Obsah (4)

§ 29§ 2§ 30§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-92171 Tsiv

) § 30 lg 1 sätestab enammakstud peretoetuse tagasinõudmise alusena peretoetuste saamist mõjutavatest asjaoludest mitteteatamise.

§ 29

lg 1 kohaselt asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on toetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kümne tööpäeva jooksul.

§ 2

lg 3 kohaselt peretoetusi ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perekonnaliikme kohta, kes saab mõne teise riigi vastavat toetust. Seega ei olnud Eesti Vabariigil seadusest tulenevat kohustust maksta kostjale lapsetoetust, sest kostja sai lapsetoetust Soome Vabariigilt. Kostjal oli seaduses sätestatud kohustus teatada elukohajärgsele pensioniametile 10 päeva jooksul asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuse saamist. Seaduse kohaselt on toetuse maksjal õigus teatamata jätmise korral enammakstud summad tagasi nõuda. Perioodi eest 01.02.2002 kuni 31.05.2004 makstud lapsetoetus tuleb kostjalt välja mõista

§ 30lg 1 alusel.

Seega mõistis kohus kostjalt välja 5 400 krooni, s.t 1 650 krooni

1. a 11 kuu eest, 2 250 krooni terve 2003 a eest ja 1 500 krooni
2. a 5 kuu eest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. N.K. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2009 otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist või asja saatmist esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) täiendas hageja oma esialgset nõuet alusetust rikastumisest tuleneva nõudega alles kohtuistungil, mistõttu on rikutud kostja õigusi ning hagejal ei olnud võimalust ette valmistada asja arutamiseks. Kohus ei ole andnud oma hinnangut hagi aluse muutmisele; 2) on nõude aegunud. Hageja esitatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 alusel kolm aastat. Kostja tagastas saadud peretoetuse perioodi eest 09.06.2004 kuni 01.02.
5. Nõue perioodi eest 01.10.1997 kuni 31.12.2005 on aegunud; 3) ei näe Eesti ja Soome vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuse lepingu art 29 liigselt makstud summade sissenõudmist toetuse saajalt. Toetust saab nõuda ainult juhul, kui toetus oli saadud kuritarvitamise teel. Maakohus ei ole arvestanud Tartu Halduskohtu 12.10.2007 otsusega, milles on tuvastatud, et hageja ei saanud lapsetoetust Eesti Vabariigilt kuritarvitamise teel. Seega ei olnud maakohtul õigust revideerida jõustunud kohtulahend ning teistmoodi tõlgendada seal tuvastatud asjaolud; 4) kaotas kostja Riiklike peretoetuse seaduse kehtestamisega alates 01.01.2002 õiguse saada toetust kahelt riigilt. Hagejal lasus kohustus teavitada kostjat muutunud lapsetoetuse saamise tingimustest ja kuna hageja ei ole seda teinud, ei vastuta kostja hageja informeerimise kohustuse täitmata jätmise tagajärjel kostjale makstud lapsetoetuse eest. Samuti ei ole hageja kunagi varjanud lapsetoetuse saamist Soome Vabariigilt.
6. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 5400 krooni enammakstud lapsetoetuse katteks. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi 5400 krooni ulatuses.
9. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 8.
10. Maakohus mõistis kostjalt välja

§ 30

lg 1 alusel lapsetoetuse perioodi eest 01.02.2002 kuni 31.05.2004.

§ 30

lg 1 kohaselt toetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega ning maakohus on õigesti kohaldanud TsÜS § 149, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja sai teada asjaolust, et kostjale makstakse Soome Vabariigis tütre Erika-Simona eest hüvitust alates 01.08.1997, 2007. a jaanuaris ning hagi on kohtusse esitatud 30.12.2008. Seega ei ole hageja nõue aegunud ning apellatsioonkaebuse vastupidine väide on põhjendamatu. 4

§ 29

lg 1 alusel asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on toetuse saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kümne tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast. Kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata ning tema seisukoht, et hoopis hageja pidi välja selgitama, kas tal oli õigus lastetoetust saada või mitte, ei põhine seadusel. 8.2.

§ 1

lg 3 kohaselt kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab peretoetuste saamise tingimuste ja korra ning vaidemenetluse kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Kuivõrd Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu art 29 reguleerib üksnes enammakstud summade kinnipidamist hüvituse maksnud asutuse poolt ning ei sätesta hüvituse saajalt enammakstud summade sissenõudmist kohtu kaudu, siis ei ole hagi esitamine vastuolus välislepinguga. 8.

1. Kohus peab TsMS § 438 kohaselt asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. Nimetatud säte kohustab kohut muu hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks olevate asjaoludega. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagi aluseks olevaks asjaoluks see, et kostjale maksti lapsele ettenähtud toetust nii Eestis kui Soomes ning kostja ei teavitanud sellest pensioniametit. Vaidlustatud kohtuotsus põhineb samadel faktilistel asjaoludel ning apellandi väide, et kohus rikkus tema õigusi, on paljasõnaline.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel N.K. kanda. Egon Konsand Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja