← Eesti

2-08-77888/39

Obsah (4)§ 156§ 141§ 63§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-77888 Tsivii

§ 156

lg 1 alusel omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui juurdepääsuõigusega koormataval kinnisasjal on juba sobiv eratee, siis on kinnisasja omanik valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub. Maareformi käigus maade eraomandisse andmise ajal eeldati, et eraomanikud jätkavad teede kasutamisel välja kujunenud tavadega seal, kus juurdepääsuteed on juba välja kujunenud. Kohus tuvastas, et M. Anile kuulub XXX vallas XXX külas XXX kinnistu. Maaüksuse plaani järgi on XXX ja Nurga talumaal Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee, Vidva-Muri tee. XXX kinnistu piirneb idast kostjale kuuluva Nurga kinnistuga, lõunast ja läänest kostjale kuuluva XXX kinnistuga, põhjast XXX elamu , XXX häärberi ja EKE Tare kinnistuga. XXX kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele või Tuhalaane-Ahimäe teele. Kinnistu külgneb Muri-Tuhalaane teega nr 0306, mis ei ole XXX kinnistu koosseisus, kuid kinnistule tavapärane juurdepääs avalikult Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt on toimunud just seda teed mööda. Kinnistule muud juurdepääsud puuduvad. XXX elamu kinnistu piirneb põhjast ja idast XXX häärberi kinnistuga, lõunast XXX ja XXX kinnistuga ja läänest XXX kinnistuga. XXX elamu kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele või Tuhalaane-Ähimäe teele. Kinnistu külgneb MuriTuhalaane teega nr 0306, mis ei ole XXX kinnistu koosseisus, kuid kinnistule tavapärane juurdepääs avalikult Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt on toimunud just seda teed mööda. Kinnistule muud juurdepääsud puuduvad. XXX häärberi kinnistu piirneb põhjast XXX kinnistuga, idast XXX tall kinnistuga (omanik Merike Roslender) ja EKE Tare kinnistuga, lõunast XXX ja XXX elamu kinnistuga. XXX häärberi kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele või Tuhalaane-Ahimäe teele. Kinnistu külgneb Muri -Tuhalaane teega nr 0306, mis on kinnistu piirides. XXX häärberi kinnistule tavapärane juurdepääs avalikult Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt on toimunud just seda teed mööda. Kinnistule muud juurdepääsud puuduvad. Hagejatele kuuluvad kinnistud kõik külgnevad Muri-Tuhalaane teega nr 0306 ning nende kinnistute omanikud ja valdajad on kasutanud aastakümneid väljapääsuks avalikule teele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele - teelõiku, mis läbib kostjale kuuluvat XXX kinnistut. Tl 4 56 plaanilt on näha, et juurdepääsutee Tuhalaane-Ahimäe kaudu on tunduvalt pikem kui tee, mille kasutamist hagejad taotlevad ka edaspidi. 18.05.2009 toimunud paikvaatlusega kohus tuvastas, et reaalselt on juurdepääsuna jalgsi ja mootorsõidukiga võimalik kasutada hagejatel kahte teed. Üks on tee, mis algab Viljandi-Nuia maanteelt, Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee (tee 305), mis asub osaliselt M. Ani XXX kinnistul ja teine tee Tuhalaane–Muri tee (kostja poolt nimetatud idasuunaline tee). Juurdepääs MuriTuhalaane tee nr 306 kaudu avalikult Tuhalaane-Ahimäe teelt algusega Tuhalaane suunast Murile on pinnakattega metsatee, mis on kitsas ja hooldamata ning auklik. Ka see tee on osaliselt eratee. Teised kostja poolt pakutud teed ei ole kasutatavad juurdepääsuna XXX 8-korterilise elamu, XXX ja XXX häärberi kinnistutele. Kostja poolt nimetatud põhjasuunaline tee läbib XXX kinnistut (omanik Tõnu Roslender) ja Kangru kinnistut. Paikvaatlusel kohus tuvastas, et Roslenderi kinnistul on tee, mis on korrastatud omaniku poolt. Osa sellest teest, nn vana tee, mis viis välja Tuhalaane teele, ei kasutata enam. Juurdepääsuks XXX talu kinnistul nr 1492439 (omanik T. Roslender) ja Kangru kinnistul nr 11039 (omanik Jaan Pärn) kulgevat teed ei saa hagejad kasutada, sest see tee ei ulatu hagejate kinnistuteni. Tee lõpeb Roslenderi kinnistu piiril. Sealt edasi XXX kinnistu ja XXX häärberi kinnistu suunas teed ei ole, on ainult rada. Väidetavalt on seal olnud kunagi vana tee. Kuivõrd seda väidetavat teed ei ole seal enam ja see tuleks kinnistutele uuesti rajada, leidis kohus, et seda nn ajaloolist teed enam ei ole olemas. Põhjasuunaline tee üle T. Roslenderile kuuluva XXX talu kinnistu ei ulatu XXX elamu , XXX ega XXX häärberi kinnistuteni. Ükski nendest kinnistutest isegi ei külgne XXX talu kinnistuga. Selleks, et nn põhjasuunalist juurdepääsu saaks üldse kasutada, peaks rajama puuduva teeosa üle XXX talu ja XXX tall kinnistu ning ka üle XXX häärberi kinnistu. Kostja tõenditena esitatud fotod näitavad teed, aga ei tõenda, et see tee on olemas ka hagejate kinnistutel ja juurdepääsuks kasutatav. Juurdepääsuna ei ole praegu kasutatav ka nn loodesuunaline tee, mis läbib kostja kinnistut. Kostja lubas nimetatud tee avalikuks kasutamiseks. Kostja arvates nimetatud tee on kõige vähem koormavam kinnistu omanikele, kelle kinnistul teed asuvad. Seda teed aga ei ole olemas. See pakutav tee asub heinamaal. Praegu läbitav vaid jalgsi ja ilmselt mitte igasuguse ilmaga. Katastriüksuse plaani järgi on 01.06.2009 väljamõõdetud XXX häärberi tee, mis kulgeb üle kostjale kuuluva XXX kinnistu. Planeeritud XXX häärberi tee trass on mõõdistatud ja mahamärgitud juunis 2009. XXX Vallavalitsuse 10.08.2009 korralduse nr 361 järgi on XXX katastriüksus jagatud kaheks ja jagamisel moodustunud katastriüksused on Metsanurga, sihtotstarve maatulundusmaa ja XXX tee, pindala 2271 m2, sihtotstarve transpordimaa. Kostja tõenditena esitatud fotod näitavad, et uue tee trass on olemas, aga tee sinna tuleb alles välja ehitada. Kostja on pakkunud loodesuunalise tee taastamiseks 60 000–100 000 krooni. Juurdepääsuna ei ole praegu kasutatav ka nn lõunasuunaline põllutee, mis jääb Metsanurga, XXX ja Nurga kinnistule. Ka kostja ise on märkinud, et see on läbitav jalgsi ja põllutöömasinatega. XXX kinnistul on veetud teele kruusa, XXX kinnistu piires ei ole teed olemas. Kostja tõenditena esitatud fotod näitavad tee osa, millel on kruus ja mis asub XXX kinnistul. XXX kinnistul ei ole teed, ainult transpordivahendi jäljed. Juurdepääsuteed üle kostja kinnisasja on hagejad varem kasutanud tava alusel. Kostja võimaldas hagejal teed kasutada kuni 2008. aasta alguseni, mil tekkis poolte vahel vaidlus tee kasutamise kohta. XXX valla üldplaneeringuga on avalikuks kasutamiseks määratud järgnevad erateed: Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee nr 305, Tuhalaane-Muri tee nr 306. XXX Vallavalitsuse kirjaga nr 16-3.4/836,837 on tõendatud, et maa erastamisel oli M. Ani nõus kinnistut läbiva tee avalikku kasutusse jäämisega. Vastavasisuline on Polli Vallavalitsuse korraldus 28.04.1997 nr 190. Tulenevalt sellest on XXX vald remontinud Muri-Vidva teed kruusa pealeveoga ja teostanud hoolet greideriga. Samuti ei ole tee eest nõutud maamaksu, kuna need on märgitud avalikuks 5 kasutamiseks. Polli Vallavalitsuse 28.04.1997 korralduse nr 190 järgi erastatava maa kasutamisel kehtivad järgmised kinnisomandi kitsendused: maaüksust läbiv tee on avalikus kasutuses. XXX maaüksuse plaani järgi on 0,8 ha teed avalikus kasutuses. Poolte kokkuleppel ei ole vaidlust juurdepääsuõiguse üle lahendada suudetud. Hagejate nõue kostja vastu on kohustada kostjat taluma hagejate juurdepääsu oma kinnisasjal asuvate majadeni üle kostja kinnisasja. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks

