtule ei ole teada hageja poolt Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollakti alusel maksuvõla tasumise asjaolud. Nähtuvalt kontrollaktist on see koostatud AS-lt NT Logistika 4 (printsipaal) maksuvõla sissenõudmise kohta. Kostja selles haldusmenetluses menetluse osaliseks ei olnud ega ole saanud esitada omapoolseid vastuväiteid. Kohtule esitatud printsipaali tolliteenuste divisjoni juhi A. Parti 03.01.2008 kirjast nr 564 nähtub, et AS NT Logistika vormistas kooskõlas OÜ-ga Ferroline Grupp omavahelise autotranspordi saatelehe. Kirjas ei ole käsitatud tolliseadustikus sätestatud toimingute kohustatud subjektina OÜ-d Sofort Invest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Ferroline Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

1. märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse hagi rahuldamise kohta või saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta kohtuotsus TsMS § 436 lg 1, lg 3 ja lg 4 nõuetele. Kohtu seisukoht, mille kohaselt CMR art-s 6 on peetud juhiseid tolliformaalsuste täitmiseks sedavõrd olulisteks, et need tuleksid anda kirjalikus vormis, kuna tegu on kirjaliku lepingu või veodokumendi olulise tingimusega, ei tulene CMR konventsioonist ega ka võlaõigusseaduses reguleeritud kaubaveolepingu sätetest. Kaubaveolepingu osas ei ole kehtestatud vorminõudeid. Kuigi kaubaveol tuleks välja anda saatedokument (veokiri või CMR saateleht), ei tähenda ka selle puudumine, et veolepingut ei ole sõlmitud. Riigikohus on märkinud 30.01.2009 otsuse nr 3-2-1-143-08 punktides 12 ja 13, et CMR art 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendi koostamisega, kuid selle puudumine ei tähenda veel veolepingu puudumist ning et lepingulist suhet ei tule tõendada vaid saatedokumendiga, kui sellest nähtub mõlema poole tahteavaldus. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole hagejale konkreetse saadetise osas väljaantud CMR saatelehte üle andnud. Hageja teatas kostjale CMR saatelehe puudumisest juba 09.01.2008 esitatud kahjunõudes, samuti 12.02.2008 kirjas. Kohtuotsusest nähtub, et kohus luges CMR saatelehe olemasolu oluliseks, kuid ei teinud pooltele TsMS § 230 lg 2 alusel ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid. Arvestades, et toimikus puudub vaidlusaluse kauba vedamiseks väljaantud CMR saateleht, on hagejale arusaamatu, millele tuginedes analüüsis kohus puuduvat saatelehte ja jõudis otsuses järeldusele, et selles kohtule üleandmata CMR saatelehes puuduvad CMR konventsiooni artikkel 6 alapunkti j kohaselt veosega seotud tolliprotseduurideks ja dokumentide vormistamiseks vajalikud juhiseid. Kohtu järeldused ei vasta TsMS § 436 nõuetele. Kohus leidis ebaõigesti, et transiidideklaratsiooni vorm T1 nr 07EE1420EE00367493 ei tõenda kauba deklareerimise praktika kujunemist hageja ja kostja või kolmandate isikute vahel, kuna dokument on sama veose kohta, mille üle vaidlus käib. Transporditellimuse nr 2670/1-2007 alusel võttis kostja AS-ilt NT Logistika veoks vastu mitu kaubasaadetist, millised kõik laaditi 01.03.2007 korraga kostja veovahendile nr 666TFF/666DU. Neist kahe saadetise osas esitas hageja kohtule transiidideklaratsioonid nr 07EE1420EE00367517 ja nr 07EE1420EE
2. AS NT Logistika andis kostja autojuhile mõlema saadetise osas üle nii transiidideklaratsiooni kui ka juhise teostada sihtkoha tolliasutuses tolliformaalsused. Kostja võttis mõlemad saadetised veoks vastu. Veoks vastuvõtmise asjaolusid on kirjeldatud ka AS NT Logistika e-kirjades tlk 23-
3. Kostja teatas kohtuistungil, et vedu teostanud autojuht oli 01.03.2007 esimest päeva tööl, see asjaolu võib viidata autojuhil vajaliku teadmise või kogemuse puudumisele, milline võis põhjustada transiidideklaratsiooni nr 07EE1420EE00367517 esitamata jätmise. 