Obsah (8)

§ 293§ 438§ 442§ 657§ 656§ 392§ 436§ 232

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-66926 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsivii

§ 293

lg l kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Käesoleval juhul aga on kohus asunud ise eksperdi rolli, tuvastades kostja arvates eriteadmisi omavad asjaolud. Seeläbi on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust.

1. Kostja soovis esitada uue tõendina Nikolai tn 24 Pärnus asuva elamu remondi muinsuskaitse järelevalve vahearuande, mille on koostanud muinsuskaitse spetsialist Eduard Rajari ning milline on kooskõlastatud 10.06.
2. Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent poolt. Kostja kinnitab, et varem ei olnud tal võimalik nimetatud vahearuannet esitada just seetõttu, et nimetatud kirjalik tõend ei olnud enne valmis. Samas kinnitab nimetatud vahearuanne täielikult kostja vastuväiteid maakohtumenetluses ning ka tõsiasja, et kostja taotluse rahuldamisel ekspertiisi teostamise osas oleks ka kohus saanud asuda õiglasele seisukohale antud vaidluses. Seega palub kostja nimetatud vahearuannet käsitleda kogumis koos juba toimikus olemasolevate kirjalike tõenditega. Nimetatud vahearuande alajaotusest vaegtöödest nähtub fakt, et hageja ei teinud ära lepingust tulenevaid omapoolseid töid täies ulatuses, mitte aga täiendavaid ja seega lisatöödena väidetavalt kostja poolt tellitud töid. Vahearuandest selgub, et ka 08.12.2008 olid vaegtööd tegemata ning hageja olevat esitanud vaegtööde tegemata jätmise põhjusena saamata rahad tellijalt/kostjalt.
3. Vastavalt pooltevahelise 10.02.2008 töövõtulepingu p-le 6.
4. võttis hageja endale kohustuse teostada tööd hiljemalt 4 kalendrikuu jooksul, kusjuures töödega tuli alustada veebruaris 2008.a. Sama lepingu p. 6.3 sätestas, et ettemaksuna tasub kostja 100 000 krooni 11.02.2008 osapoolte vahelisest kokkuleppest (eelpoolnimetatud lepingu lisa) on ka hageja seaduslik esindaja nõustunud enda allkirjaga, et 79 896 krooni tasutakse hagejale juunikuu jooksul 2008.a tingimusel, et objekt on vastu võetud. Kuid vahearuandest, mille kostja lisab käesolevale kaebusele, selgub, et vaegtööd on veel tänaseni tegemata.
5. Maakohus ei ole otsuse tegemisel juhindunud

§ 438

lg l ega ka

§ 442

lg 8 sätestatust, sest kohtu otsusega ei ole kohus otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ja nendest tehtud järeldusi, tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Kohus ei ole otsuses kõiki tõendeid analüüsinud. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Kohtuotsuses puudub seega täielikult kogutud tõendite analüüs ning ka otsuse põhjendus. Vastus apellatsioonkaebusele 19. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele menetluskulud kostja kanda. vastu, palus jätta selle rahuldamata ja Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata

§ 657

lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

§ 656

lõikes 1 on sätestatud alused, mille korral tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Muuhulgas annab selleks aluse asjaolu, et esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (

§ 656lg 1 p 5).

4

1. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Nimetatud normidest tulenevalt on tehtud töö vastuvõtmine tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, mille üle saab otsustada pärast seda, kui töö vastuvõtmine on ühel või teisel viisil seadusele või lepingule põhinevale alusele tuginedes tuvastatud.
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alla kirjutanud. Hageja väitel keeldus kostja alusetult lepingus kokkulepitud ajaks tehtud töö vastuvõtmisest. Kostja aga leiab, et kuna töö ei olnud lepingus kokkulepitud kuupäevaks lõpetatud ning tehtud töö ei olnud kvaliteetne, ei pidanud ta seda lepingust tulenevalt vastu võtma. Seega tuleb enne kui saab otsustada tasu, viivise ja kahju nõude üle, tuvastada, et kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud või selle vastuvõtmisest alusetult keeldunud.
3. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi
4. lõikes sätestatut, mille kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). Seega omab vaidluse lahendamisel olulist kaalu poolte kohustuste täpse sisu tuvastamine. Vaidluse lahendamisel tuleb välja selgitada, millistes töödes pooled kokku leppisid, kas hageja on teostanud kõik kokkulepitud tööd, on täitnud lepingut tööde kvaliteedi ja tähtaja osas ning kindlaks teha, kas ja millal saab lugeda tehtud tööd tellija poolt vastuvõetuks.
5. Maakohus on hagi osalist rahuldamist põhjendanud üksnes üldsõnalise väitega, et hageja on kokkulepitud tööd teostanud. Pooltevahelise erimeelsuse kohta tööde vastuvõtmise suhtes ei ole kohus seisukohta võtnud. Oma järeldust, et kostjal lasub põhivõla ja viivise tasumise kohustus, kuna tööde vastuvõtuaktile on alla kirjutanud muinsuskaitse järelevalve töötaja, ei ole kohus põhjendanud ega muinsuskaitse seotust pooltevahelise õigussuhtega selgitanud. Kostja vastuväidetele, et osad kokkulepitud töödest hageja poolt siiani tegemata, ei ole kohus nõutavat tähelepanu pööranud. Poolte vahel kokkulepitud tööde loetelu ning nende nõuetekohase ja tähtaegse teostamise osas valitseb siiani segadus, mille maakohtus oleks pidanud enne otsuse langetamist

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. Kuna maakohus ei olnud seadusele vastavalt lepingurikkumist või selle puudumist tuvastanud, ei saanud kohus langetada ka otsust esitatud kahjunõude osas. 25.

§ 436

lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. Samuti on maakohus rikkunud

§ 436

lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 232

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt

§ 442lg-le 8 otsuses taas põhjendama.

Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. 5

1. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
2. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 6