lg 1 p 6; § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel summas 8280 krooni perioodi 18.06.-17.09.2008 eest ning 90 krooni iga järgneva päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga tähtajatu suulise laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 300 000 krooni. Raha on kantud kostja pangaarvele hageja poolt kolmes etapis: 11.11.2006 100 000 krooni, 13.11.2006 100 000 krooni ja 20.11.2006 100 000 krooni. Hageja esitas kostjale 14.04.2008 avalduse laenulepingu ülesütlemiseks ning nõudis 300 000 krooni viivitamatut tagastamist. Kuna kostja on avalduse kätte saanud 17.04.2008, siis loeb hageja laenulepingu üles öelduks kahe kuu möödumisel ülesütlemisavalduse kättesaamisest ehk 17.06.
lg 1 alusel tähtajatu laenulepingu korralise ülesütlemise sätete alusel laenulepingu üles öelnud 14.04.
Hagejapoolsed raha ülekanded olid seotud maja ehitamisega ja võimalusega soetada odavamalt ehitusmaterjali. Menetluse kestel andis kohus kostjale aega täiendava vastuse esitamiseks. TsMS § 230 lg 1 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leidis, et kostja vastuväited selle kohta, et 300 000 krooni olid mõeldud odavama ehitusmaterjali ostmiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Pole tõendatud, et kostja oleks OÜ Profid ja kellegi Aleksejevi käest raha ülekandmise ajale järgnevalt vundamendi jaoks materjali ostnud. Tõendatud pole, millise koguse ja millise mõõduga vundamendiplokke võimalikud müüjad müüsid ning kas neid hagejale ehitatava paarismaja lintvundamendi ehituseks ka kasutati. Hageja ja OÜ Mega Grupp vahelise töövõtulepinguga nr 101106, 10.11.2006, kohustus ehitusfirma ehitama hagejale äriühingu riisikol vundamendi. Üldteada asjaolu on, et vundamendiplokid võivad korralikul hoiustamisel seista aastaid, enne kui neid vundamentides kasutatakse. Hageja on 118 000 krooni OÜ-le Mega Grupp üle kandnud ja samal päeval 30.11.2006 allkirjastanud vundamendi vastuvõtu akti. Asjaolu, et hagejal on midagi kostjale ehitusest tulenevalt veel maksmata (154 000 krooni), tuleb jätta tähelepanuta. Võimaliku nõude töövõtulepingust võib esitada lepingu pool. Kohus leidis, et kostjal on kohustus laen tagastada.
lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 alusel on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
Kuigi kohus asus seisukohale, et pooltel oli laenusuhe, ei ole kohus võtnud seisukohta, mis tingimustel laenuleping sõlmiti. Laenulepingu sõlmimiseks on vajalik kahe isiku (laenuandja ja laenusaaja) tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). Asjas ei ole tuvastatud kostja tahe laenulepingu 3 sõlmimiseks. Hageja on vande all seletanud, et kostja oli talle võõras isik, kostjal on raha, mistõttu ta ei näinud laenu tagastamises probleemi, hageja võttis majaehituseks pangast laenu. Ka kostja on vande all kinnitanud, et ta hagejat ei tunne. Jääb arusaamatuks, miks andis hageja raha laenuks (ilma kirjaliku lepinguta, kindlaksmääramata tagastamisajaga ja kokkuleppeta tasuda intresse) võõrale inimesele (temale maja ehitava firma juhile), kui ta ise võttis maja ehituseks pangalt laenu, mis tuleb tagasi maksta intressidega. Hageja on seletanud, et aeg ehituseks on pikk, samas oli hageja ja kostja firma OÜ Mega Grupp vahel 10.11.2006 sõlmitud leping vundamendi ehituseks kuni 30.11.2009, s.o 20 päevaks. Kostja vande all antud seletust on kohus hinnanud mittetäielikult ja ebaobjektiivselt. Kostja on vande all selgitanud, et 300 000 krooni tasuti tema ja hageja vahelise kokkuleppe alusel materjali ostmiseks hageja maja vundamendile ning vundamendimaterjali ostis kostja Igor Aleksejevi ja Konstantin Jakimovi käest. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et üldteada on asjaolu, et vundamendiplokid võivad korralikul hoiustamisel seista aastaid, enne kui neid vundamendis kasutatakse. Ei hageja ega kostja ei ole seda asjaolu välja toonud ning seda ei ole istungitel arutanud. Seadusega ei ole vastuolus ega ole ka harukordne, et ühte objekti ehitab mitu isikut ja sõlmitud on mitu lepingut. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja ostetud materjalide ja OÜ Mega Grupp teostatava ehitustööga on vundamendi maksumus kokku 418 000 krooni. