§-st 163 ja § 173 lg-test 1,
lg 8 peavad kohtuotsuse põhjendavas osas olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ning nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldus XXX kinnistu turuhinna alanemisest 2,5 % võrra. Kinnistu turuhinna ja hindade muutumise määramine vastavalt turusituatsioonile ei ole õiguslik küsimus, vaid nõuab eriteadmisi.
lg 1 p 2 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. 04.06.2009 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldas apellant soovi vastuhagi esitamiseks ja palus kohtult selleks aega. Apellant soovis esitada nõude kaasomandi lõpetamiseks vastustaja poolt nõutust erineval viisil, s.o XXX kinnistu müümise ja müügist saadud raha jagamise teel. Tartu Maakohus ei andnud apellandile võimalust vastuhagi esitamiseks. Kohus leidis, et apellandil oli võimalus vastuhagi varem esitada. Sellise tegevusega on maakohus rikkunud apellandi menetlusõigusi. Apellant avaldas soovi vastuhagi esitamiseks ajal, mil pooled ei olnud jõudnud kohtuvaidlusteni. Vastuhagi esitamise vajadus sõltus ka ekspert R. Lubi ütlustest, millistest apellant sai teadlikuks 04.06.2009. Alates 1998.a kuni käesoleva ajani on XXX kinnistu kommunaalkulusid ja kindlustust tasunud apellant. Samuti on apellant kandnud kinnistu säilitamiseks hädavajalikke remondikulusid. Nimetatud kulutuste kogusumma on 94 000 krooni ning vastustaja ei ole osalenud nende kulutuste kandmisel.
lg 1 p 1 ja 3 tulenevalt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Arvestades apellandi väiteid kulutuste kandmise kohta, lasus kohtul kohustus apellandile selgitada nimetatud asjaolu arvestamise võimalusi menetluses, sh tasaarvelduse avalduse või vastuhagi esitamise vajadust. Vastavalt
§-le 442 lg 8 peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste ja õiguslike väidetega. Kohus ei ole apellandi väiteid XXX kinnistu kulutuste kandmise ja selle asjaolu hüvitise määramisel arvestamise vajaduse osas kohtuotsuses käsitlenud. 5 Maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti jätnud tasutud riigilõivust 90,98 % ja muud menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda.
Vastavalt
lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Apellant vaidles vastu vastustaja taotlusele jätta menetluskulud apellandi kanda. Apellandi ja vastustaja vahel ei olnud vaidlust selles, et XXX kinnistu kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et XXX kinnistu jääb apellandile ja apellant tasub vastustajale selle eest hüvitist. Pooled ei ole aga saavutanud kokkulepet vastustajale makstava hüvitise suuruse osas. Apellandi poolt kohtule esitatud kirjadest vastustaja esindajale nähtub, et ajal, mil vastustaja esitas Tartu Maakohtule apellandi vastu hagi, olid poolte vahel käimas läbirääkimised XXX kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Kohtumenetluse algatamine vastustaja poolt läbirääkimiste ajal oli apellandi jaoks üllatav. Hagiavalduse kohtule esitamine enne läbirääkimiste lõppemist ei ole kooskõlas õiguste heauskse teostamise põhimõttega. Arvestades seda, et XXX kinnistu kaasomandi lõpetamist soovisid mõlemad pooled ning et pooltevahelised läbirääkimised kaasaomandi lõpetamiseks ei olnud kohtumenetluse alustamise ajaks lõppenud, on tasutud riigilõivust 90,98 % ja muude menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Sisuliselt oli poolte vahel vaidlus 350 000 krooni suuruses summas, kuna apellant nõustus tasuma vastustajale hüvitist summas 500 000 krooni ja vastustaja soovis saada 850 000 krooni. Hüvitiste vahest summas 350 000 krooni peab apellant kohtuotsuse kohaselt vastustajale tasuma 231 250 krooni. Juhul, kui apellandilt vastustaja menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, oleks kohus pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma summast, mille osas poolte vahel oli vaidlus ning selle apellandilt väljamõistmise ulatusest. Vaieldava summa osas rahuldati vastustaja hagi 66 % mitte 90,98 % ulatuses. M.-Õ. Buraeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks ringkonnakohtul uue otsuse tegemisel jätta hinnalangus arvesse võtmata seetõttu, et kumbki pooltest ei ole esimese astme kohtus hinnalanguse arvesse võtmist taotlenud ja tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, kui suur selle perioodi hinnalangus oli. Eksperdi ütlused kohtuistungil, ei saa olla iseseisvaks tõendiks. Tõendiks on
Ekspert on andnud oma arvamuse kirjalikus vormis. Ekspertiisimäärusest ja kirjalikust ekspertarvamusest nähtub, et eksperdile on tehtud ülesandeks kinnisasja väärtuse kindlaksmääramine hindamise aja seisuga. Ekspertiisi selleks, et määrata kindlaks turuhindade ja seega ka kinnisasja väärtuse langemine ülevaatamise ja kohtuotsuse tegemise vahelisel ajavahemikul, ei tehtud.
