) § 1045 lg 1 p 6 alusel oli kostja tegevus õigusvastane. Tulenevalt
§-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, peab kostja vastutama oma juhatuse liikme tegevuse ja sellega tekitatud kahju eest. 18.01.2006 tarbijakaitse spetsialistide J. H, A. F ja N. J poolt koostatud kaupade mahakandmise akti nr 1 kohaselt kanti maha kaupluses riknenud kondiitritooted, lihatooted, juust, munad, margariin, majonees, köögiviljad ja jäätis kokku summas 13 698.65 krooni. Kuigi kostjal tekkis kahtlus kaupade mahakandmise akti osas, ei taotlenud ta N. J tunnistajana ülekuulamist ega tema allakirja ehtsuse tuvastamiseks käekirjaekspertiisi määramist. Hageja oli sunnitud paigaldama uue toitekaabli ja 02.12.2006 maksis OÜ-le A.V.R. Elektrik elektrimontaažitööde eest 15 681.85 krooni, mis tuleb kostjal hüvitada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS KÜ Tuuslari 2 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 15. oktoobri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Areljan hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tugineb maakohtu otsus kahju põhjendatuse osas aktile, milline on ilmselgelt võltsitud. Tulenevalt TsMS §-st 277 võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Dokumendi ehtsust või võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Väidetavalt kahju kindlaks tegemisel tarbijakaitse komisjoni liikmena osalenud apellandi liikme allkiri ei sarnane tema poolt väidetavalt antud allkirjaga kaupade mahakandmise aktil. Apellant tegi kohtule ettepaneku vastustajale tõend tagasi võtta ning seoses ebaõige allkirjaga kuriteoteate esitamiseks. TsMS § 238 lg 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus arvestas kuriteoga loodud tõendit ja asus üllatavalt seisukohale, et apellant ei taotlenud N. J tunnistajana ülekuulamist ega allakirja ehtsuse tuvastamiseks käekirjaekspertiisi määramist. Vastavalt TsMS §-le 442 lg 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohtule esitatud kahju tõendavatest dokumentidest tuleneb, et kahjuna käsitletav kaup on enamjaolt ületanud realisatsioonitähtaja väidetava kahjusündmuse saabumisele eelnevalt, sh on arusaamatud ka kahju hindamise alused. Hinnad ei vasta algdokumentidele. Seega on kahjunõue tõendamata ja kohus on hüvitamiseks määranud kauba, millisel puudub väärtus. Kohus ei võtnud seisukohta apellandi väite osas
139 lg 1 ja lg 2 alusel kahjuhüvitise võimaliku vähendamise osas seoses kahjustatud isiku osalusele kahju tekkimisel. Apellant tegutses avariiolukorra lahendamisel elektritarbimise katkestamise osas hädaseisundis. Seega puudub apellandi tegevuses õigusvastasus ning kahju väljamõistmine on välistatud. 4 AS Elektrikontrollikeskus andis korduvalt järeldusotsuseid, milliste kohaselt vajab vastustaja toitekaabel väljavahetamist seoses mittevastavusega. Kohtutäitur ei suutnud hagi tagamise korras elektrivarustust taastada seoses asjaoluga, et vastava ala spetsialistid keeldusid avariiohtlikku kaabli ühendamisest. Vastustajal oli juurdepääs kilbiruumile. Vastustaja, kui ka tema poolt kaasatud spetsialist V. V käisid korduvalt kilbiruumis, kuid ei suutnud ka ise elektritoidet taastada. Kohus peab TsMS § 438 kohaselt asja lahendamisel otsustama, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. Vastustaja on esitanud nõude elektrimontaažitööde hüvitamiseks summas 15 681.85 krooni. Apellandile jääb arusaamatuks nõude õiguslik alus ja kvalifikatsioon. Eeltoodud töödega on vastustaja parendanud üürileandja vara, kuid nõude on esitanud apellandi vastu. Tulenevalt
