KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010. a Tartu Tsiviilasja number 2-09-4340

) § 25 lg 1 esimese lause järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtule.

§ 24

lg 1 kohaselt võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse 2 läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Sama paragrahvi lg 4 sätestab muu hulgas, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Kuigi sellise taotluse esitamisel loetakse hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isik, tuleb taotlust võrdsustada hagi esitamisega aegumise mõttes. Töövaidluskomisjoni materjalidest nähtub, et töövaidluskomisjoni 16.07.2009 otsuse koopia on hagejale kätte antud 30.07.2009. Samal päeval kell 14.33 on töövaidluskomisjon saatnud otsuse kostjale elektrooniliselt digitaalallkirjaga e-posti aadressil marksi.projekt@neti.ee ning selle eduka kättesaamise kohta on saadetud kinnitus 30.07.2009 kell 14.35.

§ 23

sätestab, et otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 1 kohaselt võidakse dokument menetlusosalisele kätte toimetada ka elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Arvestades, et kostja on olnud nõus töövaidluskomisjoni otsuse elektroonilise kättetoimetamisega ning ta on ka avalduses kinnitanud selle kättesaamist 30.07.2009, siis saab järeldada, et kostjale on antud kuupäeval töövaidluskomisjoni otsus kätte toimetatud vastavalt HMS §-s 27 sätestatule. Seega töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel oli kostjal õigus esitada taotlus maakohtule töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras alates 31.07.2009 ühe kuu jooksul. Tulenevalt TsÜS § 135 lg-st 2 ja § 136 lg-test 3, 8 pidi kostja esitama taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras maakohtule 31.08.2009. Arvestades, et kostja esitas antud taotluse maakohtule 01.09.2009, s.o pärast

§ 24

lg-s 1 sätestatud tähtpäeva saabumist, ning antud materiaalõiguslikku tähtaega ei ole protsessisätete järgi enam võimalik ennistada, siis tuleb hageja taotlusest lähtuvalt asuda seisukohale, et kostja taotlus töövaidluse lahendamiseks maakohtus on aegunud ning töövaidluskomisjoni otsus jõustus

§ 25lg 1 kohaselt 31.08.2009.

Kostja seadusliku esindaja väidet, et temal oli võimalik töövaidluskomisjoni saadetud otsust lugeda alles esmaspäeval, s.o 03.08.2009, ei ole alust arvestada, sest sellest, millal kostja esindaja kättesaadud dokumendiga tegelikult tutvus, ei sõltu

§ 24lg-s 4 märgitud taotluse kohtusse esitamise tähtpäev.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Marksi Projekt OÜ taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta S. Abroi taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning jätkata tsiviilasja menetlust. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleb

§ 23

lg 2 järgi töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid. HMS § 27 sätestab dokumendi elektroonilise kättetoimetamise formaalsed nõuded, mille kohaselt saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri. Samas ei sisalda haldusmenetluse seaduse dokumendi kättetoimetamise regulatsioon midagi selle kohta, millisest hetkest alates saab elektroonilise kättetoimetamise puhul lugeda dokumendi kättetoimetatuks. 3 Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning lugenud töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise ajaks selle töövaidluskomisjoni poolt väljasaatmise aja. Menetlusdokumendi kättetoimetamine tähendab menetlusdokumendi üleandmist selle saajale ning vastav üleandmine peab toimuma seaduses sätestatud vormis ning samuti olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Haldusmenetluse seadus ei sisalda regulatsiooni selle kohta, kuidas tuleb vormistada dokumendi elektrooniline kättetoimetamine. Töövaidluskomisjoni otsuse elektroonilise kättetoimetamise puhul saab kasutada analoogia korras tsiviilkohtumenetluse vastavat regulatsiooni, sest kättetoimetamise sisu on olenemata menetlusest sama. TsMS § 314 lg 4 kohaselt dokumendi elektrooniliselt edastanud ametnik märgib toimikusse, kuhu ja millal on dokument kättetoimetamiseks saadetud, ning lõikest 5 tulenevalt loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse. Ilma kinnitust saatmata ei saa lugeda töövaidluskomisjoni otsust Marksi Projekt OÜ poolt kätte saaduks. Käesoleva vaidluse puhul on fakt see, et töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamine Marksi Projekt OÜ poolt on jäetud nõuetekohaselt vormistamata. Ebaõige on kohtu järeldus, et Marksi Projekt OÜ on avalduses kinnitanud otsuse kättesaamist, sest Marksi Projekt OÜ taolist kinnitust andnud ei ole, vaid on kinnitanud üksnes seda, et Marksi Projekt OÜ elektroonilisse postkasti on laekunud 30.07.2009 töövaidluskomisjoni e-kiri, mille saabumist on Marksi Projekt OÜ esmakordselt näinud alles 03.08.2009. Marksi Projekt OÜ oleks pidanud saatma viivitamatult, s.o 03.08.2009, töövaidluskomisjonile kinnituse elektrooniliselt saadetud dokumendi kättesaamise kohta, mida aga ekslikult ei tehtud. Kinnituse mittesaamise korral lasus aga töövaidluskomisjonil kohustus küsida kinnitust dokumendi kättesaamise kohta, sest dokumendi elektrooniliselt väljasaatmise aega ei saa lugeda dokumendi kättesaamise ajaks. Asjas puuduvad nõuetekohased tõendid selle kohta, et Marksi Projekt OÜ oleks töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 30.07.2009. Marksi Projekt OÜ on töövaidluskomisjoni otsuse kätte saanud 03.08.2009 ning sellest lähtuvalt on esitanud taotluse maakohtusse tähtaegselt 01.09.2009. 4. S. Abroi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on 30.07.2009 kell 14.33 töövaidluskomisjon saatnud otsuse Marksi Projekt OÜ-le e-posti aadressil marksi.projekt@neti.ee ning selle eduka kättesaamise kohta on saadetud kinnitus 30.07.2009 kell 14.35. Marksi Projekt OÜ pidi seega taotluse maakohtule esitama hiljemalt 31.08.2009. Taotlus esitati 01.09.2009, seega taotlus on aegunud ja töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata läbivaatamiseks maakohtusse. 6.

