Obsah (6)

§ 436§ 60§ 654§ 651§ 133§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-05-13616 Tsiv

§ 436lg-le 1 kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

6 Nimetatud sättest tulenevalt peab kohtuotsus ka menetluskulude jaotuse osas olema seaduslik ja ringkonnakohtul on õigus selles osas kohtuotsust kontrollida apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadustiku § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtusse 30.06.2005 ning menetluskulude jaotusele tuleb kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 8. peatüki sätteid.

§ 60

lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Käesolevas asjas on riigilõivu suuruseks 4250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 2800 krooni ja seoses hagi rahuldamisega tuleb

§ 60lg 1 (kuni 01.01.2006) alusel mõista I.

Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks välja mõista 2800 krooni ja Eesti Vabariigi kasuks 1450 krooni. Kuna kohus on menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele kohaldanud ebaõigesti kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, siis tuleb vastavad põhjendused kohtuotsusest välja jätta ning tühistada kohtuotsuse resolutsiooni p 3, millega jäeti kõik menetluskulud täies ulatuses I. Kovziku kasuks. 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus, millega hagi rahuldati ja mõisteti I. Kovzikult Korteriühistu XXX kasuks välja võlgnevuse ja viivise katteks 129 692.92 krooni, muutmata. Kuna maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest tulenevalt on maakohus rikkunud menetlusnorme ning sellest tulenevalt on maakohus teinud ebaõige otsuse. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7.

1. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kuna korteriühistu juhatuse liikmel T. Žuravljoval puudus esindusõigus, siis ei ole lepingulise esindaja volitus kehtiv. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et korteriühistu juhatuse liikme T. Žuravljova esindusõigus on tõendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja lepingulisele esindajale P. Paasile andis 09.03.2006 volikirja korteriühistu juhatuse liige A. Prošuta (I kd, t.l 21), kelle esindusõigust ei ole apellant vaidlustanud. Seega isegi juhul, kui T. Žuravljoval ei olnuks pädevust hagiavaldusele alla kirjutada, on A. Prošuta selle lepingulisele esindajale volituse andmisega heaks kiitnud. 7.
2. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega tuleneb apellandi kohustus tasuda korteriühistule kinkija (apellandi isa) poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest seadusest ning tähendust ei ole sellel, et apellant sai korteri omanikuks kinkelepingu alusel 10.05.2004 ning samuti sellel, et korteri omanikuks saamise ajal oli ta alaealine. Kohtuotsusest nähtuvalt moodustab võlgnevuse periood jaanuar 1999 kuni detsember 2008 ning kinkelepingu p-des 2.1.5 ja 2.2.3 märgitu puudutab 7 kinkija ja kingisaaja sisesuhet ning ei välista apellandi vastutust seadusest tuleneva kohustuse täitmise eest. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et kohus mõistis temalt põhjendamatult välja korteri eelmise omaniku (isa) võlgnevuse. 7.3.

§ 133lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi ning sama paragrahvi 2.

lõike järgi hagihinda arvutades ei arvestata muu hulgas viivisenõuet. Hagihinna märkimine kohtuotsuses tuleneb seadusest ning apellandi seisukoht, et hagihinna märkimise korral ei saa viiviseid välja mõista, on ekslik. Kostja asendamine maakohtu poolt (I kd, t.l 36-37) on toimunud

§-s 208 sätestatud nõudeid järgides ning apellandi vastupidine väide ei ole põhjendatud. 7.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue põhineb muu hulgas ka korteriühistu üldkoosolekute otsustel, milliseid ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei ole põhjendatud (tõendatud) apellandi väide, et korteriühistu üldkoosolekute otsused on võltsitud.
2. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2009 määrusega anti I. Kovzikule menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni tasumisest.

§ 190

lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Seega peaks I. Kovzik tasuma

§ 190

lg 5 alusel riigilõivu 15 000 krooni, kuna tema apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Samas sätestab

§ 190

lg 7, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et I. Kovzik tuleb

§ 190lg 7 alusel vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustused.

I. Kovziku varanduslikku seisundit, mis oli aluseks temale menetlusabi andmiseks, saab käsitleda mõjuva põhjusena

§ 190lg 7 tähenduses.

Andra Pärsimägi Viivi Tomson 8 Üllar Roostoja