§ 156

lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasjaga, mille kaudu juurdepääsu soovitakse.

§ 156

lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel peab kohus kaaluma hageja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma kostja kinnisasja sõidukitega läbimata, kaaluma koormatava kinnisasja omanike huve, lähtudes konkreetsetest asjaoludest.

§ 156

lg 1 on alust kohaldada siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus pääseda avalikult kasutatavale teele talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ning tal ei ole võimalik rajada oma kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele. Kohus leidis, et hagejate huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Lahendades

§ 156

lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada seda, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt, kui kostja maatüki kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam, kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus leidis, et kohtule esitatud asjaolude põhjal saab arvestada väljakujunenud tavaga. Hagejad on kasutanud teed oma kinnisasjade juurde üle kostja kinnisasja kogu aeg. XXX valla üldplaneeringuga on avalikuks kasutamiseks määratud järgnevad erateed: Muri-JõhvikuTuhalaane tee nr 305, Tuhalaane-Muri tee nr 306. XXX Vallavalitsus ei ole tee eest nõudnud maamaksu, kuna need on märgitud avalikuks kasutamiseks. Polli Vallavalitsuse korralduse nr 190, 28.04.1997 järgi M. Anile erastatava maa kasutamisel kehtivad järgmised kinnisomandi kitsendused: maaüksust läbiv tee on avalikus kasutuses. XXX maaüksuse plaani järgi on 0,8 ha teed avalikus kasutuses. Seega on tõendatud, et hagejad on kasutanud juurdepääsuna oma kinnisasjadele teed üle kostjale kuuluva XXX kinnistu. Hagejate poolt juurdepääsu teena kasutada Muri-Tuhalaane teed nr 306 kaudu avalikult Tuhalaane-Ahimäe teelt algusega Tuhalaane suunast Murile koormab hagejaid oluliselt rohkem. Juurdepääs oma kinnistutele pikeneb tunduvalt. Ka see juurdepääs kulgeb üle eramaade ja tee on pinnakattega metsatee, mis on kitsas ja hooldamata, auklik. Oluliselt lühemad ja hagejaid vähem koormavamad oleksid kostja poolt väljapakutud nn põhja-, loode- ja lõunasuunalised teed, aga need teed vajavad kõik vähem või rohkem mingis osas uue tee ehitamist. Kohus leidis, et hagejatele tekivad nende teede väljaehitamisega suured materiaalsed kulutused, mis on neile oluliselt koormavamad, kui juurdepääsu tagamine üle XXX kinnistu kostjale. Loodesuunalist teed ei ole olemas, kostja on ainult oma kinnistu piirides tee välja mõõtnud ja looduses märgistanud. Selle tee väljaehitamine eeldab ka hagejate kinnistutel uue tee rajamist. Lõunasuunalise tee puhul on vajalik rajada uus tee XXX kinnistul. Ka põhjasuunalise tee puhul on vajalik rajada hagejate kinnistutele uus tee. Nende teede olemasolul peaks hagejad kasutama ikkagi osaliselt Muri-Jõhviku-Tuhalaane teed ka kostjale kuuluval kinnistul. Kohus leidis, et hagejate kinnistutele on tagatud juurdepääs ainult tee kaudu, mis asub kostja kinnistul. Kostja kinnistu koormamine on oluliselt odavam igasuguste teiste alternatiivvariantidega võrreldes. 6

§ 156

lg -s 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega. Kinnisomandi kitsendusi reguleeriva üldsätte,

§ 141

lg 3 kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Seega lisaks tehinguga tekkivale kinnisomandi kitsendusele saab kinnistusraamatu kandega kolmandatele isikutele siduvaks muuta ka kohtuotsuse alusel tekkivat kitsendust. Kohtuotsuse alusel tekkiv juurdepääsuõigus on võimalik kinnistusraamatusse kas sellekohase märke (

§ 63

lg 1 p 4) või reaalservituudi (

§ 172) kandmisega.

Juurdepääsu tagamist kinnisasjale kohtuotsuse alusel tekkiva reaalservituudiga ei näe ette ükski seadus. Seetõttu kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab vastavalt

§-dele 64 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 kinnistusraamatusse kanda märkega. Märkega saab kinnistusregistriossa kanda ka tasu maksmise kohustuse. Tasu määramisel tuleb arvestada poolte seisukohti ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava kinnisasja omanik. Poolte vahel on vaidlus ka juurdepääsu eest makstava tasu suuruses. Hagejad avaldasid kohtuistungil, et tasu tee kasutamise eest võiks olla füüsiliselt isikult 50 krooni aastas ja Seltsilt 100 krooni aastas. Kostja avaldas, et kui kohus mõistab tee üldkasutatavaks, siis ta palub hagejatelt välja mõista tee kasutamise eest tasu 70 000 krooni aastas. Nii palju toob talle sisse mesila. Kohus leidis, et kostjal on õigus saada hageja juurdepääsuõiguse talumise eest tasu. Tasu 70 000 krooni aastas juurdepääsuõiguse talumise eest ja sellega seotud ebamugavuste talumise eest ei ole mõistlik. XXX kinnistu suurus on 40,1 ha ja seal on võimalik leida mesilale asukoht, mida juurdepääsutee ei häiri. Kohus leidis, et mõistlik tasu juurdepääsuõiguse talumise eest füüsilisest isikust hagejatele on 240 krooni aastas (s.o 20 krooni) kuus. Füüsilisest isikust hagejad kasutavad seda juurdepääsu teed ilmselt ajaliselt tihedamalt. Kohtule esitatud tõendite alusel leidis kohus, et Selts kasutab seda teed suurema arvu inimeste liikumise näol. Seetõttu peaks ka tasu olema suurem. Kuna kostja ise ei pakkunud mõistlikku tasu suurust, leidis kohus, et mõistlik tasu on 2400 krooni aastas (s.o 200 krooni kuus) ja see tuleb välja mõista alates kohtuotsuse kuupäevast s.o alates 18.12.