§ 24

lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 23

lg 1 kohaselt tehakse töövaidluskomisjoni otsus vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 4 Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsuse teatavakstegemise päeval antakse pooltele otsuse ärakiri või toimetatakse otsus pooltele kätte haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisel tuleb kohaldada haldusmenetluses kehtivaid reegleid ning haldusmenetluse seadustik ei sätesta, millisest hetkest saab elektroonilise kättetoimetamise puhul lugeda dokument kättetoimetatuks. Ringkonnakohus aga ei nõustu maakohtu poolt antud tõlgendusega haldusmenetluses kehtivale kättetoimetamise regulatsioonile töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisel. Ringkonnakohus märgib, et haldusmenetluse seadustik reguleerib

1. jaos kättetoimetamist ning
2. jaos menetlustähtaja arvestamist ja ennistamist. Töövaidluskomisjoni otsuse peale edasikaebamise tähtaeg aga ei ole menetlustähtaeg, vaid materiaalõiguslik tähtaeg, millele ennistamise regulatsioon ei kohaldu. Ringkonnakohtu arvates tuleb seetõttu töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaja arvestamise ja tähtpäeva saabumise tõlgendamisel vaadata Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse ja Haldusmenetluse seadustiku sätteid omavahelises koosmõjus. HMS § 25 sätestab kättetoimetamise viisid ja lõike 1 kohaselt toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 25 lg 3 kohaselt dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 23

lg-st 2 tuleneb, et töövaidluskomisjoni otsus tuleb pooltele kätte toimetada, kui seda ei anta vaidlevatele pooltele kätte otsuse teatavakstegemise päeval. Asjas ei ole vaidlust, et töövaidluskomisjoni otsus saadeti kostjale elektrooniliselt ja dokumendile oli lisatud digitaalallkiri, seega oli järgitud HMS § 27 l-t

1. Ringkonnakohus märgib, et käesolevast asjast ei nähtu, et kostja oleks komisjonile esitatud kirjalikes materjalides taotlenud otsuse saatmist elektrooniliselt. Töövaidluskomisjoni istungi protokollis ei ole samuti märget, et komisjon teavitas vaidlevaid pooli, millisel lubatavatest kättetoimetamise viisidest toimetab komisjon otsuse kätte. Ringkonnakohtu arvates on käesolevas asjas puudu HMS § 27 lg 2 sätestatud isiku nõusolek dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et komisjoni otsus tuli kätte toimetada ning arvestades seda, et puudub kostja sõnaselge nõusolek elektrooniliselt dokumentide saatmiseks, siis tuleb avaldus kohtusse pöördumiseks lugeda esitatuks tähtaegselt.
2. Ringkonnakohus saadab asja läbivaatamiseks maakohtule, mistõttu apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lõpplahendiga. Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi