KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 22.septembril 2009.a. Tallinnas 3-09-653 OÜ „Westviru Grupp“ kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 17.10.2008.a. otsuse nr 10-1/08/33926-2 õigusvastasuse tuvastamiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tunnistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 17.10.2008.a. otsus nr 10-1/08/33926-2 õigusvastaseks. Välja mõista Maanteeametilt OÜ „Westviru Grupp“(a/arve nr 10220055293014 SEB pangas) kasuks 10 000(kümme tuhat) krooni menetluskulusid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 22.oktoobril 2009.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD OÜ “Westviru Grupp” ostis 15.09.2008.a. Saksamaalt auto Mitsubishi L200 VIN-koodiga MMBJNKB408D031909. Pärast sõiduki Eestisse toomist läks osaühing seda Eesti Riikliku Autoregistrikeskusesse(ARK) Paide büroo Rakvere osakonda registreerima. Registreerimiseelse ülevaatuse käigus puudusi ei tuvastatud. Tüübikinnituse staadiumis suunati masin täiendavalt kontrolli AS-i „Silberauto“. 17.10.2008.a. otsusega nr 10-1/08/33926-2 keeldus ARK autole tüübikinnituse omistamisest. Otsuse kohaselt vastab 15.09.2008.a. esmaregistreeritud sõiduki mootor Euro 3 nõuetele, kuid vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.03.2004.a. määrusele nr 44 „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri“(edaspidi „määrus nr 44“) on alates 1.01. 2007.a. esmaregistreeritud sõidukitel nõutud vähemalt Euro 4 mootor. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1
(4)Kaebaja palub tunnistada vaidlustatud otsus õigusvastaseks, sest soovib hiljem esitada kahjunõude ARK-i vastu. Otsus on motiveerimata, selles puudub viide faktilisele ja õiguslikule alusele ning vaidlustamisviide. Ei piisa pelgast viitest määrusele nr 44, tugineda saab ainult konkreetsele sättele. Motiveerimiskohustuse nii oluline rikkumine toob automaatselt kaasa kaebuse rahuldamise(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-49-08). Tehnilise passi p 14 järgi vastas kõnealune auto 98/69/EG III;B ehk Euro 4 nõuetele(tl 120). Masinale väljastati Saksamaal ka TÜV-i ehk Tehnilise Kontrolli Inspektsiooni kinnitusleht, mille kohaselt sõiduk vastab Euro 4 nõuetele. Vastustaja on keeldunud esitamast kaebajale alusdokumente, millele otsus tugineb. ARK on rikkunud haldusmenetluse seaduse(HMS) § 56 lg 1 sisu ja mõtet tagada keeldumise otsuse saanud isiku võimalikult suur informeeritus keeldumise otsuse põhjendustest. Kuna vastustaja keeldus tüübikinnituse andmisest vaatamata sellele, et kaebaja esitas registreerimistunnistuse ja TÜV-i kinnituse, mille järgi auto vastas Euro 4 nõuetele, on tegemist kaalutlusotsusega. Haldusaktis pole aga kaalutlusi, mille põhjal vastav otsus tehti, ARK pole põhjendanud, miks ta ei usu, et auto Saksa pass ning TÜV-i ja Dekra kinnitused ei vasta tõele. Vastavalt määruse nr 44 §-le 2 p 22 on tüübikinnitus menetlus, mille tulemusena liikmesriik tunnistab, et sõiduki tüüp vastab asjakohastele haldusnormidele ja tehnilistele nõuetele ning omistab sõiduki tüübile kas EÜ tüübikinnituse või E tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse. Sama paragrahvi p 23 kohaselt on tüübitunnustus menetlus, mille tulemusena pädev asutus otsustab esitatud dokumentide alusel sõiduki vastavuse määruse nõuetele. Vastustajal pole õigust oma otsusega vaidlustada Saksa registreerimistunnistust ja TÜV-i kinnitust, sest tegemist on Euroopa Liidu sisese tunnustusega. ARK on rikkunud Euroopa Liidu lepingu artiklit 28, mis käsitleb kaupade vaba liikumist. Tegu on ebaproportsionaalse, põhjendamatu ja ebaseadusliku piiranguga kaupade vabale liikumisele. Lisaks on otsus vastuolus Euroopa Komisjoni direktiiviga 96/96/EC artikliga 3