lg 1 on üürileandja kohustuseks anda asi üürnikule lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama hoidmine sellises seisundis. Antud juhul on üürnikule antud ruumid üle sobimatus seisundis st puudub küttesüsteem, elektrivarustus avariiline. Ruumide kütmine ei toimu tsentraalselt vaid arusaamatute elektriliste küttekehadega, ilma arvestuste ja projektdokumentatsioonita. Seega ei taganud üürileandja vastustajale tingimusi ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vastustaja on iseseisvalt ehitanud apellandist sõltumatu elektrisüsteemi, millise korrashoid ja tagamine on üürileandja kohustus. Seega on elektrisüsteemi remonditööde teostamine vastustaja ja ruumide üürileandja huvi ning ka antud nõudes on kohaseks kostjaks üürileandja. Korteriühistu vahendusel ei osutata vastustajale elektrienergiamüügi teenust ning puuduvad kokkulepped paigaldatud elektrisüsteemide hooldamise ja elektrivarustuse tagamise osas. Võttes aluseks
lg 2 ei saa esitada lepingulisest suhtest tulenevat kahju nõuet lepinguväliseid suhteid reguleerivate sätete alusel. Korteriomanikud on vastustajale andnud nõusoleku tehnosüsteemide parendamiseks parendaja ja huvitatud isiku enda kuludega. Maakohus ei ole poolte seletusi hinnanud, rikkudes sellega TsMS §-s 232 lg 1 sätestatud tõendite igakülgse hindamise kohustust. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elektrisüsteemi taastamisega seotud kulutused (kahju) 15 681.80 krooni ning jäeti menetluskulud tervikuna kostja kanda. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi kõnesoleva kahjusumma osas rahuldamata ning menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu otsus muutmata jätta. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse järeldustega osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kaupade riknemisega tekitatud kahju katteks 13 698.65 krooni ning vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ei korda selles osas kõiki maakohtu põhjendusi. Vastuseks apellandi väidetele nimetatud osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 2.1. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kindlaks teinud kaupade riknemisega seotud kahju ulatuse 13 698.65 krooni.
lg-test 2 ja 3 tuleneb, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Maakohus on hinnanud õigesti tõendeid, s.o 18.01.2006 tarbijakaitse spetsialisti J. H, A. F ja N. J poolt koostatud kaupade mahakandmise akti nr 1 (I kd tl 58, 59, 61-66), tunnistaja A.F. ütlusi (II kd tl 114) ning kauba saatelehti ( II kd tl 8-40), järeldades neist, et 5 tõendatud on 18.01.2006 seisuga kaupade riknemine hageja kaupluses 13 698.65 krooni ulatuses. Apellandi väited ei anna antud osas alust hinnata tõendeid maakohtu poolt toodust erinevalt. Eelnimetatud tõendite kogumist ei tulene, et 18.01.2006 kanti hageja poolt kaupluses maha lisaks elektri puudumisega seoses riknenud kaupadele ka neid kaupu, mille säilivusaeg oli möödunud enne kostja juhatuse liikme M. Vilu poolt kaupluse elektri väljalülitamist ja selle tagasilülitamisest keeldumist 12.01.
