Obsah (5)

§ 368§ 619§ 29§ 101§ 13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-91491 Tsiv

§ 368ettenähtud litsentsilepingule.

Kokkulepe tutvustustegevuse tegemiseks vastab osaliselt

§ 619kirjeldatud käsunduslepingule.

Kostja leidis, et pooltevaheline leping lõppes tähtaja möödumisega 01.10.

1. Pärast seda ei ole poolte vahel õigussuhet. Kostja taotles hageja nõude suhtes aegumise sätete kohaldamist. Kostja arvates lõppes leping 30.09.
2. Esimene hageja nõue lepingu lõppemise kuupäevale järgnevate perioodide eest oli 01.04.2008 (võlgnevuse tasumiseks) ca 5 aastat hiljem. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. septembri 2009 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja Mayeri Industries AS-lt Eesti Ämmaemandate Ühingu kasuks 8333.40 krooni ja jättis Eesti Ämmaemandate Ühingu nõude 249 999.52 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja Eesti Ämmaemandate Ühing ja kostja Mayeri Industries AS 30.09.2002 sponsorlepingu.

§ 29

lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Poolte vahel sõlmitud leping vastab oma sisult

-is sätestatud kahe lepinguliigi tunnustele – logo kasutusse andmise osas litsentsilepingu 3 tunnustele (

§ 368

) ja kostja toodete tutvustamistegevuse osas käsutuslepingu tunnustele (

§ 619

). Lepingu eesmärgiks kostja jaoks oli saavutada kostja toodete (Mayeri Sensitiv sari) tuntus ostjate hulgas. Lepingu eesmärgiks hageja jaoks oli saada rahalist toetust ühingu eesmärkide elluviimiseks. Arvestades poolte eesmärke ja lepingu olemust olid poolte õigused ja kohustused alljärgnevad: Mayeri Industries AS-i õigused olid:

1. a)kasutada Eesti Ämmaemandate Ühingu logo Mayeri Sensitive sarja toodetel;
2. b)nõuda hagejalt Mayeri Sensitive sarja tutvustamist perekoolides ämmaemandatele. töötavatele Mayeri Industries AS-i kohustuseks oli:
3. a)tasuda hageja logo kasutusõiguse ja tutvustustegevuse eest 50 000 krooni igakuiste maksetena ühe aasta jooksul;
4. b)kooskõlastada hagejaga logo kasutamise viisid;
5. c)informeerida hagejat kõikidest Mayeri Sensitive sarja toodetega toimuvatest muudatustest. Eesti Ämmaemandate Ühingu õigused olid:
6. a)nõuda ühingu toetamist ja tasu logo kasutusõiguse ja tutvustustegevuse eest;
7. b)nõuda logo kasutusviiside kooskõlastamist;
8. c)nõuda infot muudatustest Mayeri Sensitive toodetes. Eesti Ämmaemandate Ühingu kohustuseks oli:
9. a)lubada kasutada oma logo;
10. b)tutvustada Mayeri Sensitive tooteid ja jagada perekoolides materjale. Mayeri Industries AS kohustus tasuma hagejale 50 000 krooni ühe aasta jooksul igakuiste maksetena. Kostja tasus hagejale lepingu järgi kokku 41 666.60 krooni. Kostja jättis hagejale tasumata 8333.40 krooni. Kostja väitel ei olnud hagejal õigust nõuda kohustuse täitmist, kuna hageja ise ei täitnud nõuetekohaselt oma kohustust tutvustada Mayeri Sensitive tooteid. Kuid see ei saa antud juhul olla kostja rikkumist vabandavaks asjaoluks. Seega kostja rikkus lepingus ettenähtud kohustuse ja hagejal on õigus

§ 101lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist.

Kohus rahuldas hageja nõude 8333.40 krooni väljamõistmiseks. Kostja taotles hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg 1 näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, olles sellest teadlik. Seega TsÜS § 146 lg 4 alusel on hageja nõude aegumistähtaeg kümme aastat. Hageja nõue muutus sissenõutavaks pärast lepingu lõppemist, s.o hageja võis nõuda kostjalt maksekohustuse täitmist alates 01.10.