lg 1 kohaselt on menetlusosalistel eksperdile tema kohtuistungil ülekuulamise korral võimalik esitada vaid täpsustavaid küsimusi. Seega istungil esitatavad küsimused ei tohiks väljuda kirjaliku arvamuse andmiseks esitatud küsimuste raamest. Kinnistu väärtuse ekspertiisijärgse jätkuva langemise kohta esitas küsimuse mitte menetlusosaline, vaid kohus. Kohtu küsimused väljusid ekspertarvamuse täpsustamise piiridest, sest ekspertiisi määramisel ei küsitud eksperdilt kinnisvara turuhinna langemise suhtarvude kohta. Vastates kohtu 6 küsimusele teatas ekspert, et ta ei oska öelda, mitu protsenti on kinnistu väärtus hindamise päeva ja temale küsimuse esitamise päeva vahelisel perioodil langenud. Alles siis, kui kohus eelmärgitud vastusega ei rahuldunud teatas ekspert, et peab siiski võimalikuks kuni 5% langust. Kohus asus omal initsiatiivil asjatundjate pärusmaale jäävat kinnisvara väärtuse muutumist kindlaks tegema. Kohus pidanuks tuginema tõenditele hinnangu andmise piiridesse ja piirduma vaid kohtu käsutuses olevatest asjatundjate poolt antud kinnisvara väärtushinnangutest. Kuna kohus on rikkunud protsessinorme ja määranud selleks pädevust omamata kindlaks kinnisasja väärtuse ekspertiisijärgse langemise konkreetse määra, mille kohta tsiviilasjas tõendid puudusid, tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja jätta ringkonnakohtu poolt tehtava uue otsusega kinnisvara väärtuse langus ekspertiisijärgsel perioodil apellandilt hüvitise väljamõistmisel arvesse võtmata, st mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 750 000 krooni. Kohus on põhjendatult jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata I. Noveki arvamuse, sest kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et I. Novek oleks asjatundja. Tema on hinnanud kinnistu tervikväärtuse asemel hoopis poole mõttelise osa väärtust, mis on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-103-05 väljendatud seisukohtadega. Kohus on põhjendatult kõrvale jätnud ka Eduard Elbrechti arvamuse, sest kohtu käsutuses oli omandiõiguse kaotamise ajale lähemal seisev ekspertarvamus, mille eelistamist nõudis temalt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-05. Nõustuda ei saa apellandi väitega selle kohta, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Vaidlustatud kohtuotsus on igakülgselt põhjendatud, sest selles on hinnatud kõiki esitatud tõendeid, märgitud kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti loetletud seadused, mida kohus otsuse tegemisel kohaldas. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses sisalduva väitega nagu oleks kaasomandi lõppemise eest makstava hüvitise õiglaseks suuruseks 500 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta et kinnistu harilik väärtus ja õiglane hüvitis kaasomandi lõpetamisel peaks olema 500 000 krooni. Ka apellant ise on erineval ajal asunud kinnistu väärtuse osas erinevatele seisukohtadele. 18.02.2009 toimunud kohtuistungil pidas ta õiglaseks hüvitist 600 000 krooni. Ringkonnakohus ei tohiks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võtta arvesse kaebuses sisalduvaid argumente selle kohta nagu oleks kohtuotsus ebaõige seetõttu, et apellandi poolt valitud ekspert jättis justkui arvesse võtmata rea kinnistu hinda mõjutavaid asjaolusid. Kohtul ei ole võimalik iseseisvalt teha sisulist otsustust või järeldust kinnistu väärtuse kohta. Kohus saab tugineda vaid talle esitatud või tsiviilasjas kogutud tõenditele selle kohta, kui suureks või väikeseks kinnistu väärtus asjatundjate poolt hinnati. Kui apellant leidis, et kinnistu väärtus ei ole tegelikult sedavõrd suur nagu selle hindas tema poolt valitud ekspert, pidanuks ta esitama kohtule täiendavad tõendid selle kohta. Paraku apellant seda ei teinud. Ringkonnakohtul ei tohiks olla õigust asuda eksperdi rolli ning asuda apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ise lahendama küsimust selle kohta, mida tulnuks kinnistu hinna määramisel asjatundjatel arvesse võtta, mida mitte ning kas ja kuidas tulnuks seda teha, et hinnang kujunenuks enam tegelikkusele vastavaks. