Obsah (9)

§ 162§ 333§ 238§ 232§ 442§ 436§ 656§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-16096

§ 162lg-st 1 kannab antud asjas M.

Kure poolt kantud menetluskulud täies ulatuses AS Saint - Gobain Glass Estonia. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS Saint - Gobain Glass Estonia esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta täies ulatuses M. Kure kanda. Kaebuse põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Antud juhul ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 103 lg 1, mistõttu on maakohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Maakohus on analüüsinud töölepingu lõpetamise asjaolusid, lähtudes TLS § 103 lg-s 1 sätestatud eeldustest. Tegelikkuses oleks pidanud lähtuma TLS § 103 lg-s 2 sätestatud eeldustest, kuna nimetatud säte oli töölepingu lõpetamise aluseks. 3 TLS § 103 lg 2 ja TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetamise eelduseks on töötaja poolt oma töökohustuse jäme rikkumine. Antud juhul rikkus hageja oluliselt oma töökohustusi parima naisja meeskolleegi valimisel, esitades kokku 17 samasisulist ankeeti ja mõjutades seeläbi oluliselt parima mees- ja naiskolleegi valimise tulemusi. Kohus ei ole võtnud arvesse, et antud teoga rikkus hageja oma töölepingujärgseid kohustusi, eirates kostja ettevõttes kehtivaid käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtteid. Vastavalt hageja ja kostja vahel 20.12.2006 sõlmitud töölepingu p-le 2.4 allub töötaja tööandja põhjendatud ja seaduslikele korraldustele ning peab kinni tööandja kehtivatest reeglitest, eeskirjadest ja põhimõtetest, mis sisalduvad ettevõtte töösisekorraeeskirjades ning muudes tööandja haldusaktides. Saint-Gobain Sekurit Eesti AS-i töösisekorraeeskirjade p 5.1.4 (TVK-le esitatud vastuse lisa 3) järgi on töötaja kohustatud täitma kõiki töötervishoiu ja tööohutuse, hügieeni-, ja tuleohutusnõudeid, mis on sätestatud vastavates seadustes, määrustes ja eeskirjades ning samuti IT reeglistikku, SG käitumise ja tegutsemise põhimõtteid jt ettevõtte tegevust reguleerivaid kordasid. Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale on ettevõtte personali- ja sisekommunikatsioonijuht töötajale tema tööle vormistamisel allkirja vastu tutvustanud muuhulgas nii töösisekorraeeskirju kui ka tööandja käitumise ja tegutsemise põhimõtteid, mis puudutavad muuhulgas ausa käitumise põhimõtteid. Töötajale anti vastav põhimõtete kogum üle koos täiendavate dokumentidega. Saint-Gobain Sekurit Eesti AS-i töösisekorraeeskirjade p 16.3 järgi loetakse töökohustuste jämedaks rikkumiseks eelkõige alljärgnevat: alkohoolsete jookide, narkootikumide või toksiliste ainete tarbimine töökohas; alkohoolsete jookide, narkootikumide või toksiliste ainete mõju all töökohas viibimine, sõltumata joobe astmest; mõjuva põhjuseta töölt puudumine; seaduslike töökorralduste täitmata jätmine või nende täitmisest keeldumine; töödistsipliini rikkumine, mille tulemusena tekkis vajadus korrigeerida etteantud tootmisplaani või mille tõttu katkes mõnel tootmislõigul töö; tööandja või kaastöötajate vara vargus. Sõltuvalt asjaoludest ja vaatamata eeltoodule võidakse lugeda jämedaks ka muid töökohustuste rikkumisi, mis oluliselt mõjutavad tööandjat või annavad tunnistust töötaja oluliselt hoolimatust suhtumisest tema töösse või tööandja klientidesse või varasse või on muul põhjusel eriti tõsised. Hageja on teadlikult rikkunud oma töölepingujärgseid kohustusi, kuna ei ole täitnud tööandja kehtestatud reegleid, mille täitmise kohustus tuleneb TLS § 50 p-st
2. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka töövaidluskomisjon 16.02.2009 otsuses. Käitumise põhimõtetes on tööandja rõhutanud, et tööandja nõuab aususest ranget kinnipidamist isikute ametialases tegevuses – hageja nimetatud põhimõtet austanud ja järginud ei ole. TDVS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks TLS §-s 50 nimetatud kohustuse rikkumine, mida töötaja ka teinud on, eirates tööandja poolt kehtestatud reegleid. Tööandja loeb nimetud rikkumise jämedaks töökohustuste rikkumiseks ning seda vaatamata asjaolule, et töötaja poolt kavandatud pettus ebaõnnestus. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest pidi töötaja aru saama, et 17-le sedelile sama nime kirjutamine ei ole aus käitumine ning seetõttu rikub ta sellega tööandja poolt kehtestatud reegleid mis puudutavad ausat käitumist. Hageja arusaamisele ebaausast käitumisest viitab ka asjaolu, et eelnevatel aastatel toimunud parima nais- ja meeskolleegi valimistel ei olnud hagejale tulnud mõttesse esitada mitu valimissedelit. Hageja tegu on seetõttu otseses vastuolus tööandja tegevust reguleerivate baasprintsiipidega. Tulenevalt asjaolust, et töötaja oli teadlik ettevõttes kehtivatest printsiipidest ja põhimõtetest ning sellest tulenevalt teadis, et ausus on töösuhetes hädavajalik, oli töötaja tegu otsene kohustuste rikkumine, mille puhul on töölepingu lõpetamine proportsionaalne karistus. Karistuse proportsionaalsuse hindamisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et hageja on ka varem rikkunud tööandja juures kehtivaid siseeeskirju. Kostja palus maakohtus kuulata tunnistajana üle H.A., kes oleks saanud anda ütlusi kostja ettevõtte sisekultuuri ja väärtushinnangute ning nendest kinnipidamise tähtsuse kohta töölepingu lõpetamisel. Maakohus jättis 02.11.2009 toimunud kohtuistungil taotluse rahuldamata, kuna hageja on omaks võtnud, et ta täitis valimissedeleid rohkem kui üks. Kohtuistungi protokolli 4 kohaselt esitas kostja esindaja