1. Poolte tahe oli suunatud tähtajalise lepingu sõlmimisele ning pärast lepingu tähtaja möödumist ei muutunud leping tähtajatuks, samas puudusid poolte vahel lepingulised suhted pärast lepingu tähtaega. Mayeri Industries AS tõendas, et ta ei kasutanud hageja logo pärast lepingu lõppemist. Kostja toodete müük hageja logo kandvates pakendites pärast ühe aasta möödumist oli tingitud kostja toodete tootmise ja turustamise eripärast. Hageja logo kasutamine kostja tootepakenditel kui kostja enda tahtlik tegevus (hageja logo kandvate tootepakendite tellimine) on leidnud aset üheaastase lepingutähtaja jooksul ja pärast üheaastase lepingutähtaja lõppemist ei ole kostja tellinud hageja logo kandvaid tootepakendeid. 4 Pooled on määratlenud lepingu kestuse (üks aasta), mida tuleks tõlgendada nii, et kostja tegevus logo kandmiseks pakenditele, reklaamidele ja muul viisil nähtavaks tegemiseks võib kesta ühe aasta jooksul. Eelpooltoodu põhjal lõppes poolte vahel sõlmitud tähtajaline sponsorleping 30.09.
2. Pooltevahelise lepingu tähenduses sai hageja logo kasutamine kostja poolt tähendada kostja tahtlikku tegevust logo nähtavakstegemise eesmärgil. Sellise tegevuse hulka kuulub ka hageja logo nähtavakstegemine kostja kodulehel. Kuna lepingulised suhted poolte vahe lõppesid 30.09.2003, siis puudus kostjal alus hageja logo kasutuselevõtmiseks oma kodulehel pärast seda kuupäeva. Hageja ei ole nõudnud kostjalt logo kasutamise lõpetamist, milline õigus tal oli pärast lepingu lõppemist. Pärast lepingu lõppemist oli hageja nõus, et logo on kostja juures üleval ja pesupulbrit müüakse logoga pakendites. Seega ei ole tegemist hageja omandi (logo) kasutamisega kostja poolt õigustatud isiku nõusolekuta – hageja oli teadlik ja nõus, et tema logo on kostja tootepakenditel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja on rikastunud tema arvel või tekitanud hagejale kahju, kui kostja toode oli hageja logoga pakendites müügil pärast lepingu lõppemist. Seega puudub hageja rahalisel nõudel alus osas, mis ületab makseid rohkem kui ühe aasta eest. Pooltevaheline leping lõppes 30.09.2003, seega ei saa hageja nõuda kostjalt maksekohustuste täitmist pärast seda lepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud ka muu lepinguvälise või seadusest tuleneva aluse esinemist nõude alusena. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Eesti Ämmaemandate Ühing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3.septembri 2009 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata Eesti Ämmaemandate Ühingu nõue Mayeri Industries AS vastu 249 999.52 krooni väljamõistmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) muutus leping tähtajatuks, kuna kumbki pooltest ei ole enne lepingu tähtaja saabumist kinnitanud lepingu lõpetamise huvi. Lisaks lepingu lõpetamise kinnituse puudumisele kasutas kostja Eesti Ämmaemandate Ühingu logo osaliselt vähemalt 2009 märtsini, kusjuures puuduvad poolte vahel muud kokkulepped logo kasutamiseks peale 30.09.2002 sõlmitud lepingu; 2) kohustus kostja tasuma hagejale Eest Ämmaemandate Ühingu logo kasutamise eest 50 000 krooni aastas. 01.10.2008 seisuga oleks kostja pidanud hagejale ajavahemiku september 2002 kuni september 2008 eest tasuma kokku 300 000 krooni. Kostja on tasunud kokku 41 666.66 krooni ja kostja võlgnevus hageja ees 258 333.40 krooni; 3) ei nõustu Eesti Ämmaemandate Ühing, et logo kasutamiseks tuleb lugeda logo kandmist toote pakendile ning kuna pakendeid telliti ajavahemikul september 2002 kuni september 2003 vaid üks kord, on logo kasutatud vaid ühel korral. Kuigi pooled ei ole lepingus kokku leppinud, mida nad logo kasutamise all silmas peavad, ei nähtu lepingu eesmärgist, et poolte ühine tahe oleks olnud trükkida Eesti Ämmaemandate Ühingu logo Mayeri Industries AS-i toodetele. Logo trükkimine toodetele on vaid vahend, mille abil teostati lepingu eesmärki - suurendada Mayeri Industries AS-i toodete müüki. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et vastustaja on kasutanud apellandi logo oma internetikodulehel. Lepingu eesmärgikohase logo kasutamisena tuleb mõista logo nähtavaks tegemist toote sihtgrupile. Logo selline kasutamine on aset leidnud vähemalt kuni 2009 kevadeni; 4) ei nõustu Eesti Ämmaemandate Ühing, et kostja avaldas juba 2003 aprillis tingimusliku soovi lepingulise suhte lõpetamiseks. Ei ole tõendamist leidnud, et apellant sellise teate oleks kätte saanud. Kuna kostja ei ole lõpetanud logo kasutamist ka pärast väidetava kirja saatmist, on 5 hageja arvamusel, et seda kirja ei ole üldse saadetud ning kostja tahe oli lepingut jätkata. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline leping, mis oli sõlmitud küll tähtajalisena, kehtis vähemalt kuni 2009 aprillini, kuna kostja jätkas lepingu täitmist apellandi logo kasutamise osas. Sõltumata selleks tehtud kulutustest, oleks vastustaja pidanud apellandi logoga tähistatud pakendite kasutamise lõpetama 30.09.2003, kui ta pidas silmas, et soovib lepingut lõpetada.
4. Mayeri Industries AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole millegagi tõendatud, et Eesti Ämmaemandate Ühingu logoga tooted olid müügil 2009 märtsis; 2) kajastatakse ebaõigesti fakti, et Mayeri Industries AS senini kasutab Eesti Ämmaemandate Ühingu logo kodulehel toodete tutvustuseks. Mayeri Industries AS küsis menetluse käigus korduvalt hagejalt, milline grammatiline formuleering neid rahuldaks, kuid vastus ei olnud saadud. Hetkel on kodulehel teave, et 2002 andis Eesti Ämmaemandate Ühing tunnustuse; 3) on tõendatud lepingulise suhte lõpetamisele suunatud tegevuste olemasolu ning ta on seisukohal, et leping poolte vahel lõppes 30.09.
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
7. septembri 2009 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega hagi rahuldati 8333.40 krooni ulatuses ning selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust. Kuna Tartu Maakohtu otsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8. Apellandi väite kohaselt kuna kumbki pooltest ei ole enne lepingu tähtaja saabumist, s.o enne 30.09.2003, kinnitanud lepingu lõpetamise huvi, siis muutus leping tähtajatuks ja kehtis vähemalt 2009 märtsikuuni (kaebuses märgitud ka 2009 kevadeni, 2009 aprillikuuni). Vastustaja on sellele väitele vastu vaielnud ning leidnud, et tähtpäeva saabumisel leping lõppes, sest pooled ei ole lepingus ega ka hilisemalt kokku leppinud lepingu pikenemises või selle tähtajatuks muutumises. Nähtuvalt 30.09.2002 allkirjastatud sponsorluslepingus märgitust (tl 4) jõustus leping allkirjastamise hetkest ja kehtis üks aasta. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pärast 30.09.2003 leping pikenes ja muutus tähtajatuks. Selleks, et 30.09.2002 allkirjastatud sponsorlusleping oleks muutunud pärast lepingu lõppemist seoses tähtpäeva saabumisega 30.09.2003 tähtajatuks, oli vajalik lepingu muutmine.
9. Vastavalt

