) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtuistungile ilmumata jäämine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu seiskoht VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue tuleneb Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel mobiiltelefoni tekstisõnumi teel 24.04.2007.a sõlmitud kiirlaenulepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi (krediidi tagastamine, käsitluskulude maksmine) kostja hagi asjaolude kohaselt nõuetekohaselt ei täitnud. See asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Ferratum Estonia OÜ loovutas kõik Lepingust ja seadustest tulenevad nõuded kostja vastu Intrum Justitia Debt Finance AG-le, s.t. hagejale. Sellega omandas hageja Lepingust ja seadustest tuleneva nõudeõiguse kostja vastu. Hagi esitamise seisuga on kostjal täitmata lepingulised kohustused hageja ees kokku summas 9225.00 krooni, millest 2000.00 krooni on tagastamata laenusumma, 500.00 krooni laenu käsitluskulu ja 6725.00 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Laen oli antud 30 päevaks tagasimakse tähtpäevaga 20.05.2007.a. Kuna kostja vaatamata hageja nõudele raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt tagastamata krediidisumma ja laenu käsitluskulu ehk tasumata intressi hagis nõutud ulatuses on asjaoludega VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1ja 6 ja lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, ja 397 lg 1 kohaselt õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2 seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Pooled ei ole lepingu sõlmimisel viivise määras kokku leppinud ja seega hageja poolt kohaldatud viivisemääras 0,25 % tasumata summalt päevas ei ole pooled kokku leppinud. Lepingu üldtingimuste punktis 7.3 on märgitud, et maksmisega hilinemisel tuleb tasuda viivist ning punktis 8.2 on märgitud, et viivise määraks on võlaõigusseadusega lubatud maksimaalne määr. Viivise arvutamise perioodiks hagiavalduse kohaselt on 21.02.2007.a. kuni 17.05.2010.a. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates ajast 21.02.2007.a. kuni 9.12.2008.a. 11% (7+4%) aastas, alates 10.12.2009.a kuni 30.06.2009.a 9,5% (7+2,5%) ja alates 1.07.2009.a. kuni 17.05.2010.a 8% (7+1%) tasumata summalt aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.02.2007 kuni 9.12.2008.a. summas 396.00 krooni (2000 x 11% : 365 x 657 päeva), perioodi eest 10.12.2008.a. kuni 30.06.2009.a summas 105.67 krooni (2000 x 9,5% : 365 x 203 päeva) ja perioodi eest 01.07.2009.a kuni 17.05.2010.a. summas 140.71 krooni (2000 x 8% :365 x 321 päeva), kokku summas 642.38 krooni.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 1000.00 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, s.o. 34,063% ulatuses.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.