  1. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. M. Ani esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  3. detsembri 2009 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustajate kanda. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tuleks asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus otsuse tegemisel ebaõigesti tuvastanud, et hagejad on kasutanud aastakümneid väljapääsuks avalikult kasutatavale teele vaid teelõiku, mis läbib kostjale kuuluvat XXX kinnistut ja et see on ainuke juurdepääs hagejatele oma kinnisasjadelt avalikult kasutatavale teele, muud juurdepääsud puuduvad. Samuti on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja teed (teed nr 305 ja nr 306), mis paiknevad kostja kinnisasjal, on avalikuks kasutamiseks määratud erateed; 2) on lähtuvalt Maa-ameti elektroonilisest kaardiserveri Maanteeameti kaardirakendusest võimalikud piirnevad avalikult kasutatavad teed vastustajate kinnisasjadele Imavere-ViljandiKarksi-Nuia maantee nr 49 ja Ahimäe-Pahuvere tee nr 24184; 3) kuulub apellandile XXX kinnistu, mis koosneb kolmest maatükist. Katastritunnusega nr 60001:003:0572, 60001:003:0155 (endine nr 6001:003:0101) maatükke läbib kostja omandis olev eratee teeseaduse (TeeS) § 52 tähenduses, mida XXX valla üldplaneeringust ja teeregistri kaardist lähtuvalt nimetatakse kui Tuhalaane-Muri teeks nr
  4. Tee nr 306 jääb ka osaliselt apellandi kinnisasjale nimetusega Nurga. Samuti jääb XXX kinnistule katastritunnusega 60001:003:0155 eratee TeeS § 52 tähenduses, mida XXX valla üldplaneeringust ja teeregistri 7 kaardist lähtuvalt nimetatakse kui Muri-Jõhviku-Tuhalaane teeks nr
  5. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et teed nr 305 ja 306, mis paiknevad apellandi kinnisasjal, on avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Kui apellandi omandis olevad teed oleksid avalikult kasutatavad teed, siis puuduks vajadus määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Kohus on teinud ebaõiged järeldusi leides, et XXX Vallavalitsuse kirjaga nr 16-3.4/863,837 on tõendatud, et maa erastamisel oli M. Ani nõus kinnistut läbiva tee avaliku kasutusse jäämisega. Eeltoodud kiri ei tõenda seda, vaid väljendab XXX Vallavalitsuse tõlgendust dokumentide sisust; 4) ei asu eeltoodud apellandile kuuluvad kinnisasjad avalikult kasutatava tee ääres ning neid ka ei läbi ükski avalikult kasutatav tee. Ka apellandi kinnistute ümber asuvatel kinnisasjadel ei asu ühtegi avalikult kasutatavat teed. Kohtu poolt otsusega määratud juurdepääs avalikult kasutatavale teele kulgeb kahte teed pidi - Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt Karksi-Nuia suunalt piki Muri-Vidva teed erateel, mis läbib esmalt Muri-Metsa ja XXX kinnistu ja edasi XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane teega ristumiseni, kust edasi kulgeb eelpool kirjeldatud Muri-Tuhaleene teed XXX kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Teine juurdepääs vastustajate kinnistutele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt kulgeb Viljandi suunalt piki Muri-JõhvikuTuhalaane erateed, mis läbib esmalt XXX kinnistu ja edasi XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane teega ristumiseni, ristteelt edasi kulgeb juurdepääs mööda Muri-Tuhalaane teed jätkuvalt XXX kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Lähtuvalt eeltoodust tuleb määratud juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt enne kinnisasja XXX läbida kolmandate isikute kinnistutele (XXX kinnistu, Muri-Metsa ja XXX kinnistu) jäävaid erateid. Lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditest puudub vastustajatel nimetatud kinnistute omanike nõusolek nende kinnistule jääva eratee kasutamiseks juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Nimetatud isikuid ei ole ka kaasatud käesolevasse tsiviilmenetlusse. Eeltooduga on täitmata vastustajate nõude aluseks olev

§ 156lg-st 1 tulenev teine eeldus.

Kohus on otsustanud teiste isikute kohustuste üle nende kinnistute kasutamise talumise osas vastustajate poolt, selleks vastavaid isikuid kaasamata. Samuti on nimetatud isikute kaasamata jätmine viinud kohtupoolse kaalutlusõiguse rikkumiseni, kuna kohus on jätnud arvesse võtmata nende isikute huvid juurdepääsu määramisel. Eeltoodud juurdepääsu määramisega on kohus rikkunud TsMS § 439, tehes otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Lähtuvalt asja materjalidest ei ole vastustaja taotlenud kohtu poolt kirjeldatud viisil juurdepääsu avalikult kasutatavale teele; 5) ei ole pooltel vaidlust tee kasutamise osas, mis jääb XXX kinnisasjale katastritunnusega 60001:003:0572 Muri-Jõhviku-Tuhalaane teed nr 0305 mööda, XXX tee ja kinnisasjale Nurga (Tuhalaane-Muri nr 306), vastupidiselt, apellant on vastustajatele pakkunud eeltoodud teede kasutamise võimalust, samuti kohalikule omavalitsusele kokkulepet tee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Pooltel on vaidlus Tuhalaane-Muri tee nr 306 kasutamise osas, mis jääb kinnistule XXX katastritunnusega 60001:003:

  1. Kohus on teinud ebaõige järelduse, kui leidis, et kostja on võimaldanud hagejatel teed kasutada kuni
  2. aasta alguseni. Apellant on alates 2005, kui Selts hakkas kinnisasjal XXX häärber turismindusega tegelema, keelanud oma kinnisasja XXX katastritunnusega 60001:003:0155 jääva tee (nr 306), mis läbib apellandi koduõue, läbimist; 6) on kohus teinud ebaõiged järeldused leides, et hagejate kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Vaidlust ei ole, et vastustajate kinnisasjad ei piirne avalikult kasutatava teega, küll aga on vaidlus, kas vastustajatel on olemas oma kinnisasjadelt juurdepääs avalikult kasutavale teele mõne(de) teis(t)e kinnisasja(de) kaudu. Kui üle mõne teise kinnisasja kaudu on olemas vastustajate kinnistutelt vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis on täitmata

§ 156

lg 1 kohaldamise eeldus, mis on aluseks vastustajate nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et vastustajad on kasutanud väljapääsuks avalikule teele ka teisi teid ja XXX kinnistut läbiv Tuhalaane-Muri tee