5 Kohus ei küsinud kostjalt selgitusi nimetatud transiidideklaratsiooni osas. Kohus avaldas selle osas hoopis üllatava seisukoha, et dokument on koostatud kauba pealelaadimisel lähtetolliasutuses eesti keeles ja tõenäoliselt ei saa taolist dokumenti esitada kauba deklareerimiseks Saksamaal. Apellant leiab, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Tolliseadustik (TS) § 1 kohaselt kuulub kohaldamisele EÜ Nõukogu määrusega 2913/92/EMÜ kehtestatud ühenduse tolliseadustik, milline ei sisalda eesti keeles tollidokumentide koostamise keeldu. TS § 8 lg 1 kohaselt teostatakse tolliformaalsused eesti keeles. Kohus leidis, et transporditellimused 3891/1-2006 ja 5533/1-2006 koos arvetega ei tõenda poolte vahel hageja poolt väidetud praktika väljakujunemist. Tellimustel on mahalaadimisaadressiks märgitud Abemi Tolliterminaal Eestis. Kohtu seisukohast tulenevalt saab tollilattu maha laadida ka tolli kontrolli all olevaid kaupu. Sellisel juhul lõpetab tolliladu transiidi ja väljastab ladustamisteate, mistõttu vedaja roll tollidokumentide vormistamisel sisuliselt puudub. Samas kohus ei põhista, millisele õigusakti normile või muule asjaolule tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis. Kohtu seisukoht on vastuolus TsMS § 436 nõuetega. Kohus väidab, et A. Parti 03.01.2008 kirjas nr 564 ei ole käsitatud tolliseadustikus sätestatud toimingute kohustatud subjektina OÜ-d Sofort Invest, vaid OÜ-d Ferroline Grupp. Hageja arvates on kohus ekslikult hinnanud asjaga seotud isikute omavahelisi suhteid. Kohus jättis tähelepanuta hageja selgitused, et hageja ja AS NT Logistika vahel toimus pikaajaline koostöö suuliste või e-posti teel saadetud tellimuste alusel, need isikud ei ole eraldi sõlminud kirjalikku raamlepingut. Kirjaliku lepingu sõlmimise nõuet seadus ei sätesta, veo- ja ekspedeerimislepingute osas kehtib vormivabaduse põhimõte. Vaatamata kirjaliku raamlepingu puudumisele on koostöö laabunud. Lisaks kohtu viidatud kirjale, esitas hageja veel ka 08.02.2008, 11.02.2008 hageja ja AS NT Logistika vahel peetud elektronkirjavahetuse, millest ilmnevad nende isikute poolt tehtud toimingud. AS NT Logistika tellis hagejalt kaupade vedu, seega on poolte suhted kaubaveolepingu alusel tuvastatavad. Vedajale anti suuliselt juhis tollivormistuse tegemiseks ning anti üle ka vajalikud dokumendid. Hagejal lasus kohustus oma veose tellija ehk AS NT Logistika ees. Hageja esitas veotellimuse edasi kostjale kui tegelikule vedajale. Juhul, kui veolepingu täitmise käigus jäeti mõni kohustus täitmata ja selle tõttu tekkis kahju, siis lasus hagejal kohustus hüvitada see kahju oma lepingupoole – AS NT Logistika ees. Pärast kahju hüvitamist tekkis hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue kostja kui tegeliku vedaja vastu. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostjal lasus lepingust tulenev kohustus teha sihtkoha tolliasutuses tollivormistus ja tuua märkega transiidideklaratsioon tagasi. Kostja täitis 01.03.2007 antud kohustuse osaliselt, jättes täitmata nõuetekohaselt ühe deklaratsiooni. Kostja ei selgitanud, milline asjaolu takistas transiidideklaratsiooni nr 07EE1420EE00367517 osas kokkulepitud tollivormistust tegemast. Kohus jättis vastuolus TsMS § 392 lg 1 nõuetele välja selgitamata mitmed olulised asjaolud. Kohus märgib otsuses, et kohtule ei ole teada hageja poolt Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollakti alusel maksuvõla tasumise asjaolud. Kohus pidas selle asjaolu teadmist oluliseks, kuid ei teinud TsMS § 230 lg 2 alusel menetlusosalistele ettepanekut esitada viidatud asjaolu selgitamiseks täiendavaid tõendeid. 6 Sofort Invest OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta seadusele apellandi väide, et kaubaveoleping ei pea sisaldama juhiseid vedajale. Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-08 ei ole asjakohane, kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud kaubaveoleping või mitte. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et pooled vaidlevad selle üle, kas nad on sõlminud veolepingu, millest tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale veotasu. Viidatud otsuse p-s 12 on Riigikohus märkinud, et CMR art 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendi koostamisega, kuid selle puudumine ei tähenda veel iseenesest veolepingu puudumist. Sama konventsiooni art 9 lg 1 sätestab, et saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Samamoodi reguleerib saatedokumendi (veokirja) tõenduslikku tähendust ka

§ 776lg 1.