(2), mille järgi teise liikmesriigi poolt välja antud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel, kui tema enda väljaantud tõendeid. Vastustaja ei aktsepteeri Saksamaal kinnitatud auto tehnilisi tingimusi, mis on reguleeritud Euro 4 tunnustega. Samas pole ARK esitanud ühtegi tõendit ega dokumenti, mis otseselt kinnitaks, et auto Saksamaal väljastatud kehtivas tehnilises passis ja TÜV-i dokumendis sisalduvad kanded oleksid ebaõiged. Ka vastustaja poolt eksperdina kasutatud Mitsubishi esindaja Rauno Kroon on seisukohal, et TÜV-i kinnitus, kus on sätestatud auto tehnilised tingimused, näitab ära, kas auto vastab Euro 4 nõuetele või mitte. Kuigi ARK väidab, et TÜV-i dokument pole test, mis näitaks sõiduki testimist heitgaasidele, pole ta ise ka vastavat testimist läbi viinud, kuid selle tegevusetuse tõttu ei peaks kannatama kaebaja. Ainult asjaolu, et auto on toodetud Araabia turu jaoks, ei saa olla Euro 4 nõuetele mittevastavuse ja tüübikinnituse andmisest keeldumise aluseks. Auto osteti majandus- ja kutsetegevuses tehtavaks tööks, kuid tüübikinnituse andmisest keeldumise tõttu ei saa kaebaja seda kasutada, sest masinat pole võimalik registreerida. Kaebaja on saanud majanduslikku kahju, samuti on sõiduki turuväärtus nullilähedane, sest keegi ei soovi osta autot, mida ei saa ARK-s registreerida ning müük välismaale oleks liiga kurnav ja aeganõudev. Vastustaja Maanteeamet(ARK-i õigusjärglane) palub jätta kaebus rahuldamata. ARK-i Paide büroo Rakvere osakond vaatas registreerimiseelse ülevaatuse raames kaebaja sõiduki üle ja suunas seejärel ARK-i tehnoosakonda riiklikule tüübikinnitusele, kuna sõiduk polnud Euroopa Liidu turu jaoks toodetud ning sellel puudus andmesilt. Tehnoosakond tegi vastavad päringud AS-i „Silberauto“, kust vastati, et sõiduk on toodetud nn Araabia turu jaoks(tl 80). Sellest faktist teavitati ka kaebajat ning selgitati, et sõiduki registreerimiseks tuleb läbi viia üksikkinnituse menetlus, mille raames tuleb masin viia vastavusse Euroopa Liidu normidega(tl 81-82). Seejärel esitas kaebaja Harju büroo Tallinna osakonnale ja ARK-i tehnoosakonnale üksikkinnituse läbiviimiseks avalduse ja sõiduki. Autot kontrolliti ning see vastas nõuetele, v.a. heitgaaside osas, kuna kaebaja polnud viinud mootorit vastavusse Euro 4 nõuetele, mistõttu tehti uuesti keelduv otsus. Väär on kaebaja väide, et talle pole esitatud otsuse tegemise alusdokumente. Kuigi kaebaja pole vastustajale esitanud taotlust mingite dokumentide saamiseks on kaebaja olnud kaasatud kogu 2