(03036)ei ole ainuke tee väljapääsuks avalikult kasutatavale teele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi sellekohaste väidetega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. 8 Lähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri maainfo elektroonilisest väljavõttest, samuti tsiviilasja juurde võetud dokumentaalsetest tõenditest, on vastustajatel juurdepääs Ahimäe-Pahuvere teele nr 24184 (Tuhalaane-Ahimäe tee), kust nad saavad omakorda juurdepääsu Imavere-Viljandi maanteele (tee nr 49), läbi apellandi kinnisasja XXX katastritunnusega 60001:003:0572, kinnisasja Nurga katastritunnusega 60001:003:0007 ja teiste erateede (idasuunaline tee). Apellant ei ole teinud takistusi vastustajatele eeltoodud kinnisasjadele jääva tee kasutamiseks, samuti puuduvad käesolevas menetluses esitatud tõendid, et vastustajatel oleks takistusi nimetatud tee kasutamiseks. Vastustajad kasutavad nimetatud idasuunalist teed juurdepääsuks nii Ahimäe-Pahuvere teele nr 24184 kui juurdepääsuks Imavere-Viljandi maanteele. Kohus on jätnud tähelepanuta XXX kinnistule jääva Tuhalaane-Muri tee
(0306)halva seisukorra, samuti vastustaja esitatud huvid. Tee 0306 on nii kitsas, et kaks sõidukit üksteisest mööda ei mahu, samuti on tee auklik ja hooldamata. Kohus ei hinnanud vaatlusel XXX kinnistule jääva Tuhalaane-Muri tee seisukorda. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi sellekohaste väidetega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg
  1. Lähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri maainfo elektroonilisest väljavõttest, samuti tsiviilasja juurde võetud dokumentaalsetest tõenditest on vastustajatel peale eelpool kirjeldatud juurdepääsuna avalikule teele võimalik pääseda veel kolme teed mööda. Üheks teeks on nn põhjasuunaline tee. Kohus on teinud ebaõiged järeldused leides, et nimetatud teed ei ole võimalik kasutada juurdepääsuks avalikule teele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Tuhalaane-Muri teelt nr 306, mis jääb Nurga kinnisasjale, läheb otse tee läbi XXX kinnistule ja sealt edasi avalikule teele. Ebaõige on kohtu järeldus, et seda teed ei ole või vastustajatele puudub juurdepääs, kuna teed ei ole. Tee, mis kulgeb avalikult kasutatavalt maanteelt piki XXX kinnistul asuvat teed ja selle elamu kõrvalt ja kulgeb edasi Tuhalaane-Muri teele nr 306 on kohus jätnud täiesti tähelepanuta. Lähtuvalt kohtu põhjendustest on kohus nimetatud tee olemasolu ka ise möönnud tuvastades, et vana tee, mis viis välja Tuhalaane teele, ei kasutata enam. Tee mitte kasutamine ei muuda teed olematuks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ühendus avalikult kasutatava teega läbi XXX kinnistu ja sealt edasi Eke Tare või XXX Talli kinnistule ja sealt edasi XXX häärberi kinnistule ja TuhalaaneMuri teele nr 306, kus on juurdepääs ülejäänud vastustajatel oma kinnisasjadele, on katkenud vastustajate enda tahtel. Kohus on jätnud põhjendamata, millistel kaalutlustel kohus leidis, et antud tee taastamine Eke Tare või XXX Talli kinnistul ja sealt edasi XXX häärberi kinnistul on vastustajatele koormavam kui apellandile tema kinnisasja XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri juurdepääsuga koormamine. Samuti on vastustajatel juurdepääs avalikult kasutatavale teele mööda lõunasuunalist põlluteed. Ka nimetatud tee on vastustajatel kasutuses. Ebaõige on kohtu järeldus, et XXX kinnistul teed ei ole. Tl 199 esitatud foto 4 tõendab, et XXX kinnistul on tee. Kohus on põhjendamata jätnud, millistel kaalutlustel kohus leidis, et antud tee ehitus on hagejatele koormavam, kui kostjale tema kinnisasja XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri juurdepääsuga koormamine. Samuti on vastustajatel võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele mööda loodesuunalist teed mööda. Nimetatud tee on ajalooline tee, praegu kasutatav vaid jalgsi. Tee on XXX valla üldplaneeringus planeeritud kui XXX häärberi tee. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes kohus on leidnud, et hagejad ei ole soovinud nimetatud loodesuunalise tee rajamist, samuti millistel kaalutlustel kohus leidis, et antud tee ehitamine on hagejatele koormavam, kui kostjale tema kinnisasjale XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri juurdepääsuga koormamine; 7) on kohus jätnud tähelepanuta apellandi kui koormatava kinnisasja omaniku huve XXX kinnistule jäävale Muri-Jõhviku-Tuhalaane teele nr