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega selle kohta, nagu oleks kohus rikkunud protsessinorme, jättes rahuldamata apellandi taotluse vastuhagi koostamiseks. 18.02.2009 kohtuistungil nõustus apellant käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses, millest järeldub, et vastuhagi esitamise soovi tal ei olnud. 04.06.2009 toimunud kohtuistungil avaldas apellant esmakordselt soovi esitada vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Oma meeleolumuutust põhjendas apellant eksperdi poolt kinnistule määratud liigkõrge väärtushinnanguga. Eeltoodust järeldub, et vastuhagi esitamise soov tekkis apellandil sellest, et kinnistu väärtusele anti temale sobimatu hinnang. Eksperdi arvamuse kättesaamise ja esimese astme kohtus viimaseks jäänud istungi vaheline ajavahemik oli vastuhagiavalduse 7 koostamiseks piisav. Olukorras, kus apellant on 18.12.2008 teavitanud kohut, et kaalub vastuhagi esitamist ja 04.07.2009, mil toimus viimane kohtuistung, seda teinud ei olnud, oli mõistlik arvata, et kuna kaalumine lõppes vastuhagi esitamata jätmisega, siis on sellest loobutud. Kohus ei ole ebaõigesti jaganud kohtukulusid. Kohtuotsus vastab
lg 1 nõuetele, mis lubab menetluskulusid jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Õigusliku aluse kohtukulude jätmiseks apellandi kanda annab
Kohtuotsus on ka õiglane seetõttu, et kohtusse pöördumise põhjuseks oli vaid apellandi jäärapäine käitumine. Vastustaja lõpetas läbirääkimised ja esitas hagi kohtusse, kui sai selgeks, et apellandil ei ole kavatsust muuta oma seisukohta kaasomandi lõpetamise eest makstava suuruse kohta. Seega oli vastustaja sunnitud haginõudega kohtusse pöörduma ning kohtukulude jaotus on õiglane.
lg 5 kohaselt tuleb uute asjaolude ja tõendite esitamisel apellatsioonkaebuses märkida ka uute asjaolude ja tõendite esimeses astmes esitamata jätmise põhjus. Kuna apellant seda ei teinud, siis tuleks K. Sahki arvamus jätta asja juurde võtmata. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
lg-s 1 sätestatud teist alternatiivi, mis võimaldab jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seejuures on õige maakohtu seisukoht, et hagi rahuldamise ulatuse all tuleb mõista proportsiooni hageja nõude ja selle rahuldatud osa vahel, mitte aga hageja nõude rahuldatud osa ja kostja poolt õigeksvõetud hüvitise ulatuse vahel, nagu seda apellant ekslikult leiab. Apellandi poolt esitatud asjaolu, et hageja esitas hagi ajal, mil poolte vahel olid käimas läbirääkimised kaasomandi lõpetamise osas, ei anna ringkonnakohtu arvates alust jätta menetluskulusid
Kuigi maakohus on oma otsuses õigesti kindlaks määranud menetluskulude jaotuse proportsiooni riigilõivu osas, tuleb menetluskulude jaotust maakohtus, arvestades väljamõistetava hüvitise suuruse osalist muutmist apellatsiooniastme kohtus, muuta tervikuna. Arvestades hagi osalise rahuldamise ulatust ringkonnakohtus tuleb
lg-s 1 nimetatud teise alternatiivi kohaselt jätta kostja kanda 69,4% ja hageja kanda 30,6% kõigist menetluskuludest (hagi rahuldatud osa 590 000 krooni : hageja nõue 850 000 krooni * 100 = 69,4%). 4. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb poolte menetluskulud apellatsioonikohtus jätta
Üllar Roostoja Viivi Tomson 9 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.