Selle kohaselt tõendab saatja ja vedaja allkirjastatud veokiri kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. Kolleegium on 14.06.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06 otsuse p-s 12 selgitanud, et CMR art 9 lg-st 1 tulenevalt tõendab isiku kauba saatjaks olemist kuni vastupidise tõendamiseni eelkõige saatedokument ning eeltoodu ei välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite alusel. Kolleegium jääb viidatud seisukoha juurde. Eeltoodust nähtuvalt on apellandi tõstatatud diskussioon transporditellimuse nr 2670/1-2007 arvesse võtmisest ebakohane, kuna viidatud dokument kajastab pooltevahelisi lepingulisi asjaolusid. Asjas ei ole vaidlust, et hageja transporditellimus on pakkumus ja kostja võttis selle täitmiseks pakkumuses esitatud tingimustel. Transporditellimuse tingimused sisustasid veolepingut, määrates muuhulgas veo toimumise vastavalt CMR- konventsiooni tingimustele. Konventsiooni artikkel 6 koheselt kauba saatekiri peab imperatiivselt sisaldama sätteid, sh saatja juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks. Konventsiooni artikkel 6 alapunkt j) kohustab andma vedajale juhiseid tolli- ja muude formaalsuste täitmiseks, kuid apellant seda konventsioonis sätestatud korras ei teinud. Seega ei tulenenud vastustajale kohustust tolli-ja muude formaalsuste täitmiseks. Konventsiooni art 11 p 2 kohaselt ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust ja täielikkust. Antud juhul vedaja ei vastuta, kuna puudus vastav kirjalik ja üheselt arusaadav juhis saatja poolt. Apellant ei andnud vastustajale selgesõnalisi juhiseid tolliformaalsuste vormistamiseks. Arusaamatu on apellandi arutelu selle üle, et kostja ei ole hagejale üle andnud CMR saatelehte. Viidatud saateleht ei oma olulist tõenduslikku tähendust, kuna olulised on saatelehele eelnevalt vormistatud dokumendid, mis sisustavad veolepingut ja reguleerivad lepingulisi tingimusi, sh juhiseid tolliformaalsuste tegemiseks. Saateleht selliseid juhiseid ei sisalda. Saatelehelt võib nähtuda asjaolu, kas tolliformaalsused vormistati või mitte, kuid selle üle ei ole vaidlust, et vedaja ei vormistanud tollidokumente. Samuti oli Ferroline Grupp OÜ-l õigus ja võimalus kaup ise Saksamaal tollida, millega vedaja lähtuvalt väljakujunenud praktikat arvestaski. Pealegi ei olnud vedajat informeeritud, et tema poolt Euroopa Liidu siseselt veetavat kaupa peab tollima seetõttu, et kauba saatja või saaja kavatsevad seda edasi väljapoole Euroopa Liidu piire transportida. Seetõttu on ülioluline väga konkreetsete juhiste andmine vedajale toiminguteks, mis ei kuulu veolepingu kohaselt vedaja põhikohustuste hulka ja milleks vedajal või ka konkreetselt autojuhil vajalik kogemus puudub. Väär on apellandi väide nagu keelduks vastustaja CMR saatelehte apellandile üle andmast. CMR saateleht anti autojuhi poolt apellandi asukohas koos muude dokumentidega üle. Vastustajal puudub mõistlik vajadus CMR saatelehe enda käes hoidmiseks või varjamiseks. 