KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-15568 Tsi

§ 635

lg 1 mõttes sõiduautol Ford Transit (registrimärk XXX XXX ) kardaaniristi vahetamiseks.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise puhul on töövõtja vastutuse ja tellija poolt õiguskaitsevahendite kohaldamise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks tehtud töö mittevastavus lepingutingimustele.

§ 641

lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama lepingutingimustele ehk asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust, sealhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlust ei ole selles, et kardaanirist vahetati 16.01.2009 ja et 19.01.2009 jäi hageja töötaja sama autoga 60 km kaugusel Tartust Tallinna suunas teele, kuna autoga enam edasi sõita ei saanud. OÜ Mäeküla Autolammutus töölehelt nr 18 nähtub, et 19.01.2009 teostati hageja autol kardaani remont, mis kestis 3 tundi. Remondi käigus vahetati kardaani keskmine osa, kaks kardaani risti ja kaks kardaani vahepukki. Kostja arvest nähtuvalt vahetati 16.01.2009 hageja autol vaid üks kardaanirist. Seega vastutab kostja vahetatud kardaaniristi mittevastavuse (varuosa enda puuduse) ja selle vahetamisel tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Nimetatud puuduste olemasolu tuleb tõendada hagejal. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema auto muutus kasutuskõlbmatuks kostjast tulenevate asjaolude tõttu ehk et kostja hangitud kardaanirist oli puudusega või et kostja tehtud töö ei olnud tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga. Ainuüksi asjaolu, et hageja jäi 19.01.2009 oma autoga teele, ei tõenda, et tegemist on töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega kostja poolt. Samuti ei ole tuvastatav OÜ Mäeküla Autolammutus töölehega, kas kardaani purunemine tekkis kostja remonditud kardaaniristist või teistest remontimata jäänud kardaani osadest. Kostja väitel juhtis kostja remondimeister 16.01.2009 hageja tähelepanu vajadusele remontida kogu kardaan, mitte vahetada vaid üks kõige kulunum kardaanirist. Kuna hageja oma korraldust ei muutnud, lähtus kostja hageja juhisest ning vahetas välja ainult ühe kardaaniristi. Hageja ei ole nimetatud kostja väitele vastuväidet esitanud.