§ 333

alusel vastuväite kohtu tegevuse peale, leides, et kohus rikub tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega menetlusnorme, kuid kohus jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks endiselt rahuldamata, viidates juba eelnimetatud põhjustele ning asjaolule, et tunnistaja saab tõendada ainult faktilisi asjaolusid.

§ 238

lg-s 3 on toodud ammendav loetelu alustest, millal kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada. Kostja palus kohtul üle kuulata tunnistaja, et tõendada kostja ettevõttes kehtivaid põhimõtteid ja väärtushinnanguid ning nendest kinnipidamise olulisust töökeskkonna ja ettevõtte sisekultuuri seisukohast. Maakohtul puudus alus keelduda tõendi vastuvõtmisest

§ 238lg-s 3 toodud alustel ning maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme.

Maakohus rikkus

§ 232

lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta ning

§ 442lg 8, mille kohaselt kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Antud juhul ei ole kohus analüüsinud kostja poolt esitatud töösisekorda, Saint-Gobaini käitumise ja tegutsemise põhimõtteid ning muid tõendeid, mis panid hagejale kohustuse järgida ettevõttes kehtivaid käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtteid, ning nimetatud põhimõtete rikkumise raskust, arvestades kostja juures kehtivaid väärtusi. Tõendi ebaseadusliku vastuvõtmata jätmisega ja kostja poolt esitatud tõendite analüüsimata jätmisega on kohus rikkunud ka

§ 436lg 1, mis sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Kuna esimese astme kohus on oluliselt rikkunud mitmeid menetlusõiguse norme, siis tulenevalt

§ 656

lg 2 lause 2 kohaselt tuleks tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