(4)tüübikinnituse menetlusse – kaebaja käis ise AS-s „Silberauto“, teda on pidevalt telefoni teel teavitatud asjade käigust ja peetud temaga kirjavahetust. Kaebajat informeeriti ka sellest, et mootori Euro 4 nõuetele vastamiseks tuleb paigaldada lisakatalüsaator ja kübemefilter ning selle kohta väljastati talle ka eelkalkulatsioon(tl 85). Täpne pole ka kaebaja väide, et vaidlustatud otsuses puudub viide keeldumise aluse kohta. Otsuse aluseks olevale määrusele nr 44 on viidatud. Vaidlustatud otsus tugines ka faktilistele asjaoludele. ARK tegi sõiduki kohta päringu Mitsubishi ametliku esindaja Eestis AS-i „Silberauto“ kaudu, kes vastas, et kaebaja sõiduk on toodetud Araabia turu jaoks. Vastustaja tegi seejärel päringu DEKRA-le, kes saatis testraporti, mille alusel väljastati DEKRA kinnitus, kuid testraport näitab, et kõnealust autot pole tegelikult testitud. Testraporti lk 34 on kirjas mootorite mudelikoodid, mida on testitud, kuid kaebaja sõiduki mootori mudelikoodi KB4TNJNUZLW seal pole(tl 103 pöördel). Mudelikoodi viimane tähis W näitab, et masin on toodetud Araabia turule(tl 84, 142 pöördel). 2009.a. alguses esitas kaebaja DEKRA poolt väljastatud dokumendi(tl 108),mis pidi kaebaja arvates näitama vaidlusaluse auto mootori vastavust Euro 4 nõuetele. ARK-i täiendava päringu peale vastas DEKRA, et kaebaja sõidukit pole tõesti testitud ning kinnitas, et tunnistas ekslikult kaebaja sõiduki Euro 4 nõuetele vastavaks(tl 108-109, 143). Vastustajal oli õigus kahelda kaebaja esitatud dokumentide õigsuses. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Määruse nr 44 § 3 lg 4 ja 5 kohaselt on ARK-l õigus kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, samuti kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest. Registrikannet ei teostata, kui tekib kahtlus, et dokument või selles sisalduv kanne on võltsitud või ebaõige. Sõiduki registreerimistunnistuse p 14 kanne 98/69/EG III;B näitab küll, et masina mootor vastab Euro 4 nõuetele, kuid tegemist on Saksamaa transiitregistreerimistunnistusega, mille väljastamisel ei teosta Saksamaa sõidukite nõuetele vastavuse kontrolli täies mahus, vaid lähtub esitatud andmetest. Sisuliselt tähendab see seda, et Saksmaa jaoks pole oluline konkreetse masina vastavus või mittevastavus nõuetele, kuna sõiduk on ajutiselt Saksamaa registris. Saksamaal väljastatud registreerimistunnistus on informatiivse tähendusega ega ole õiguslikult siduv Eestile, kui Eesti on saanud teada täiendavaid andmeid, mis lükkavad ümber esitatud andmed. TÜV-i tõend kajastab registreerimistunnistuse andmeid ning näitab tehnoülevaatuse läbimist, mitte TÜV-i enda poolt läbi viidud katsetusi või testimisi heitgaasidele. Vastustaja kahtleb kaebaja poolt 12.08.2009.a. täiendavalt esitatud TÜV-i tõendi õigsuses, sest reeglina on need dokumendid võltsimiskindla märgistusega ja väljastatud teistsugusel kujul. Vastustaja puutub igapäevaselt kokku TÜV-i kirjadega, sellisel kujul pole TÜV seni dokumente esitanud. Sõiduki registreerimistunnistuse ja TÜV-i kinnituse esitas kaebaja alles kohtumenetluse raames, seetõttu ei saa kaebaja neile tuginedes väita, et vastustaja tüübikinnitusest keelduv vastus oli õigusvastane. Nimetatud dokumente ei saa kasutada vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamisel, kuna asjaolud on vastustajale teatavaks tehtud alles kohtumenetluse ajal. Mitsubishi esindaja Rauno Kroon pole ekspert tüübikinnituse alal, mistõttu puudub tal õigus öelda, et klient saab vastustajalt sertifikaadi ning millist tähendust omab TÜV-i dokument. Tüübikinnitust viib Eesti Vabariigis läbi ning dokumentide ja andmete vastavust hindab vastustaja, lähtudes