  2. Vastustajad on kasutanud ka teisi apellandi poolt nimetatuid teid kogu aeg. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta leidis, et vastustajate poolt juurdepääsu teena kasutada Tuhalaane-Muri tee nr 306 kaudu avalikult Tuhalaane teelt algusega Tuhalaane suunas Murile koormab vastustajaid oluliselt rohkem, kui kostjat kinnisasja juurdepääsuga koormamine. Samuti on põhjendamata, kuidas kohus jõudis järeldusele, et vastustajatele on koormavam nn põhja-, loode- ja lõunasuunaliste teede ehitus, kui 9 apellandile tema kinnisasja juurdepääsuga koormamine. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited teede seisukorra kohta XXX kinnistul, mis läbivad apellandi koduõue. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta hagejate poolt taotletava tee seisukorra ja asjaolu, et see tee on halvas olukorras. Apellant on oma kinnistule XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri
(0306)kasutamiseks teinud takistusi, sest tee ei ole heas olukorras ja selle tihe ja raskete sõidukite poolt kasutamine võib tee olukorda halvendada veelgi, mis põhjustaks apellandile piirangu oma elamule sõidukiga juurdepääsuks (nimetatud tee on ainuke mille kaudu apellant oma elamule sõidukiga ligi pääseb). Ka XXX vallavanem on leidnud, et sellel teel ei tohiks sõita rasked sõidukid, samuti on tee suureks liiklemiseks kitsas. Apellant ei ole nõus põlispuude hävitamisega, et teed laiemaks teha. Probleem on ka kiiruseületajatega, mis seab niigi kitsal teel ohtu apellandi ja tema pereliikmete turvalisuse. Kohus ei ole arvesse võtnud apellandi huvisid ettevõtlusega tegelemiseks. Saekaatris elektripuudumise tõttu peab apellant vedama elektri saamiseks elektrikaabli üle õue alal oleva tee, mida vastustajad tahavad kasutada, mis aga on pideva liiklemise korral täiesti võimatu. Elektrienergia kasutamise loomine teispool teed on apellandile rahaliselt ülejõu käiv. Vastustajate poolt taotletav tee läbib mesilat ja sõidukite tihe liiklemine, samuti võõraste isikute pidev läbi käimine ja teelt tulev tolm häirib mesilasi, samuti see võib olla kahjulik kolmandatele isikutele, kuna mesilased võivad nõelata. Apellant soovib alustada vastavalt XXX talu planeerimiskavale lauda ehitust, kuid tema kinnisasja juurdepääsuga koormamine välistab selle. Kohus ei ole arvesse võtnud kahju, mis apellandile tekib juurdepääsu määramisel. Lähtuvalt apellandi ettevõtlusest saadud tulust, jääks apellant juurdepääsu määramisel ilma tulust, mis on aastas 90 000-100 000 krooni, kui mitte rohkem. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu apellandi sellekohaste väidetega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8. Pidev sõitmine ja kolmandate isikute poolt läbi käimine (sh Seltsi külaliste, turistide) häirib apellanti (apellant põeb väga rasket haigust) ja tema pere liikmete privaatsust. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et Selts on juriidiline isik, kes kasutab oma kinnisasja vaid oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsi poolt taotletava tee kasutamine rikub oluliselt apellandi omandit (tee olukorda, puude alleed), reostab ümbrust, seab ohtu isikute turvalisuse, piirab apellandi ja tema pere liiklemist, rikub kodurahu (võõrad ebakaines olekus isikud, kes lärmavad ja/või räuskavad, norivad tüli, kõnnivad läbi apellandi õue, jalutavad apellandi hoonete ümber jne), ja õigust tervislikule elukeskkonnale (apellandil on opereeritud pahaloomuline kopsukasvaja, mistõttu igasugune tolm on tema tervislikule seisundile väga halb). Vastustajatel on võimalik taotleda kinnistule juurdepääsu üle XXX kinnistu, millel asuv tee on väga heas seisukorras, samuti laiem kui XXX kinnisasjale jääv Tuhalaane-Muri tee. Nimetatud põhjasuunalise tee kasutamine on vähem koormavam kinnisasja XXX omanikule kui apellandi kinnistule seatav juurdepääs, kuna XXX kinnistu omanik kasutab oma kinnistut suvilana (suvekodu) ja ei ela seal aastaringselt.