1. Meeri Kurg vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete järgi ei ole maakohus töölepingu lõpetamise seaduslikkust hinnates tuginenud TLS § 103 lg-le 1 vaid TLS § 103 lg-le
2. Maakohus on viidanud TLS § 103 lg-le 1 seoses TLS § 103 lg 2 tõlgendamisega, märkides õigesti, et töölepingu jämeda töökohustuse rikkumise tõttu lõpetamise vaidlustamisel ei pea tööandja välja tooma ja tõendama üksnes seda, et töötaja rikkus kehtestatud töökohustusi, vaid ka seda, et töökohustuste rikkumine oli jäme, s.o eriti raske. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et TLS § 103 lg 2 kohaldamise eelduseks on raskema rikkumise toimepanek, kui töölepingu lõpetamisel TLS § 103 lg 1 alusel varasema distsiplinaarkaristuse esinemisel. Kui töötaja tegu ei vasta varasema karistuse olemasolu mitte arvestades TLS § 103 lg 1 sätestatud kriteeriumitele, siis ei saa töölepingu lõpetamine olla seaduslik ka TLS § 103 lg 2 alusel. Vastustaja leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul on talle määratud distsiplinaarkaristus, s.o töölepingu lõpetamine, ilmses vastuolus töötaja teoga ning puuduvad asjaolud, mis annaksid apellandile õiguse lõpetada vastustajaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Isegi juhul, kui vastustaja tegu, s.o parima nais- ja meeskolleegi valimistel mitu korda ühe kandidaadi poolt hääletamine, oleks käsitatav töökohustuste rikkumisena, ei ole tegemist tööd häiriva, eriti raske rikkumisega. Seega, isegi juhul, kui vastustaja oleks toime pannud distsiplinaarsüüteo, on selle eest töölepingu lõpetamisega karistamine mittevastavuses teo raskusega. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et vastustaja rikkus oluliselt oma töökohustusi, esitades parima nais- ja meeskolleegi valimisel kokku 17 samasisulist ankeeti mõjutades sellega oluliselt valimise tulemusi. Apellant ei ole tõendanud, et parima nais- ja meeskolleegi valimine oleks kuulunud töötajate töökohustuste hulka ning et nimetatud valimiste läbiviimiseks oleks kehtestatud regulatsioon, mida oleks töötajatele, sh vastustajale, tutvustatud. 5 Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on seaduslik üksnes siis, kui töötaja rikub töökohustusi. Vastustaja vaidlusalune tegu ei ole käsitatav töökohustuste rikkumisena ning seetõttu on töölepingu lõpetamine temaga ebaseaduslik. Vastustaja leiab, et apellandi ettevõttes kehtivaid käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtteid ei saa tõlgendada nii laialt, et need on kohaldatavad töötaja mistahes teole või käitumisele. Samuti ei ole TLS ega TDVS regulatsiooniga kooskõlas seisukoht, mille kohaselt on iga aususe põhimõtte rikkumine käsitatav jämeda töökohustuste rikkumisena, mille esinemisel on tööandjal õigus määrata distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine. Seda sõltumata sellest, kui oluline on ettevõttes aususe põhimõtete järgimine. Apellandi töösisekorraeeskirjade p-s 16.3 sätestatud loetelust nähtuvalt käsitab apellant jämeda töökohustuste rikkumisena tegusid, mis seavad ohtu töötaja enda ja/või teiste töötajate elu ja tervise ning tööprotsessi toimimise, samuti tegusid, mis tekitavad tööandjale ja/või teistele töötajatele varalist kahju. Kõik p-s 16.3 nimetatud teod toovad või võivad tuua kaasa tõsiseid tagajärgi tööandja varale või kolmandate isikute elule, tervisele või varale. Vastustaja on seisukohal, et isegi juhul, kui apellant oleks kehtestanud parima nais- ja meeskolleegi valimiseks eeskirjad, vastustaja oleks neid rikkunud ning vastustaja tegu oleks käsitatav töökohustuste rikkumisena, ei oleks tegemist jämeda töökohustuste rikkumisega. Töösisekorraeeskirjade p 16.3 ega kehtivad õigusaktid ei anna apellandile õigust lugeda jämedaks töökohustuste rikkumiseks iga rikkumist, mis apellandi arvates on oluline. Jämedaks töökohustuste rikkumiseks saab lugeda üksnes sellist rikkumist, mida kõiki asjaolusid arvestades tuleb tavapäraselt pidada raskeks töökohustuste rikkumiseks. Apellandi poolt osundatud aususe kohustuse rikkumine eeldab, et apellandi poolt olid kehtestatud reeglid parima nais- ja meeskollegi valimiste läbiviimiseks. Arvestades seda, et hääletamiseks jäetud sedelite hulk ei olnud piiratud, so hääletussedelite hulk ei vastanud töötajate arvule, ning seda, et levinud on ka konkursid, kus üks isik võib hääletada korduvalt, sh erinevate kandidaatide poolt, on alusetu lähtuda eeldusest, et vastustaja pidi teadmaa, et ta tohib hääletada ühe korra. Apellant on karistuse proportsionaalsuse põhjendamisel osundanud vastustajapoolsele varasemale siseeeskirjade rikkumisele. Vastustaja leiab, et nimetatud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et vastustajal puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused. Seetõttu ei saa arvesse võtta varasemaid väidetavaid rikkumisi. Apellant märgib ebaõigesti, et kohtul on õigus keelduda tõendi vastuvõtmisest üksnes

§ 238

lg-s 3 loetletud alustel.

§ 238

lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Apellandi poolt osundatud

§ 238

lg-s 3 loetletud alustel võib kohus tõendi vastuvõtmisest keelduda ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks

§ 238lg-s 1 ja 2 sätestatud alustel.

