3-10-1863/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number 3-10-1863 Määruse kuupäev 30.07.2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Jaak Tarvise (Tarvis) taotlus riigi õigusabi saamiseks Asja läbivaatamine 30.07.2010 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta Jaak Tarvise taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata;
2. Määruse ärakiri saata taotluse esitajale. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht 19.07.
3. a saabus Tartu Halduskohtule Jaak Tarvise taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja märgib, et sai Tartu Vanglas vahi all viibides distsiplinaarkorras karistada, aga leiab, et seda tehti ülekohtuselt. Taotleja arvates viidi distsiplinaarmenetluse uurimist läbi ühekülgselt, rikuti menetlusnorme, esitati valeandmeid, tõlgendati kodukorda valesti ja taotleja selgitusi ei võetud üldse kuulda. Taotleja märgib, et kuna tal puudub juristi haridus, siis soovib ta advokaati, kes on pädev tema esindamiseks halduskohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus märgib, et riigi õigusabi andmise otsustamisel aga ei ole määrav ainult asjaolu, kas taotleja on võimeline tasuma ise õigusteenuse eest või mitte. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus märgib, et isiku võimelisus kaitsta haldusmenetluses või halduskohtumenetluses ise oma õigusi ei tähenda seda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi 1 kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib J. Tarvis halduskohtus vaidlustada talle distsiplinaarkaristuse määramist ning saavutada talle määratud distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamise. Taotleja nõue on kohtule arusaadav. Samuti on J. Tarvis põhjendanud, miks ta leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine on õigusvastane. Kohus selgitab taotlejale, et halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Halduskohtumenetlus püüab valitsevat uurimisprintsiipi ning sellest tulenevat selgituskohustust rakendada viisil, mis aitaks kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Käesolev vaidlus distsiplinaarkaristuse määramise kohta ei ole oma olemuselt keerukas, mistõttu leiab kohus, et J. Tarvis on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti märgib kohus, et tegi Tartu Vanglale järelepärimise, kas J. Tarvis on esitanud kohustusliku kohtueelse vaide talle määratud distsiplinaarkaristuse määramise peale. Tartu Vangla vastas, et J. Tarvis esitas vaide 07.07.
4. a, kuid käesolevaks hetkeks ei ole vaidemenetluse lõppenud. Kohus selgitab, et vangistusseaduse § 11 lg-st 7 tulenevalt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Seega on J. Tarvis pöördunud kohtusse ennatlikult, kuna vaidemenetluse tulemusel võidakse vaidlustatud distsiplinaarmenetluse käskkiri ka tühistada. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §-st 94 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ei kuulu J. Tarvise taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele. Roby Koik Kohtunik 2