lg 1 ja 3 ning lepingus sätestatud intressimäärast 31,07% lähtudes - 65.42 krooni. Hagi esitamise seisuga 10.08.2010 moodustab tasumata krediidisummalt arvestatud viivis summas 5 974.32 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (
) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 144 267.65 krooni, millest 90 150.36 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 42 235.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 4 507.52 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 5 974.32 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 11.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 31,07% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 25.03.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping koos maksegraafikuga, lepingu sõlmimise ajal ja alates 06.04.2009 kehtivate üldtingimustega, koopiad võla sissenõudmisega seotud kirjadest, samuti lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ esitatud arvest ja arve tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, agaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja elukohas allkirja vastu kätte antud 26.08.2010 edasiandmiseks kostjale. Dokumendid on vastu võtnud A S (märkusega -„abikaasa“). Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 09.09.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatu3 sele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses kirjaliku menetlusega ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud
§-ide 402; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 90 150.36 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 144 267.65 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
4 Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 144 267.65 krooni, millest 90 150.36 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 42 235.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 4 507.52 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 5 974.32 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud tagaseljaotsusega rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 11.08.2010 määras 31,07% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 120 krooni (maksekorraldus nr 92797396, 10.08.2010), sellest hagihinnale vastavalt on tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni; summas 120 krooni on tasutud riigilõivu kohtumenetluses elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki eest. Samuti on hageja märkinud õigusabikuluks 1500 krooni, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 11 620 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 16.oktoobril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.