7 Kuna transporditellimusel nr 2670/1-2007 puuduvad konventsioonikohased tellija juhised tollitoimingute tegemiseks ja on kokku lepitud, et kauba saate- ja tollidokumentide eest vastutab tellija, puudub sisuline vajadus saatelehe järele, sest see ei sisalda teistsugust informatsiooni. Apellandi väited transiitdeklaratsiooni nr 07EE1420EE1420EE00367493 tõendusliku tähtsuse kohta on ebaõiged. Transiitsaatedokument ei näita kauba deklareerimise praktika kujunemist hageja ja kostja või kolmandate isikute vahel, kuna dokument on sama veose kohta, mille üle vaidlus käib. Kuna kostja oli hagejale osutanud sadu veoteenuseid, kuid ei ole kunagi vormistanud tollideklaratsioone, siis ei ole pooltevahelisele praktikale õige viidata. Ilmselt on tegemist hageja poolt tagantjärgi koostatud dokumendiga, millel ei ole ühtegi autentset märget (allkirja, stambi, pitsati jms jäljendit). Dokument on koostatud kauba pealelaadimiseks lähtetolliasutuses eesti keeles ja seda dokumenti ei saagi esitada kauba deklareerimiseks Saksamaal. Dokumendist nähtub, et seda ei ole kunagi üldse kasutatudki. Selline dokument ei ole nõuetekohane ja tõendina usaldusväärne. AS NT Logistika ja OÜ Sofort Invest vahel puuduvad lepingulised ja lepinguvälised suhted. Lähtuvalt transiitdokumentatsioonist, kus saatjaks on märgitud NT Logistika, on kohatu väita CMR-konventsiooni alusel OÜ-l Sofort Invest vastutuse tekkimist NT Logistika ees. Vedaja poolt ei ole seonduvalt selle reisiga tehtud ühtegi tollivormistust, dokumentidel ei ole ühtegi märget, mis viitaks asjaolule, et vedaja või kolmas isik oleks sellele märkeid teinud. Juhul, kui mingi veos või selle osa tolliti, ei saa välistada, et ühe kauba saaja vormistas tollideklaratsiooni ühe veose osas ja teise kaubakoguse saaja jättis oma kohustused täitmata. Eelnimetatud transiitdeklaratsiooni alumisest reast nähtuvalt ei ole tehtud märget sihttolliasutuse kontrolli kohta jms, mistõttu on kohatu apellandi väide, et tollivormistus on tehtud. Transiit-saatelehti ei ole väljapoole Eestit esitatud. Transporditellimused 3891/1-2006 koos arve ja saatelehega ning transporditellimus 5533/12006 koos arve ja CMR saatelehega ei tõenda poolte vahel apellandi poolt viidatud praktika väljakujunemist. Kohtule enne 19.02.2009 istungit esitatud dokumendid on hageja esitanud samasuguste vedude näiteks. Need on erinevad juhtumid, kuna nende puhul on tegemist importsaadetistega (mitte eksportsaadetisega) ja mahalaadimise kohaks on Abemi Tolliladu Eestis. Tollilattu saab ilma probleemideta maha laadida ka tolli kontrolli all olevaid kaupasid. Sellisel juhul lõpetab tolliladu transiidi ja väljastab ladustamisteate, mistõttu vedaja roll tollidokumentide vormistamisel sisuliselt puudub. Abemis töötavad eestlased ja saavad vajadusel juhile täpseid juhiseid anda, mida too peab tegema ja kuhu minema, mistõttu pole täiendav instrueerimine ja lepinguliste kohustuste määratlemine veo tellija poolt oluline. Antud juhul pidanuks veo tellija andma konkreetsed juhised kauba tollimise osas eksportkaubaveo spetsiifikast tulenevalt. Samuti jääb arusaamatuks transporditellimuse nr 3891/1-2006 ja saksakeelse dokumendi omavaheline seos, kuna mõlemal dokumendil ei kattu andmed: erinevad on juriidiliste isikute andmed, aadressid, kaubad, kogused