Obsah (7)

§ 432§ 150§ 206§ 139§ 122§ 124§ 133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2010.a Paide Tsiviilasja number 2-10-29878 Tsiviilasi Korteriühistu Vanaheina võlgnevuse nõudes Menetlu

§ 432

järgi, see on kui menetlus on lõpetatud, et saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-29878 menetlus.
2. Tagastada Korteriühistule Vanaheina 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni riigilõivu kontole nr 10220009096018 AS-s SEB Pank.
3. Määrus riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib esitada määruse peale määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Määruskaebuse esitamise tähtaeg vastavalt poolte kokkuleppele on 1 kalendripäev alates kohtumääruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 21.06.2010.a esitas KÜ Vanaheina Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Anna Kitsul’i vastu 10 510.30 krooni põhivõla ja 2518.33 krooni viivise nõudes. 18.06.2010.a on KÜ Vanaheina maksnud 3000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900072369 selgitusega „Hagiavaldus Anna Kitsul Tööstuse 2-13 Paide“. Tsiviilasi nr 2-10-29878 24.08.2010.a vastuses, pärast kostja poolt nõuete suuruse vaidlustamist, muutis hageja põhivõla ja viivise suurust selliselt, et põhivõlg on 9947.87 krooni ja viivised 560.08 krooni. Samas vastuses esitas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4.

19.10.2010.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kirjaliku kompromisslepingu, milles muuhulgas sisaldusid ka taotlused kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks. Samuti sisaldus kompromissis poolte kokkulepe määruskaebe tähtaja lühendamiseks 1 kalendripäevani. Hageja palus tagastada talle pool tasutud riigilõivust. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Kohtulik kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus on seisukohal, et õiguslikud alused hagejale riigilõivu tagastamiseks

§ 150

lg 1 p 1 alusel puuduvad, mistõttu hageja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 139

lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 122

lg 1 mõtte kohaselt tsiviilasja hind on muuhulgas hagihind.

§ 124

lg 1 ja

§ 133

lg 1 koosmõju kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind põhinõude järgi nõutava rahasummaga. Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostjalt raha (võla, viivise) saamiseks. Seejuures oli hageja poolt hagiavalduses märgitud põhinõude suurus 10 510.30 krooni. Seega esitas hageja kohtusse hagiavalduse, mille hagihind oli 10 510.30 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast lisa 1 järgi või kindla summana. Lisa 1 kohaselt tsiviilasja hinna puhul alates 10 000 kroonist kuni 15 000 krooni, on riigilõivu täismäär 3000 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu tulenevalt hagihinnast ja teinud seda seaduses sätestatud ulatuses. RLS § 9 lg 1 kohaselt tasutakse riigilõiv enne lõivustatud toimingu tegemise taotlemist. Seega on riigilõivu maksmine ja selle suurus seotud lõivustatud toimingu tegemise taotlemise ajal kehtinud asjaoludega (antud juhul hagiavalduse esitamise ja hagiavalduses märgitud põhinõude suurusega). Asjaolu, et hageja pärast lõivustatud toimingu tegemise taotlemist täpsustas oma põhinõude suurust selliselt, et see muutus väiksemaks, ei tähenda et hageja oleks riigilõivu maksnud ettenähtust rohkem. 3.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus tsiviilasja menetluses 3000 krooni riigilõivu. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, on hageja õigustatud saama tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust, st 1500 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja poolt nimetatud kontole AS-s SEB Pank. Sirje Lahesoo Kohtunik 2