§ 156

lg 1 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel kaaluda koormatava kinnisasja omaniku huve ja teiste võimalike juurdepääsuteede alla jäävate kinnistute omanike huve. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-33-04 p 18 kohaselt lahendades

§ 156

lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada sedagi, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt, kui kostja maatüki kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks (vt ka otsust nr 3-2-1-45-04). Kui teise kinnisasja omanik keeldub juurdepääsu võimaldamisest või sellekohast hagi tema vastu ei rahuldatud, on asjaolud muutunud ja hagejal on õigus nõuda teistel asjaoludel juurdepääsu varasemalt kostjalt. Kõigi asjaolude täielikuma väljaselgitamise ja juurdepääsu vaidluse kiirema lahendamise oleks taganud aga see, kui vastustaja oleks esitanud hagi alternatiivsena erinevate kinnisasjaomanike vastu, kelle kinnisasjalt on võimalik juurdepääs, vastustaja seda aga ei taotlenud. Vastustajad ei ole nõuet esitanud XXX kinnistu omaniku T. Roslenderi ega Kangru 10 kinnistu või XXX kinnistu omaniku vastu, kelle kinnistuid samuti läbivad ajaloolised ja parema ja lühema juurdepääsuga teed. Samuti on kaasamata Muri-Metsa ja XXX kinnistu omanikud; 8) ei nõustu apellant, lähtuvalt füüsiliste isikust vastustajate arvust, viimaste aastate kohtupraktikast, samuti arvestades apellandi huvide kahjustamist, nii vähese hüvitisega aasta kohta. Mõistlik tasu oleks füüsiliste isikute puhul kokku pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära aastas ja juriidilise isiku puhul terve Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär aastas. 5. R. Eger, R. Vilumaa, R. Pikinen, D. Pettai, O. Koljoneni pärijad, Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse Selts paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu 18. detsembri 2009 otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustajate vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige apellandi väide, mille järgi kohus on rikkunud TsMS § 439, tehes otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagivalduse nõude kohaselt on vastustajad palunud määrata tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukitega, hagejatele kuuluvatele kinnisasjadele üle M. Anile kuuluva XXX kinnistu ning kanda juurdepääs XXX kinnistu suhtes kinnistusraamatusse. Vastustajad on juurdepääsunõude esitanud M. Anile kuuluva kinnistu suhtes ning kohus on nõude rahuldanud M. Ani vastu, teiste isikute vastu nõuet ei ole esitatud ning kohus ei ole ka kellegi muu kinnistu omaniku õiguste või kohustuste suhtes otsust langetanud. Juurdepääsunõude lahendamine kohtus on