jms. Transporditellimusest võiks aru saada, et kauba saatja ja pealelaadimisaadress on transporditellimuse järgi Karlsruhes, kuid saksakeelses dokumendis Münchenis. Vaadeldaval juhtumil on ilmselt saajaks tolliteenuseid osutav isik, mistõttu langevad kokku tolliteenuseid osutav isik ja kauba saaja, mis on vaidlusalusel juhul erinevad isikud. Tellimusel puuduvad tellija ja vedaja rekvisiidid, mistõttu ei ole dokument usaldusväärne. Veotellimus nr 3891/1-2006 on koostatud 13.04.06, kuid sellel ajal dokumendi koostajat Laura Kuusikut OÜ-s Ferroline veel ei töötanud. Viidatud isik alustas seal töötamist 2007-2008. a ja L. Kuusiku poolt allkirjastatult ei ole sellel aastal saadetud ühtegi dokumenti. 8 Veotellimuse koostamise kuupäevaks on märgitud 13.04.2006, aga laadimine pidi olema juba 12.04.2006, seega enne tellimuse koostamist. Samasugused puudused on transporditellimusel nr 5533/1-2006, millel puuduvad tellija ja vedaja allkirjad jms, mille tõttu ei ole tegu autentse dokumendiga. Dokumentide võrdlemisel jääb mulje, et transporditellimuste dokumendid on hageja poolt tagantjärgi vormistatud teiste saatedokumentide põhjal, kuna neil puuduvad vajalikud originaalmärked. Vedaja valduses ei ole selliseid dokumente (sh ka transporditellimused). Kaubaveodokumendist ei nähtu kauba mahalaadimisaadressina Abemi Tolliterminaal jms. Tellimus nr 5533/1-2006 on koostatud 25.05.2006 kuupäevaga Kristo Haljasoksa poolt, kes tegeles hoopis teise veosuunaga (Läti ja Leedu veod). Selle tellimuse koostamise kuupäev on 25.05.2006, aga laadimine pidi olema juba 23.05.2006, s.o kaks päeva tellimusest varem. Importvedude puhul organiseeris kauba tollimise hageja ja kostjal (autojuhil) puudus vajadus tollidokumente vormistada (sh Abemi Tolliterminaalis). Selleks, et tõendada poolte majandussuhetes praktika väljakujunemist viidatud dokumentide põhjal, pidanuks apellant tõendama, et sellised transporditellimused vastustajale üldse edastati ja vastustaja lähtus toimingu (kauba tollimine) tegemisel mitte dokumendist, vaid hoopis suulisest kokkuleppest poolte esindajate vahel. Vastustaja ei ole viidatud transporditellimusi saanud. Seega ei ole asjakohane viidata poolte praktikale, mille kohaselt kirjalikku lepingut sai muuta suuliste kokkulepetega. Ebaõige on apellandi väide, et AS NT Logistika ja OÜ Ferroline Grupp omavahelisest kirjavahetusest tulenevad OÜ Sofort Invest kohustused. AS NT Logistika ja OÜ Ferroline Grupp töötajate vahel edastatud elektronkiri ei ole mitte kostjale, vaid tegu on hoopis NT Logistika kirjaga Ferrolineile. Kostjale ei ole e-kirja sisu teatavaks tehtud ja kirjalikku lepingut sellega muudetud. Hageja on esitanud NT Tollimaakleri kirja OÜ-le Ferroline, kus on transiitide alustamise ja lõpetamise vajadus. Samal tellimusel Ferrolinelt Sofort Investile on kirjas, et kauba saate- ja tollidokumentatsiooni eest nii kauba lähte- kui sihtkohas vastutab tellija, kui pole teisiti kokku lepitud. Tellimuses ei ole ühtegi rida, mis viitaks, et oleks kuidagi teisiti kokku lepitud. Lisa 1 puhul on tegemist eksportsaadetisega. Mahalaadimine toimub kusagil Hamburgis suvalises