Obsah (4)

§ 221§ 50§ 48§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-07-26556 T

§ 221

lg-s 2 sätestatud piirangut tuleb tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused, s.o nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, on tekkinud pärast kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Vastuväiteid ei saaks enne kohtulahendi jõustumist esitada vaid juhul, kui täitedokumendi aluseks olevat nõuet oleks võimalik edasises kohtumenetluses vaidlustada. Hageja vastuväite alus, mille kohaselt 4319 krooni osas on nõue täidetud, tekkis küll enne kohtuotsuse jõustumist, kuid hagejal puudus võimalus vaidlustada seda nõuet kohtumenetluses ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel on võimalik hageja vastuväitega arvestada. Kostja väide, et hagi on esitatud pärast kohtulahendi täitmist ja seetõttu tuleb hagi menetlus lõpetada, kuna täitemenetlus lõppes lahendi täitmisega, on väär.

§ 50lg 1 kohaselt täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega.

Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Täitemenetlus ei lõpe iseenesest lahendi täitmisega. Vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri poolt menetlust lõpetavat otsust tehtud ei ole ja seega ei ole täiteasi lõppenud, kuigi kostja nõuded on täidetud. TsMS § 122 lg 1 ja lg 2 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 125 tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja taotles tunnistada lubamatuks Viru Maakohtu

1. märtsi 2005 otsuse ja Viru Ringkonnakohtu
2. aprilli 2007 otsuse sundtäitmine rahasummade väljamõistmise osas. Täitmisteate kohaselt oli nimetatud kohtuotsustest tuleneva nõude suuruseks 4319 + 270 000 = 274 319 krooni. Seega tuleb hagihinnaks lugeda 274 319 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni, s.o 14 250 – 1000 = 13 250 krooni vähem kui seaduses sätestatud. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. L. Muhhina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. veebruari 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud

§ 221

. Täitemenetluse algatamise avalduse ja täitedokumendi esitamisel ei olnud vastustaja jaoks täidetud

§ 221lg-s 1 sätestatud eeldused.

Vastustaja poolt sundtäitmise lubamatuse hagi esitamise põhjuseks on olnud soov kasutada

§ 221

lg-s 4 sätestatud võimalust, s.o vabaneda täitekulude tasumise kohustusest ning jätta need sissenõudja kanda.

§ 221

eesmärgiks on võimaldada võlgnikul täitemenetluses vältida sundsissenõudmist olukordades, kus tal on varalised nõuded või vastuväited sissenõudja nõude vastu ning seda eelkõige sellistes olukordades, kus sissenõudja initsieeris sissenõudemenetluse alustamist alusetult. Maakohtu otsuse toodud

§ 221

tõlgendus on vastuolus kohtutäituri seaduse § 2518 lg-ga 3, mis sätestab, et kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud pärast sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist, on kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda üksnes menetluse alustamise tasu maksmist. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist. Vaatamata asjaolule, et täitedokumendis nimetatud nõue täideti enne täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule, võlgnik on kohustatud tasuma täitekulusid. Järelikult täitmine loetakse ikkagi sooritatuks (st täitedokument täidetuks). Vastustajal kui võlgnikul on kadunud täitedokumendi täitmisega võimalus esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; 2) on ebaõigesti leitud, et vastustaja poolt hagi esitamisel oli saadavaks hüveks vältida kohtuotsuse täitmist summas 274 319 krooni. Vastustaja poolt sundtäitmise lubamatuse hagi esitamise põhjuseks on olnud soov kasutada

§ 221

lg-s 4 sätestatud võimalust, s.o vabaneda täitekulude tasumise kohustusest ning jätta need sissenõudja kanda. 274 319 krooni sundsissenõude menetlus kuulunuks niigi lõpetamisele

§ 48lg 1 p 2 alusel.

Olukorras, kus võlgnik (vastustaja) täidab täitedokumendi enne kohtutäiturilt täimisteate kättetoimetamist, aga pärast avalduse esitamist täitmenetluse algatamiseks, tuleb lähtuda kohtutäituri seaduse § 2518 lg-s 3 sätestatust, st kohtutäituril on õigus vastustajalt nõuda täitemenetluse alustamise tasu maksmist summas 295 krooni. Vastustaja hüveks käesoleva hagiavalduse rahuldamisel olnuks ainult 295 krooni tasumise kohustusest vabanemise saavutamine. Muud hüve apellant ei saavutanuks.

1. P. Muhhin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tegutses apellant 18.06.2007 kohtuotsuse esitamisel sundtäitmisele pahauskselt. Apellant teadis P. Muhhini raha üleandmise soovist enne pöördumist kohtutäituri poole, kuid ta ei teatanud tahtlikult oma pangakonto numbrit, et tekitada P. Muhhinile liigseid, sissenõudmisega seotuid kulutusi; 2) on ebaõige väide, et hagihind on 295 krooni. 18.06.2006 täiteteatest järeldub, et Liidia Muhhina esitas kohtutäiturile avalduse 274 319 krooni sundkorras sissenõudmiseks, mis on ka hagihinnaks. 4 EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.03.2009 otsusega Viru Maakohtu 19.02.2008 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis P. Muhhini hagi L. Muhhina vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
4. Riigikohus tühistas 18.11.2009 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2009 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
5. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
7. veebruari 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud Viru Maakohtu 22.03.2005 otsusega 4319 krooni ühisomandiga seotud kulutuste katteks ning samas asjas tehtud Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 270 000 krooni hüvitisena enam saadud ühisvara arvel. Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsus jõustus 22.05.2007 ning samal ajal jõustus ka Viru Maakohtu 22.03.2005 otsus hagejalt 4319 krooni väljamõistmises osas. Kostja esitas 18.06.2007 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Avalduse alusel vormistas kohtutäitur 18.06.2007 täitmisteate, mille kohaselt on täitedokumendiks Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 kohtuotsus ning nõude sisuks 4319 krooni kulutuste katteks ja 270 000 krooni ühisvara hüvitisena. Hageja sai täitmisteate kätte 02.07.2007 ning

§ 24lg 2 alusel loetakse samast ajast täitemenetlus alanuks.

Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 221

.

§ 221

lg 1 järgi saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada muu hulgas siis, kui nõue on rahuldatud.

§ 221

lg 2 alusel on kohtulahendi puhul lubatud vastuväited üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja tasus kostjale 270 000 krooni 28.06.2007. Kuna Viru Ringkonnakohtu 16.04.2007 otsus jõustus 22.05.2007, siis on hageja 270 000 krooni sissenõudmise vaidlustanud kooskõlas

§-ga 221, sest ta oli nõutud summa kostjale hüvitanud enne täitemenetluse alustamist. Kuigi Viru Maakohtu 22.03.2005 otsus 4319 krooni kulutuste väljamõistmise osas jõustus 22.05.2007, tuleb arvestada sellega, et nimetatud osas hageja apellatsioonkaebust ei esitanud ja tasus 4319 krooni enne kohtuotsuse jõustumist. Seega võis hageja esitada ka 4319 krooni osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

1. Maakohus on õigesti leidnud, et hagi esitamisel oli saadavaks hüveks vältida kohtuotsuse täitmist summas 274 319 krooni (4319 + 270 000 = 274 319). Riigikohus on samas asjas 18.11.2009 tehtud otsuses asunud seisukohale, et kuna täitemenetlust ei olnud lõpetatud, siis võis võlgnik esitada ähvardava kordustäitmise vältimiseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 5
2. TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja