← Eesti

2-09-49649/5

Obsah (4)§ 29§ 30§ 130§ 23

2-09-49649 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-49649 Tsiviilasi KIosaüh

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 09.02.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 40 000 krooni ning teha ettepanek KIOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kahekümne kalendripäeva jooksul. 12.02.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.02.2010. Seisuga 07.07.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. 4 2-09-49649 Ajutise halduri andmetel puudub KIOÜ’l vara, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 226 888.15 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt võib antud asjas esineda kuriteo tunnustega tegusid, kuna osaühingu osade müügitehing võib olla teostatud kassas olnud sularaha tehingute varjamiseks. KIOÜ endine juhatuse liige MV on 07.12.2009 seletuskirjas kinnitanud, et ta on MJ’le üle andnud võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni. 19.05.2010 seletuskirjas on MV kinnitanud, et KIOÜ müügi hetkel kassas raha enam ei olnud, varasemad summad on kulutatud ettevõtte majandustegevuses ning kuludokumendid on üle antud MJ’le koos muude raamatupidamise dokumentidega. Praegune juhatuse liige (alates 06.07.2009) MJ on ajutisele haldurile kinnitanud, et talle esitati ainult osad võlgniku dokumendid (lõpetatud üürileping, asutamisleping, äriregistri väljavõte, põhikiri), kuid raamatupidamisdokumente ja muid dokumente ei ole üle antud. Kohus leiab, et KIOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud KIOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. KIOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Prokuratuurile tuleb esitada ettepanek kriminaalmenetluse algatamise otsustamiseks KIOÜ suhtes. Oliver E on kohtule 05.02.2010 esitanud KIOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 1 000 krooni), s.h päringute koostamine ja raamatupidamise kontrollimine, suhtlemine võlgniku esindajatega, kogutud andmete kontrollimine, analüüs, aruande koostamine) ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni. Võlgniku esindaja Aleksandr N ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 12 000 krooni tuleb tunnustada. Kohtu poolt tunnustatud tasu summast tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja Oliver E ’i (isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXNordea pangas riigi arvelt 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 800 krooni, s.h sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud, transport. Kohus leiab, et ajutise halduri kulutused on põhjendatud ja kulutuste nõuet 800 krooni tuleb tunnustada. Kuna KIOÜ raamatupidamise dokumente ei ole ajutisele haldurile üle antud, ei määra kohus võlgniku dokumentide hoidjat. Hannes Olev Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.