firmas ja pole teada kas tegemist on tollilaoga või mitte. Sõna „Freeport“ mahalaadimise aadressis küll viitab, et tegemist on Hamburgi vabatsooniga. Kauba vastuvõtjaks on sakslased ja juhil ei ole eeldatavasti võimalik nende poolt antavaid juhiseid täita kuna saksakeelsetest tolliterminitest on tavalisel eestlasel suhteliselt võimatu aru saada. Kui saatja või tellija seda soovinuks, pidanuks vedaja tegema vastavad ettevalmistused keelest jms terminitest arusaamiseks. Hageja ei esitanud deklaratsiooni, millest nähtuks sellise veose toimumine ja deklaratsiooni vormistamine. Seetõttu on apellandi poolt tegemist paljasõnalise väitega tollidokumentide vormistamisest. Vaidlusalune tellimus on vormistatud 01.03.2007 ja laadimine pidi toimuma juba sama päeva hommikul kell 8.00, kuid kummaliselt on e-kiri juhistega saadetud alles samal päeval kell 08.23. Ka viidatud asjaolu näitab hageja dokumendi ebakorrektsust ja täitmise korraldamiseks vajalike abinõude kasutamise võimatust mõistliku aja jooksul. Apellandi poolt kohtule esitatud kirjavahetus ei oma asjas mingit tähtsust, kuna kirjavahetuses esitatud informatsioon ei ole kooskõlas juhiste vormistamise nõuetega, mis tuleneb CMR-konventsiooni ülalviidatud nõuetest ja faktiliste asjaoludega. Ka võlaõigusseaduse normidest (

§ 11

lg 2) tuleneb, et kui vastavalt seadusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kõik kokkulepped tagatiste, kõrvalkohustuste ja teiste 9 tingimuste kohta. Konventsiooni art-s 6 on peetud juhiseid tolliformaalsuste täitmisest nii oluliseks, et võimalike vaidluste ärahoidmiseks tuleb need vältimatult anda kirjalikus vormis, kuna tegu on kirjaliku lepingu või veodokumendi oluliste tingimustega. Autojuhile ei ole selgitatud tolliprotseduuride läbiviimise vajadust. Kohtuotsuses ei ole vastuolu TsMS § 392 lg 1 nõuetega. Hageja on ise väitnud, et

§ 128

lg 3 järgi on tegemist otsese varalise kahjuga, mille hageja maksis NT Logistikale. Apellant ei saa tugineda Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollaktile nr 12-3/890, kuna vastustaja ei olnud haldusmenetluse osaliseks ja ei ole saanud esitada omapoolseid vastuväiteid. Vastustajat ei ole kontrollaktis üldse nimetatud. Kontrollaktist tuleneb üheselt, et Sofort Invest OÜ ei tegutsenud printsipaalina ja viimasel ei olnud printsipaali õigusi ega kohustusi. Tolliteenuste divisjoni juhi A. Part`i 03.01.2008 kirjast nr 564 nähtub üheselt, et NT Logistika AS vormistas kooskõlas Feroline Grupp OÜ-ga omavahelise autotranspordi saatelehe, millest vastustajat ei informeeritud. Kirjas ei ole käsitatud tolliseadustikus sätestatud toimingute kohustatud subjektina OÜ-t Sofort Invest, vaid Ferroline Grupp OÜ-d. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant ebaõigesti käsitanud printsipaalina vastustajat. Vastustajal ei ole AS-ga NT Logistika lepingulisi suhteid ja vastustaja väidetav kohustus käituda AS NT Logistika asemel printsipaalina ei tulene ühestki õiguslikust alusest. Apellant ei tõendanud vastustaja kohustuste rikkumist, kahjuna käsitatava nõude olemasolu ja suurust, põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.

