Obsah (5)

§ 229§ 442§ 654§ 230§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-2265 Tsi

§ 229

lg 2 kohaselt tõendiks võib olla ka menetlusosalise vande all antud ütlus.

§ 442lg 8 sätestab, et kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Käesoleval juhul ei kajastu otsusest, miks peab kohus usutavamaks hageja poolseid vande all antud ütlusi ja mitte kostja omi.

1. I. Saluveer vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Viru Maakohtu
2. novembri 2009 otsuse muutmata jätmist. 3 Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja valesti tõlgendanud VÕS §
3. Asjaolu, et mingisugust kohustust ei olnud, tähendab seda, et raha on saadud alusetult ning tuleb hagejale tagastada. Käesoleval juhul rikastus kostja hageja arvel 5000 krooni võrra hageja poolt tehtud ülekande kaudu, mida tõendab pangkonto väljavõte ja mille saamist ka kostja ise ei eita ning mille saamiseks puudus õiguslik alus; 2) on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-137-07; 3-2-1-146-05 ja 3-2-1-11-08 märkinud, et kui hageja tõendas raha võlgnikule üleandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Kui kostja väidab, et hagejal pole õigust raha tagasi saada, peab ta seda tõendama. 3) on kohus oma otsuses öelnud, et hageja on lisaks vande all antud ütlustele esitanud ka dokumentaalseid tõendeid (pangakonto väljavõte rahasumma ülekandmise kohta), kostja aga ühtegi muud tõendit peale vande all antud ütluste esitanud ei ole ja kuivõrd hageja poolt vande all antud ütlused lükkasid ümber kostja antud ütlused, pidas kohus tõendatuks hageja väiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
5. novembri 2009 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

1. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning apellandi vastupidine väide on alusetu. Vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud, missugust olematut või äralangenud kohustust ta silmas pidas soorituse tegemisel. Sooritusega VÕS § 1028 tähenduses võib olla tegemist ka juhul, kui soorituse tegija arvab ekslikult, et täidab sooritusega oma kohustust või pooltevahelist lepingulist suhet või kui üleandja arvab, et üleandmise vastuvõtmisega aktsepteerib teine pool pakkumist lepingu sõlmimiseks või selle muutmiseks, ent teine pool ei saa pakkumisest sellisel viisil aru ning lepingulist suhet ei teki või seda ei muudeta üleandja poolt soovitud viisil. Antud juhul arvas hageja ekslikult, et kandes kostja arvele 5000 krooni, täidab ta pooltevahelist laenulepingut.
2. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (

§ 230

lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited. Kui hageja tõendas raha võlgnikule ülekandmise, siis pidi kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Seetõttu pidi kostja tõendama, et on olemas mingi alus rahasumma ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Kostja vastuväite kohaselt kandis hageja tema arvele 5000 krooni seetõttu, et oli huvitatud kostjast kui naisest ning tahtis teda aidata ja kingitusi teha, s.o kostja vastuväite kohaselt oli tegemist kinkega. Hageja on sellele vastu vaielnud ning temapoolse väite kohaselt oli tegemist 4 laenuga. Nii kostja kui hageja väiteid tõendavad nende vande all antud ütlused. Kuna hageja vaidles vastu kostja väitele, mille kohaselt oli raha ülekandmise õiguslikuks aluseks kinge, siis pidi kostja tõendama seda, et tegemist oli kinkega, kuid ta ei ole seda teinud. Seetõttu ei ole kostja tõendanud, et hagejal ei ole õigus raha tagasi saada, ning maakohus on õigesti hagi rahuldanud. 9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Egon Konsand Andra Pärsimägi 5 Viivi Tomson