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping materjalide müügiks hinnaga 300 000 krooni ning hageja ja OÜ Mega Grupp vahel oli sõlmitud töövõtuleping vundamendi tegemiseks hinnaga 118 000 krooni. Kuna pooltel ei olnud suulist müügilepingut sõlmides kokkulepet, et kostja peaks oma kulutusi tõendama, ei pidanud kostja vajalikuks kirjalike müügilepingute kohest sõlmimist isikutega, kellelt ta materjalid ostis. Kostja saab materjalide ostmist dokumentaalselt tõendada 227 400 krooni ulatuses. Kostja on esitanud võrdlusena samal perioodil vundamentide ehitamise maksumused (tlk 79-81), mis näitavad, et 118 000 ei ole hind, millega saab ehitada valmis paarismaja vundamendi. Kohus ei ole hinnanud eelnimetatud tõendeid ega põhjendanud, miks need jäeti hindamata. Kohus ei rahuldanud 17.08.2009 istungil kostja 24.03.2009 taotlust välja nõuda hageja maja projektdokumentatsioon. Kohus ei põhjendanud, miks taotlus jäeti rahuldamata. Projektdokumentatsioonist oleks nähtunud, kui mahuka vundamenditööga oli tegemist ja vajadusel oleks saanud projekti pinnalt esitada erapooletu spetsialisti/eksperdi hinnangu, mis hinnaga oli novembris 2006 võimalik rajada hageja maja vundament, selgitamaks, et vundamendi maksumus 418 000 krooni oli rajamise hetkel mõistlik. Kuna pooled ei ole sõlminud laenulepingut, ei pea kostja maksma ka viivist alates olematu laenulepingu ülesütlemisest arvates. Apellant palub võtta asja juurde kostja ja I. Aleksejevi vahel 14.11.2006 ning kostja ja K. Akimovi vahel 17.11.2006 sõlmitud müügilepingud, mille vastuvõtmisest kohus 17.08.2009 kohtuistungil keeldus. Kostjal ei olnud võimalik koheselt müügilepinguid esitada, sest müügikokkulepped olid algselt sõlmitud suuliselt ja alles hiljem vormistati ka kirjalikult. Kohtul on diskretsiooniõigus lubada menetlusosalisel erandjuhtudel esitada tõendeid hilinenult. Kui kohus nägi, et võtab seisukoha materjalide ostmise osas ja leiab, et see asjaolu pole tõendatud, oleks kohus pidanud müügidokumendid vastu võtma. Nimetatud tõendid oleksid aidanud kaasa asja õigele lahendamisele. Kohus võttis 24.03.2009 kohtuistungil vastu kostja täiendava vastuse ja lisad. Hageja pidi saama dokumentidega tutvuda ja neile vastata. Samas võis tekkida ka kostjal vajadus hageja täiendavast vastusest tulenevalt esitada täiendavaid dokumente. Kuid kohus teatas 24.03.2009 4 kohtuistungil, et rohkem kirjalikke dokumente vastu ei võeta. Kohtu tegevus ei olnud kooskõlas kohtule TsMS §-ga 331 pandud diskretsiooniõigusega. 5. V. Kiseljov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus seaduslik, kohus on õigesti hinnanud tõendeid, õigesti kohaldanud materiaalõigust ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus ei ole jätnud hindamata kostja poolt 24.03.2009 esitatud dokumente. Kostja täiendavas vastuses on käsitletud väidet, et hageja tasus kostjale 300 000 krooni eesmärgiga maksta hageja maja ehituseks vajaliku materjali ja osaliselt ka ehituse eest. Kohus on hinnanud kostja väiteid 300 000 krooni ülekandmise kohta ja leidnud, et antud seletused ei ole usaldusväärsed. Kohus on põhjendanud, mida ta hindab usaldusväärseks, tuginedes kõikidele esitatud tõenditele. 24.03.2009 esitatud täiendavas vastuses on kostja märkinud ka, et hageja poolt üle kantud 300 000 krooni ei ole alusetult üle kantud summa
Apellandi väide, et kohus ei ole võtnud seisukohta, mis tingimustel laenuleping poolte vahel sõlmiti, on väär – kohus on tuvastanud, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga, mille summaks on 300 000 krooni. Laenulepingu eksisteerimise tõendamise obligatoorseks eelduseks ei ole konkreetsete tahteavalduste tuvastamine. Poolte tahet lepingu sõlmimiseks saab eeldada, kui on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud leping, mille tühistamiseks puudub alus. Kohus hindab mõlema poole esitatud tõendeid ning otsustab, kumma poole esitatu teda rohkem veenab. Laenuleping võib olla sõlmitud suuliselt ja tähtajatult ning kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid nimetatud lepingule. Apellandi väide selle kohta, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja ostetud materjali ja OÜ Mega Grupp teostatava ehitustööga on vundamendi maksumus kokku 418 000 krooni, on asjakohatu. Töövõtulepingu kohaselt on tööde maksumuseks 118 000 krooni ning vastavalt lepingule on vundamendi eest ka tasutud. Viited OÜ Mega Grupp ja hageja vahelisele töövõtulepingule ei ole asjakohased, ka seda on kohus põhjendanud – võimaliku nõude töövõtulepingust võib esitada lepingu pool. Vastustaja on seisukohal, et täiendavad tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Apellant esitas nimetatud tõendid ka maakohtus, kuid kohus keeldus neid vastu võtmast. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Apellant ei ole esitanud vastuväiteid kohtu tegevuse kohta õigeaegselt TsMS § 333 lg 2 mõttes, mistõttu ei või ta tugineda väidetavale veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale edasi kaevates TsMS § 333 lg-s 3 sätestatu tõttu. Sama kehtib ka kostja taotluse kohta nõuda välja projektdokumentatsioon. Lisaks puudub tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus võtta lisatud müügilepingud asja juurde. TsMS § 633 lg 4 ja 5 annavad võimaluse esitada tõendeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Apellant on nimetatud lepingud esitanud tõendina 17.08.2009 kohtuistungil ning kohus keeldus neid vastu võtmast juhindudes TsMS § 330 lg-st 3 ja § 331 lg-st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.