Seega ei tulene tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused üksnes

§ 238

lg-st 3 nagu väidab apellant, vaid ka

§ 238lg-st 1 ja 2.

Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis apellant H. A ülekuulamist selleks, et tõendada apellandi ettevõtte sisekultuuri ja väärtushinnanguid ning nendest kinnipidamise tähtsust töölepingu lõpetamisel. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus keeldunud tunnistaja ülekuulamisest, kuna nimetatud tõendil ei ole asjas tähtsust. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga. Apellant on enda ettevõttes oluliste käitumispõhimõtete ja reeglite tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 23. novembri 2009 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja asjaoludele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 7.
2. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 alusel põhjusel, et hageja esitas parima kolleegi valimisel kokku 17 samasisulist ankeeti, mõjutades seeläbi oluliselt parima mees- ja naiskolleegi valimise tulemusi. Töölepingu lõpetamise käskkirjast tulenevalt rikkus hageja sellega oma töölepingujärgseid kohustusi (eiras Saint-Gobaini käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtet). TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetamise eelduseks on töötaja poolt töökohustuste rikkumine. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töösisekorraeeskirjade p 5.1.4 kohaselt oli töötaja kohustatud täitma muu hulgas SG käitumise ja tegutsemise põhimõtteid ning nimetatud põhimõtted sisaldavad ka ausa käitumise põhimõtteid. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on nimetatud rikkumise puhul tegemist TLS § 50 p-st 1 tuleneva rikkumisega. TLS § 50 p 1 sätestab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Nimetatud sättest järeldub üheselt, et seadusandja on silmas pidanud töötaja tööalaseid kohustusi. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale etteheidetud tegu, s.o parima kolleegi valimisel 17 samasisulise ankeedi täitmine, oleks seostatav hageja töölepingus tuleneva kohustuse rikkumisega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja eelmärgitud tegu ei mõjutanud kostja tootmis- või tööplaani ning et hageja sellist tegu ei saa lugeda hoolimatuks suhtumiseks oma töösse ega tööandjasse. Samuti ei ole apellant tõendanud, et parima mees- ja naiskolleegi valimine oleks kuulunud hageja töökohustuste hulka ning et nimetatud valimiste läbiviimiseks oleks kehtestatud regulatsioon, mida oleks töötajatele (sh hagejale) tutvustatud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ka see, kas valimistel mitteosalemine oleks võinud kaasa tuua distsiplinaarvastutuse. Kuivõrd hagejale etteheidetava teo puhul ei ole tegemist töökohustusega, siis puudus kostjal seadusest tulenev alus selle eest hagejat karistada (töölepingut lõpetada). 7.
3. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et isegi juhul, kui hagejale etteheidetava teo puhul oleks tegemist töökohustusega, siis 17 ankeedi täitmine ei ole jäme töökohustuse rikkumine, mis saaks kaasa tuua töölepingu lõpetamise. Parima mees- ja naiskolleegi valimistel 17 ankeedi täitmine ei põhjustanud kostjale raskeid tagajärgi ning apellant ei ole vastupidist tõendanud. Ka kostja töösisekorraeeskirjade p 16.3, mis sätestab loetelu jämedatest töökohustuste rikkumistest, ei kinnita hagejale etteheidetava teo lugemist jämedaks töökohustuse rikkumiseks. Töösisekorraeeskirjade p-s 16.3 nimetamata teo lugemist jämedaks töökohustuse rikkumiseks eeldab asjaolude hindamist ning antud asja tehioludest nähtuvalt ei ole ilmselt tegemist jämeda töökohustuse rikkumisega. 7.
4. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse H. A tunnistajana ülekuulamiseks. Apellandi seisukoht, et

§ 238

lg-s 3 on toodud ammendav loetelu alustest, millal kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest või keelduda tõendite kogumisest, on ekslik. Märgitud 7 sättes on viidatud ka sama paragrahvi lõigetele 1 ja 2 ning maakohus on taotluse tunnistaja H. A ülekuulamiseks jätnud rahuldamata

§ 238lg 1 p 1 ja 2 alusel.

Hageja võttis omaks enam kui ühe valimissedeli täitmise ning esitatud tõendid võimaldasid kohtul hinnata hageja nõude põhjendatust.

§ 656

lg 2 teises lauses sätestatu kohaldamiseks puuduvad alused ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. 7.

1. Maakohtu otsustusele mõista hageja kasuks välja hüvitus kolme kuu keskmise palga ulatuses, ei ole apellant vastuväiteid esitanud.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Egon Konsand Andra Pärsimägi 8 Üllar Roostoja