§-le 1043 peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on muuhulgas õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vastavalt
lg 2 p-le 3 ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Pooltel ei ole vaidlust, et neil mõlemal oli AS-iga Eesti Energia sõlmitud eraldi elektrivarustusleping ning vastavalt lepingutele oli kummalgi õigus saada elektrienergiat voolutugevusega 50A. Vaidlus puudub ka selle üle, et majavälisest transiitkilbist edasi said pooled faktiliselt elektrivoolu ühise elektrikaabli kaudu. Maakohus on õigesti esitatud tõendite, s.o tunnistajate A. F ja V. V ütluste (II kd tl-d 109-110) ja AS Elektrikontrollikeskus 24.01.2006 tõendi (I kd tl 100), alusel tuvastanud, et pärast kostja esindaja poolt tellitud sulavkaitsmete vahetamist 12.01.2006 kaitselülitite vastu sai hageja elektrienergiat läbi elamu peajaotuskeskuse grupikaitselüliti nimivooluga 16A senise 50A asemel, kauplust elektrienergiaga varustav automaatkaitselüliti oli käsitsi välja lülitatud, kostja (esindaja M. Vilu) ei olnud teavitanud hagejat eelnevalt oma kavatsusest vahetada kaitsmed väiksema voolutugevusega kaitsmete vastu, millest teadasaamisel oleks hagejal võimalik olnud tarvitusele võtta abinõud kahju tekkimise vältimiseks või kahju vähendamiseks, ning kokkuvõtvalt, et hageja kauplus jäi elektrita kostja juhatuse liikme M. Vilu tegevuse tõttu. Kuigi kostjapoolse tunnistaja A. S ütlustest (II kd tl 129-130) nähtub, et 12.01.2006 hommikul oli vajadus Tuuslari 2 majas elektri väljalülitamiseks seoses majasiseses elektrikilbis sisendjuhtme ülekuumenemisega, oli tema sõnul avariiolukord likvideeritud samal päeval sellega, et vahetati kilbi sisu, sh kauplusesse mineva süsteemi sulavkaitsmed, ning ta lülitas majja elektri. Seega kinnitavad ka tunnistaja A. S ütlused 6 kaudselt seda, et M. Vilu lülitas pärast kilbi sisu vahetamist kaupluse automaatkaitselüliti välja. Ringkonnakohus loeb usutavaks tunnistaja A. F ütlused selle kohta, et M. Vilu keeldus pärast kilbi sisu vahetamist kauplusse elektrit sisse lülitamast põhjendusega, et hagejal on korteriühistu ees hooldustasu võlg, mitte seetõttu, et kauplusse minev elektrijuhtmestik ei võimaldanuks ajavahemikul 12.-18.01.2010 kauplust elektriga varustada. Asjaolu, et A. F oli hageja töötaja, ei kahanda tema ütluste tõenduslikku väärtust. Kostja pole esitanud omapoolseid tõendeid, lükkamaks A. F ütlusi ümber, vaid on tuginenud üksnes kolmanda isiku M. Vilu seletustele, millised ei ole tulenevalt TsMS § 229 lg-st 2 tsiviilasjas tõendiks. Kostja pole tõendanud oma väidet, et M. Vilu pakkus hagejale kohe elektri katkestamisel võimalust hageja vahenditega elektrisüsteemi renoveerimiseks. AS Elektrikontrollikeskus 24.01.2006 ja 11.08.2006 kirjades (I kd tl 100 ja II kd tl 43) ja kohtutäituri 02.05.2006 kirjas (I kd tl 114-115) toodut ei saa kostja väidetava hädaseisundi olemasolu tuvastamisel aluseks võtta, kuna kõnesolevates kirjades toodud asjaolud on tuvastatud AS Elektrikontrollikeskus töötaja ning kohtutäituri poolt pärast seda, kui hageja kaupluses olevad toiduained olid juba riknenud. Tunnistaja A. F ütlustest ja Eesti Energia töötaja O. Sepponeni ametlikust kirjast (I kd tl 6) nähtub, et voolu sisselülimine ei olnud võimalik ka 13.01.2006 lõuna paiku, kuna kilbiruumi uks oli suletud ja M. Vilu ei olnud mobiiltelefoni teel kättesaadav (telefon välja lülitatud), ja et hagejal (tema töötajatel) puudus iseseisev juurdepääs maja keldris asuvasse kilbiruumi. 13.01.2006 oli hageja esitanud maakohtule ka hagi tagamise taotluse elektrivarustuse taastamiseks, millise maakohus rahuldas 16.01.2006 määrusega ja see saadeti täiturile täitmiseks 17.01.2006. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kostja ei tegutsenud 12.01.2006 pärast kilbi sisu vahetust hageja elektrivarustuse taastamisest keeldumisel