§ 13

lg-le 1 võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. 6 Antud juhul ei ole lepingupoolte kokkuleppel muudetud 30.09.2002 allkirjastatud lepingut lepingu kehtivuse aja osas. Samuti ei ole lepingu kehtivuse pikenemist ette nähtud lepingus endas ning ka seadusest ei tulene alust, mille kohaselt vaidlusalune leping oleks muutunud tähtajatuks. Lähtudes eeltoodust oli poolte vahel lepinguline suhe 30.09.2002-30.09.

1. Alates 01.10.2003 puudus poolte vahel lepinguline suhe ning kuna hageja on esitanud oma nõude 249 999.52 krooni väljamõistmiseks alates 01.10.2003 - aprill 2009, siis on maakohus õigesti jätnud nõude rahuldamata. Hageja ei saa 249 999.52 krooni väljamõistmise nõude alusena tugineda asjaolule, et 30.09.2002 oli poolte vahel sõlmitud leping, sest sellises suuruses nõue ei tulene lepingust.
2. Juhul, kui hageja tõendaks kostja poolt hageja logo kasutamist pärast 01.10.2003, võiks nõude alusena tulla kõne alla mõni lepinguväline kohustus, kuid antud juhul ei ole hageja sellisel alusel nõuet esitanud. Samuti ei saaks sel juhul olla nõude suuruse arvutamisel aluseks 30.09.2002 lepingus märgitud summa 50 000 krooni.
3. Kuna hageja on esitanud nõude alusena lepingulise suhte, kuid seda poolte vahel ei ole, siis puudub vajadus hinnata apellandi väiteid kostja poolt logo kasutamise kohta kuni 2009 aprillikuuni. Samas on maakohus õigesti hinnanud kostja poolt hageja logo kasutamisega seoses olevaid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega, siis ei korda neid.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 7 Viivi Tomson