§ 641

lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud 3 materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega isegi juhul, kui tegemist oleks töövõtulepingu mittekohase täitmisega töövõtja poolt, on kostja eriteadmisi omava isikuna täitnud oma kontrolli- ja informatsioonikohustuse teise lepingupoole ees, kui soovitas hagejal teha kogu kardaani remondi. Sellega on kostja juhtinud hageja tähelepanu vaid hageja juhise täitmisest tuleneda võivale riskile ja ohule kahjustada kostja töösoorituse tulemit. Hageja ei saa kostja suhtes õiguskaitsevahendeid rakendada, kuna ei ole täidetud eeldused (töö lepingutingimustele mittevastavus ja töövõtja vastutus selle eest) sanktsiooni kohaldamiseks. Seetõttu tuleb jätta OÜ Alvex hagi OÜ Samistop vastu 8 166 krooni väljamõistmiseks rahuldamata ning kohtul puudub vajadus ülejäänud hageja esitatud tõendite hindamiseks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 lausel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Alvex esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning mõista kostjalt välja remonditeenuse eest 1186 krooni ja puksiirteenuse eest 1335 krooni, kokku 2521 krooni. Menetluskulud mõista välja vastustajalt. Kaebuse põhjenduste järgi on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et tema auto muutus kasutuskõlbmatuks kostjast tulenevate asjaolude tõttu ehk et kostja hangitud kardaanirist oli puudusega. Apellant leiab, et kostja pidi tõendama, et tema poolt osutatud töö oli nõuetekohane. Apellant esitas tsiviilasjas tõendid, mille kohaselt on tõendatud hageja sõiduki vahetu remont samas sõlmes, kus tekkis maanteel rike ja mille tõttu ta pidi laskma kardaani uuesti remontida. Vaidluse korral töö kvaliteedi osas tulnuks kostjal tõendada, et tema poolt sooritatud töö vastas nõuetele ja kardaanirike ei saanud tekkida temapoolsest remonditööst. Seega põhineb maakohtu otsus olulises osas olematul ning uurimata tõenditel, mis on vastuolus TsMS § 436 lg 3 sättega. Apellant on seisukohal, et kostja vabanenuks vastutusest alles siis, kui on tõendatud kostja süü puudumine apellandil kahju tekkimises. Kostja on esitanud paljasõnalise väite, et remondimeister informeeris hagejat kogu kardaani remondi vajadusest. Muid tõendeid kostja esitanud ei ole, puudub ka arve nn kardaaniristi ostmise kohta, et saaks tuvastada mis detaili kostja üldse hageja autole paigaldas ja kas see on tehasepoolt ettenähtud detail. Maakohus on rajanud lahendi asjas uurimata tõenditele ning kohaldanud ebaõigesti õigusnorme (TsMS § 436 lg 3 ja 4) Kuna asjas pole tõendatud kostja vastutust välistavaid asjaolusid, ei ole tõendatud kostja poolt sooritatud tööde vastavus tavapärasele kvaliteedile (või tehase nõuetele) ning tuvastamata on kostja tõendi (tunnistaja ütlused) tõele vastavus, mistõttu on põhjendatud kahju, mille moodustavad (ebakvaliteetse teenuse ja rikutud kardaaniristi maksumus ning rikkes sõiduki lähimasse töökotta transportimise treileri kulu, s.o 1186 + 1335 krooni) kokku 2521 krooni väljamõistmine kostjalt.
2. OÜ Samistop vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete järgi on TsMS § 230 lg 1 kohaselt poolel enda väidete ja ka vastuväidete tõendamise kohustus. Hageja (apellant) ei esitanud ühtegi tõendit kostja poolt puudulikult teostatud tööde kohta (nt ekspertiisi või purunenud sõlmest fotosid enne kordusremondi alustamist). Seega ei ole hageja tõendanud kostja süüd hagejal kahju tekkimises. 4 Riigikohtu 20.01.2003 lahendi nr 3-2-1-2-03 järgi arvestades TsMS § 91 lg 1 (TsMS eelnev redaktsioon) sätestatut, tuli hagejal müüdud asja puudusi tõendada. Selle seisukoha alusel tulnuks hageja tõendada kostja teostatud töös puuduste esinemine. Riigikohtu 06.02.2008 lahendi nr 3-2-1-137-07 järgi lasub tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Maakohus võimaldas hagejal esitada asjas kõikvõimalikke tõendeid (sh ka ekspertiisi taotlust) täiendavaks tähtajaks, kuid hageja ei pidanud seda vajalikuks, ilmselt ka põhjusel, et kostja nn puudulik töö oli hävinud uue remondi teostamise järel. Seetõttu puudus faktiliselt ka töö, mille nõuetele vastavust oleks ekspert saanud hinnata, samuti ei saanud seda hinnata ka kohus või kostja. Vastustaja on seisukohal, et kogu olulise sõlme remontimata jätmisest tekkinud kahju osas ei vastuta kostja. Kostja hoiatas sellest hagejat tööde teostamise käigus. Riigikohus on 28.04.2006 lahendis nr 3-2-1-26-06 leidnud, et kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on hagejal ehk kahjustatud isikul, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Kuna hageja ei tõendanud oma väidet, et kardaani purunemine sai alguse kostja remonditud sõlmest, siis puudub hagejal kahju tekkimise ja kostja vastutuse vahel põhjuslik seos. Riigikohtu 27.09.2005 lahendi nr 3-2-1-81-05 järgi ei pea kohus omal algatusel koguma tõendeid kahjuhüvitise suurust mõjutada võivate asjaolude kohta ja kui hageja tõendeid ega asjaolusid ei esita, siis puudubki kohtul võimalus hinnata kostja süüd kahju tekkimises ning mõista kostjalt välja ka otsest kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. 7.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja tellis 16.01.2009 kostjalt kardaaniristi vahetuse. Kostja esitas maakohtus hagile vastuväite, et kostja töötaja juhtis hageja tähelepanu vajadusele remontida kogu kardaan ( mõlemad kardaaniristid, kaks vahepukki jm), kuid hageja soovis ainult kardaaniristi vahetamist. Kohtuasi vaadati läbi kirjalikus menetluses ning maakohus andis TsMS § 403 lg 1 alusel tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja esitas tähtajaks taotluse, kuid ei avaldanud selles seisukohta kostja eeltoodud vastuväite osas. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja kostja vastuväite osas sõnaselget seisukohta esitanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus seisukoha andmata jätmise ja apellatsiooniastmes haginõude vähendamise põhjal saab TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada, et hageja on nimetatud asjaolu omaksvõtnud. Ringkonnakohtu arvates oli hageja poolt auto remonti viimise eesmärgiks auto kordategemine sellises määras, et autoga saaks ohutult sõita. Asjaolu, et töövõtja küll selgitas vajadust teha lisatöid, kuid samas siiski nõustus vahetama üksnes kardaaniristi, annab aluse järeldada, et töövõtja möönis, et ka üksnes kardaaniristi vahetusega on võimalik saavutada kokkulepitud eesmärk, st et auto oleks sõidukorras. Kui kostja nõustus osutama teenust mahus, mille 5 piisavuses ta ise kahtles, ning kuna autol ilmnes kolme päeva möödumisel rike samas kohas, siis saab seda käsitleda kui töö mittevastavust lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p-ti 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kuna vahetatud kardaanirist tuli kolme päeva möödudes uuesti asendada, siis on tuvastatud, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Asjas ei ole vaidlust, et hageja auto kardaanil tekkis rike 19.01.2009, s.o 3 päeva pärast kostja poolt kardaaniristi vahetamist. Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et teistkordsel remondil vahetati kardaani keskmine osa (2500 kr), 2 kardaaniristi (800 kr) ja kaks vahepuksi (550 kr) ning remonditööde teostamiseks kulus 3 tundi (900 kr). Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja juhtis hageja tähelepanu kogu kardaani osa remondi vajadusele, siis puuduks alus hagis esitatud nõuet täies ulatuses rahuldada. Samas ei ole käesoleval juhul kostjal õigus tugineda