lg 2 p 3 mõttes hädaseisundis, vaid kostjapoolsest hooldustasu mittemaksmisest tekkinud vaidluse lahendamise ajel. Kostja tegevus hageja elektrivarustuse katkestamisel 12.01.2006 pärastlõunal ja selle taastamisest keeldumisel ajavahemikul 12.- 17.01.2006 oli
lg 1 p 5 tähenduses õigusvastane ning esineb põhjuslik seos
lg 4 järgi kostja õigusvastase käitumise ja hagejal kõnesoleval ajavahemikul kaupade riknemise vahel. Maakohus on antud kahjuepisoodi kvalifitseerimisel kohaldanud ekslikult
lg 1 p 6 ja § 1049 sätteid, mis reguleerivad kannatanu majandus- või kutsetegevuse seiskamise õigusvastasust, kuna käsitletaval juhul oli kostja õigusvastase tegevuse tagajärjeks, mille eest kahju nõutakse, kannatanu omandi (kaupade) rikkumine, mitte hageja majandustegevuse seiskumine oluliseks ajaks. Nimetatud materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamine ei ole viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele. 2.3.
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sättest tuleneb, et objektiivse teokoosseisu ja teo õigusvastasuse tuvastamise korral eeldatakse kahju tekitaja süü olemasolu ning vastutuseks vabanemiseks peab viimane tõendama, et ta ei ole süüdi. Ringkonnakohus leiab, et eelnevas tuvastatud asjaoludel saab eeldada kostja süüd hageja kaupade riknemise põhjustamisel vähemalt hooletuse vormis ning kostja ei ole tõendanud
2.4. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väide, et hageja ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid kahju vähendamiseks (ei proovinud müüa kaupa enne selle riknemist odavamalt jms). Vastavalt
lg-le 1 kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis 7 kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Ringkonnakohus leiab arvestades seda, et hageja tegi kõik temast oleneva, et kahju tekkimist vältida (taotles kostjalt korduvalt voolu tagasilülitamist, esitas kohtule hagi tagamise taotluse), ning hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta hoidnuks kauplust lahti ja jätkanuks kaupade müümist tingimustes, kus puudus elekter nii külmikute ning külmlettide tarbeks kui ka ruumide kütmiseks, samuti pidi kostja elektri väljalülitamisel teadma kaupluses olevate toiduainete riknemise ohust, et puudub alus kostjalt väljamõistetava toiduainete riknemisega seotud kahjuhüvitise vähendamiseks
Mõistlik ei olnud ka hageja juhatuse liikmelt või kaupluse töötajatelt oodata, et nemad pidanuksid olukorras, kus kostja tegevuse tõttu ei olnud teada elektri tagasilülitamise täpne aeg, ostma riknemisohus olevad kaubad ära. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti rahuldanud toiduainete riknemisega seotud kahjuhüvitusnõude tervikuna.
Siinjuures märgib ringkonnakohus täiendavalt, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt eelnimetatud töödega seotud kulutuste hüvitamist ka mingist muust õigussuhtest tulenevalt. Kuna asja materjalidest nähtuvalt kasutas hageja Tuuslari 2 asuvaid kaupluse ruume A. F kui ruumide omanikuga sõlmitud üürilepingu alusel (II kd tl 66-68), siis tuleb eeldada, et hageja kulutused elektrisüsteemi korrashoiuks ja parendamiseks on tehtud antud lepingulise suhte raames ning hagejal on võimalik esitada oma nõue kulutuste hüvitamiseks A. F kui rendileandja, mitte korteriühistu vastu. 8 4. Kuna ringkonnakohus teeb asjas osaliselt uue otsuse ja rahuldab sellega hagi ligilähedaselt pooles ulatuses, siis on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus täielikult nende endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 9 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.