Eestis kehtivatest õigusaktidest. R.Krooni on kasutatud asjatundjana autoehituse alal, mitte dokumentide ja andmete hindamise alal. Sõidukit pole tõesti Eestis testitud Euro 4 nõuetele vastavuse osas, kuid vaatluse eesmärk oli tuvastada, kas autole on tehtud selliseid ümberehitusi, mille läbi masin võiks vastata Euro 4 nõuetele. Kuna sõiduki tootja on vastustajat ja Mitsubishi esindajat Eestis teavitanud, et auto kuulub sellisesse gruppi, mis on toodetud nn Araabia turule ning selle mootor vastab Euro 3 nõuetele, siis tekkis vastustajal kahtlus esitatud dokumentide õigsuses. Kontrollimisel leidis kahtlus kinnitust - tuvastati, et auto pole ümber ehitatud. Vastustaja on esitanud ka tõendeid selle kohta, et auto ei vasta Euro 4 nõuetele - AS „Silberauto“ tõend(tl 80) ja elektronkiri(tl 82) ning Mitsubishi Motor RjaD GmbH kirjad(tl 83-84). Asjakohane pole kaebaja viide Euroopa Komisjoni direktiivile 96/96, sest see direktiiv käsitleb tehno3
(4)ülevaatust, kuid vaidlus käib tüübikinnituse üle. Vastustaja keeldus kaebaja autole tüübikinnituse omistamisest, sest kaebaja auto mootor ei vastanud Euro 4 nõuetele ning nõutavaid ümberehitusi, mille tulemusena auto Euro 4 nõuetele vastaks, kaebaja AS-s “Silberauto“ toimunud ülevaatuse ajaks polnud teinud. Seega oli vaidlustatud otsus õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud, põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuses puudub viide õiguslikule alusele. Asjakohaseks viiteks ei saa lugeda viitamist määrusele nr 44, vastustaja pidanuks viitama konkreetse(te)le sät(e)tele, millele tuginedes ta leidis, et autole Mitsubishi L200 VIN-koodiga MMBJNKB408D0 31909 pole võimalik tüübikinnitust omistada. Samuti pole otsuses põhjendatud, mille põhjal vastustaja tuvastas, et sõiduk ei vasta Euro 4 nõuetele – seega puudub ka otsuse faktiline alus. Dokumendid, millega vastustaja oma otsuse õiguspärasust tõendada soovib, on vastustaja kätte jõudnud - osa neist ka koostatud - mitu kuud peale vaidlustatud otsuse tegemist, mõned on koostatud koguni alles kohtumenetluse ajal. Seega ei saanud vastustaja otsuse tegemisel tugineda nendele dokumentidele. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt, sealhulgas 5.11.2008.a. otsuses nr 3-3-1-49-08 sedastanud, et haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Kui haldusakti adressaat ei tea haldusakti andmise tegelikke põhjuseid selle andmise hetkel, siis ei ole tal efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid. Läbi haldusakti õigusliku ja faktilise aluse saab isikule selgeks, miks just selline haldusakt tema suhtes anti. Vastasel korral kanduks haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine üle kohtumenetlusse. Sellisel juhul ei kontrollita enam haldusorgani tegevust, vaid otsitakse põhjendusi haldusakti kehtima jäämiseks. Ühtlasi ei ole kirjaliku põhjendamise eesmärk ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Haldusorgani enesekontrolli kaudu peab haldusorgan jõudma selgusele otsuse õigsuses. Eeltoodust lähtudes on vaidlustatud haldusakt õigusvastane. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuludena välja mõista 17 050 kr, mis koosneb 16 800 kr õigusabikuludest ja 250 kr riigilõivust. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 10 000 kr. Kohtunik: D.Maastik 4
(4)