§ 641

lg-le 3, mille kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Autoremont on eriteadmisi eeldav teenus ning teenuse osutaja ei vabane vastutusest juhul, kui ta osutab teenust tellija juhise piirides, kuigi on veendunud, et tellija juhise täitmisega ei ole võimalik saavutada kokkulepitud tulemust. Sellisel juhul on teenuse osutajal õigus keelduda teenuse osutamisest. Apellatsioonikaebuses on hageja maakohtu otsust vaidlustanud osaliselt ning taotlenud ebakvaliteetse teenuse ja rikutud kardaaniristi maksumuse hüvitamist summas 1186 kr. Ringkonnakohus leiab, et apellandi nõue on põhjendatud, kuna hageja osutatud teenus ei täitnud kokkulepitud eesmärki. Ringkonnakohus märgib, et ka nõude suurus on põhjendatud, kuna hõlmab ühe kardaaniristi ja selle asendamisega seotud teenustööde maksumuse.

1. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on ka apellandi nõue puksiiriteenuse eest hüvitise saamiseks summas 1335 kr. Asjas ei ole vaidlust, et kostja auto vajas teenindusse sõitmiseks puksiiriteenust. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud asjaolusid, et hageja autol tekkis remondivajadus 19.01.2009, et auto oli Tartust ca 60 km kaugusel ja tuli puksiiri abil transportida Mäeküla teenindusse. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud arve ja arve selgitus on piisavad tõendamaks teenuse kasutamist, kuna hageja auto ei saanud omal jõul teenindusse sõita ning tasu suurus on vastavuses hageja kirjeldatud asjaoludega.
2. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning TsMS § 171 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud kulud jätta kostja kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi Kohtunik Viivi Tomsoni eriarvamus Leian, et Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. 6 Hagi on esitatud töövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Selleks, et kohaldada õiguskaitsevahendit, s.o nõuda kahju hüvitamist, oleks pidanud hageja eelkõige tõendama kostjapoolset lepingu rikkumist, kuid ta ei ole seda teinud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmise tuvastamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja hangitud kardaanirist oli puudustega või, et kostja tehtud töö ei olnud tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga. Viivi Tomson 7