§ 156

lg l alusel vajalik ainult nende kinnistuomanike suhtes, kellega ei ole saavutatud kokkulepet. Vastustajatel ei ole juurdepääsu kasutamisel vaidlusi muude kinnistuomanikega; 2) ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust kohtuotsuse muutmiseks. Kohus on piisavalt kaalutlenud juurdepääsutee asukohta vastustajatele kuuluvate kinnistuteni ning teinud selle tulemusel õige otsuse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustajate kinnisasjadele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (

§ 156lg 1).

Kohus on tuvastanud ka selle, et M. Anile kuuluval juurdepääsuõigusega koormataval XXX kinnistul on juba olemas sobiv eratee, Muri-Tuhalaane tee. Nimetatud tee võimaldab juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt algusega Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee, millist suunda on ajalooliselt kasutatud vastustajate kinnistuteni pääsemiseks. Kohus on tuvastanud ka selle, et mööda MuriTuhalaane teed

(306)on olemas on ka teises (Tuhalaane) suunas ühendus vastustajate kinnistutelt avalikult kasutatavale Ahimäe-Pahuvere teele. Kohus on tuvastanud, et muid olemasolevaid teid, mis võimaldaksid juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt vaidlusaluste kinnistuteni, ei ole olemas. Kohus on kaalunud kõiki kostja poolt pakutud võimalusi hagejate kinnistutele juurdepääsuks. Vastustajad nõustuvad kohtu järeldustega, et nn põhja-, lõuna- ja loodesuunas puuduvad teed hagejate kinnistuteni. Tuhalaane suunalt Murile olemasolev tee nr 306 ei ole aga sõidukitele läbitav ning on ka oluliselt pikem; 3) ei luba XXX valla üldplaneering (p 2.7) XXX külla rajada uusi teid, sest XXX küla väärtuslikul Muri-Suuga-Tuhalaane maastiku ja miljööväärtusega alal on kohustus säilitada ajaloolist maakasutust ning arvestada ajaloolise teede- ja tänavavõrgustiku struktuuriga. Uue tee ehitus lõhuks XXX häärberi hoonetekompleksi ajalooliselt väljakujunenud struktuuri ning oleks selle kaitstavuse põhimõttel keelatud; 4) ei oma vastustajad materiaalseid vahendeid uue tee rajamiseks; 5) on kohus asja kaalumisel õigesti leidnud, et hagejatele tuleb jätta õigus kasutada ajaloolist, olemasolevat teed üle XXX kinnistu mööda Muri-Tuhalaane teed nr 306 väljapääsuna Imavere– Viljandi-Karksi-Nuia maanteele. Kohus on õigesti arvestanud seda, et XXX valla üldplaneeringu järgi on Muri-Tuhalaane tee nr 306 ette nähtud avalikult kasutatavaks teeks. 11 M. Ani oli teadlik kinnistu omanikuks saamisel sellest, et kinnistut läbib avalik, vaidlusalune tee. M. Ani erastas maad hoonete juurde, sisuliselt nõustudes avaliku tee olemasoluga kinnistul. Seega oli ta teadlik tee kasutamisest omanikuna juba vähemalt 1996. aastast ning oli tegelikult juba sellest ajast ka tee kasutamisega arvestanud. M. Ani ehitas ise oma elamu 1980-ndatel aastatel olemasoleva tee äärde; 6) ei ole õige M. Ani väide nagu oleks tee kasutamine tema elu häirivalt intensiivne. XXX häärberi kasutamine külakeskusena toimub peamiselt vastustajate poolt, kes häärberisse minekul ei läbigi vaidlusalust teed. Muude külaelanike poolt ei ole kasutus intensiivne; 7) on valed süüdistused, nagu põhjustaks vastustajate poolt tee kasutamine lärmi, räuskamist, reostamist jms; 8) on apellandi ütlused majandustegevuse häirimise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Tee ei ole seni häirinud mesindust, sest nagu apellant ise tõendab, on ta sellega edukalt tegelenud. Viimasel ajal on takistusi hakanud apellant aga ise looma, ta on toonud mesipuud suurte puudega varjulise allee alla ja vahetult tee äärde, et muuta tee kasutamist ebamugavaks. Ka ei ole mesila asukoht planeeritud üle tee, nagu väidab apellant. Mesila asub teest eemal, elamu lõunapoolsel küljel; 9) on apellandi väited, et vaidlusalune tee takistab saekaatri tööd, samuti eksitavad ja paljasõnalised; 10) ei ole apellandi väited selle kohta, et kohtu poolt määratud juurdepääs on auklik ja ei ole läbitav, õige. Tee on kruusakattega (mitte pinnastee) ning on ka sõidukitele läbitav (foto hagi lisas). Samas on nii Selts kui ka XXX vald korduvalt pakkunud abi, et seda teeosa, mis kulgeb M. Ani elamust mööda (ca 20-30 m) saaks kruusa peale vedamisega parandada. M. Ani on sellest keeldunud; 11) nõustuvad vastustajad kohtu poolt määratud tee kasutamise tasuga. Võttes arvesse seda, et tee kasutamine ei ole vastustajate poolt intensiivne, et apellant ei ole seda teed rajanud, et tegemist on ajaloolise teega, mille asukoht kuulub külakultuuri juurde, et apellant ei ole selle tee parendamiseks ega korrashoiuks kulutusi teinud, on kohtu poolt määratud tasu küllaldane; 12) on kohus õigesti leidnud, et M. Ani on XXX kinnistu omanikuna kohustatud taluma tee käsutamist vastustajate poolt ning määranud