§ 127

lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastustaja ei saanudki lepinguliste suhete tekkimisel OÜ-ga Ferroline Grupp arvestada asjaoluga, et kolmandale isikule määratakse tollimaks kohustuse rikkumise eest, mille täitmist ei olnud vastustajale pandud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud põhiliselt samu väiteid, milliseid ta esitas ka asja läbivaatamisel esimese astme kohtus, ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Maakohus on poolte esitatud asjaolusid otsuses vajalikul määral käsitlenud, hinnanud õigesti kõiki asjas olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus vastab TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamisnõuetele ning tõendite hindamises TsMS § 232 lg-tes 1 ning 2 sätestatule. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel ka rikkunud TsMS §-s 392 sätestatud nõudeid. Apellandi väited ei anna alust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid maakohtu otsuses toodust erinevalt. Maakohus on õigesti käsitanud CMR konventsiooni artiklite 6 p 1, 7 p 1a ja 11 p 1 ning 2 sätteid, leides, et neist tulenes hagejale kui tellijale üldine kohustus tagada tolliprotseduurideks vajalike dokumentide vormistamine ning et kui pooled olid kokku leppinud tolliprotseduurideks vajalike dokumentide vormistamise ja sihttolliasutusele esitamise vedaja poolt, tulnuks see kokkulepe poolte vahel vormistada lähtuvalt 10 nendevahelise veolepingu kirjalikust vormist samuti selles vormis. Ka on maakohus hinnanud õigesti tõendeid, sh transporditellimust nr 2670/1-2007, transiit-saatedokumenti nr 07EE1420EE00367493, transporditellimusi nr 3891/1-2006 ja nr 5533/1-2006 koos arvetega ning printsipaali tolliteenuste divisjoni juhi A. Part 03.01.2008 kirja nr 564, järeldades neist, et transporditellimus nr 2670/1-2007 ei sisalda tellija juhist vedajale tollitoimingu tegemiseks ning et hageja ei ole ka muude tõenditega tõendanud, et pooled oleksid veolepingu sõlmimisel kokku leppinud CMR konventsiooni kohaste tolli- ja muude toimingute täitmises kostja kui vedaja poolt või et poolte vahel oleks väljakujunenud vastav tava või praktika. Apellandi esitatud väited ja asjaolud ei anna alust ringkonnakohtule hinnata kõnesolevaid tõendeid teisiti. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järelduste õigsust ei väära ka apellandi poolt osundatud printsipaali AS NT Logistika e-kirjad apellandile (tl-del 23-25), kuna neist ei nähtu, et hageja kui veolepingu pool oleks andnud vaidlusaluse veo puhul kostjale kui vedajale juhise teostada sihtkoha tolliasutuses tolliformaalsused. Nimetatud e-kirjadest nähtuv, et AS NT Logistika esindaja oli 01.03.2007 üle andnud vedu teostavale kostja autojuhile transiitdeklaratsiooni vorm T1, hageja väidetavat vastavat kokkulepet ei tõenda. Arvestades tuvastatud asjaolusid on maakohus teinud ka õige lõppjärelduse, et puuduvad kostja vastutuse eeldused, s.o kostjapoolne lepingurikkumine ning põhjuslik seos kostja poolt kauba vedamise ning hageja imporditollimaksu ja käibemaksu tasumise kohustuse tekkimise vahel.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei oma olulist tähtsust need asjaolud, kas kostja oli käsitletava veolepingu täitmise järgselt üle andnud hagejale CMR-saatelehe ning kas hageja on või ei ole hüvitanud AS-le NT Logistika viimase poolt Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollakti alusel tasutud maksuvõla. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja soovinud CMR-saatelehte käesolevas asjas tõendina, mis võiks kinnitada hageja poolt juhise andmist kostjale tolliformaalsuste täitmiseks sihtkohas, esitada. Seadus ei välista iseenesest kahjustatud lepinguosalise poolt kahjuhüvitusnõude esitamist teise lepingupoole vastu juba enne väljamakse tegemist kolmandale isikule, kui see väljamakse tuleb teha teise lepingupoole lepingurikkumise tõttu. Käsitletaval juhul ei ole maakohus jätnud hagi rahuldamata sel põhjusel, et hageja pole tõendanud AS-le NT Logistika 43 194 krooni tasumist, vaid muudel põhjustel.
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsiooniastmes jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Üllar Roostoja Viivi Tomson 11 Egon Konsand