§ 156lg l kohaselt vastustajatele juurdepääsu.

Riigikohus (lahend nr 3-2-1-85-05) on märkinud, et juurdepääsu määramine on kaalumise teel saadud kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Vastustajate arvates maakohus seda teinud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2009 otsuse ja saadab asja Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  3. Hagejad palusid kohtult määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt neile kuuluvatele kinnisasjadele. Taotluse õigusliku alusena tuginesid hagejad

§ 156lg-le 1.

Vastavalt

§ 156

lg-le 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on hagejate kinnisasjadele määratud juurdepääs selliselt, et juurdepääsutee kulgeb lisaks kostja kinnisasjale ka üle kolmandatele isikutele kuuluvate 12 kinnisasjade (XXX kinnistu, XXX kinnistu ja XXX kinnistu). Seetõttu on õige apellandi väide, et kuna vastustajad peavad kohtu poolt määratud juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt teelt enne kinnisasja XXX läbima ka kolmandate isikute omandis olevatele kinnisasjadele jäävaid erateid, siis oleks tulnud puudutatud kolmandad isikud kaasata menetlusse, kuid antud juhul ei ole XXX kinnistu, XXX kinnistu ja XXX kinnistu omanikud menetluses osalenud.

§ 156

lg 1 kohaselt võib juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja ja tasu määrata kokkuleppel, kuid kohtule ei ole esitatud hagejate poolt ka vastavaid kokkuleppeid kolmandate isikutega. Lähtuvalt eeltoodust, on maakohus teinud otsuse isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt ning selline asjaolu on TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt aluseks maakohtu otsuse tühistamisele ja asja saatmisele uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

  1. Ka hagejate endi huvides on, et kohtulahendiga määratakse nende kinnisasjadele juurdepääs kindlaks selliselt, et see võimaldab neil reaalselt oma kinnisasjadele jõuda. Asja uuel lahendamisel tuleb kaasata kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab (st kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud). Samuti tuleks asja lahendamisse kaasata kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus. Sel juhul oleks tagatud, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega. Kuigi alates
  2. jaanuarist 2009 jõustunud TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad lahendatakse hagita menetluses, võib siiski TsMSRS § 2 lg 3 teise lause järgi enne
  3. jaanuari 2009 alustatud hagimenetluse lõpuni viia. Seega on maakohus õigesti lahendanud asja hagimenetluses. Samas tuleks hagimenetluses kostjate kaasamisel lähtuda TsMS §-st 208, s.o vastava taotluse peavad esitama hagejad.
  4. Ringkonnakohus märgib, et ülejäänud apellandi väited ei oleks aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Juurdepääsuõiguse andmise nõude (

§ 156

lg 1) näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Maakohus on kõike eelnevat otsuse tegemisel arvestanud. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude materiaalõiguslikud eeldused on kostja suhtes täidetud. Kohus on põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et hagejate huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja nende soovitud viisil kaalub üles kostja huvi. Seejuures on kohus õigesti hinnanud kõikide kostja poolt pakutud juurdepääsude kasutamise võimalikkust (nn põhjasuunaline tee, nn idasuunaline tee, nn lõunasuunaline tee, nn loodesuunaline tee), arvestanud tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust kostjale jm olulisi asjaolusid. Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud. Iseenesest õige on kostja väide, et kinnistut läbivad teed nr 305 ja nr 306 ei ole avalikult kasutatava tee staatuses, kuid sellest asjaolust lähtudes ongi kohus määranud hagejatele juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja. Juurdepääsunõude rahuldamisel

§ 156

järgi ei ole oluline, et maa erastamisel ei pandud kostjale selget kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele, mh hagejatele. Ringkonnakohus leiab, et samas pidi kostja tee kasutamisest tuleneva koormisega arvestama juba maa erastamisel, samuti varasema kinnisasja tasuta kasutamise tavaga. 10. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest. 13 Egon Konsand Üllar Roostoja 14 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.