) § 21 lg-le 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub 2 mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜ XXX 3 21.04.2008 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on üldkoosoleku otsused tühised. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2 saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Hagejal ei ole subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas on hagejal, kes on korteriühistu liige, õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist seaduses sätestatud juhul. Kuna äriregistri kandeid muudeti 21.04.2008 otsuse alusel ning juhatuse liikmetena kanti sinna Marek Peedo, Aime Haljak, Prokofijus Gerassimovas, Sergei Torgovnikov, Irina Zaslavskaja, Valentina Kremen, Silva Kuus, on need kanded ebaõiged, sest põhinevad 21.04.2008 otsusel. Nimetatud üldkoosoleku otsus, millega V. Kremeni juhatusse valiti, on tühine. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS KÜ XXX 3 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta L. Goljakovitsi hagi KÜ XXX 3 vastu rahuldamata ning mõista välja L. Goljakovitsilt KÜ XXX 3 kasuks menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt teavitati KÜ XXX 3 liikmeid 21.04.2008 toimunud üldkoosolekust õigeaegselt, s.o 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Vastustaja teadis üldkoosoleku toimumisest ja osales koosolekul. 21.04.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei riku vastustaja subjektiivseid õigusi. Apellandi üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales vastustaja apellandi 21.04.2008 üldkoosolekul ja kandideeris juhatuse liikme kohale. Apellandi üldkoosoleku toimumisest oli korteriühistu XXX 3 liikmeid informeeritud ning samuti oli neid teavitatud üldkoosoleku päevakorrast. Üldkoosolekul osales otsuste vastuvõtmiseks vajalik arv korteriühistu liikmeid. Seega oli kõigil apellandi liikmetel, sh vastustajal, võimalik oma õigusi realiseerida ja asjaolu, kes isikuliselt korraldas korteriühistu liikmete teavitamise üldkoosoleku toimumisest, ei riku apellandi ega teiste korteriühistu liikmete subjektiivseid õigusi. Seadus ei võimalda esitada hagi korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks teiste isikute huvides. Hagi esitamise ja rahuldamise eelduseks nimetatud nõudes on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või põhjendatud huvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Vastustaja ei selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Kohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud
lg 1 ja § 24¹ lg 1, ega arvestanud
Üldkoosoleku kokkukutsumise korra all tuleb silmas pidada eelkõige selliseid toiminguid, mis tagavad mittetulundusühingu liikmetele võimaluse võtta üldkoosolekust osa, s.o mittetulundusühingu liikmete õigeaegset ja piisavat teavitamist üldkoosoleku sisust ja selle toimumise ajast. Kõigil KÜ XXX 3 korteriühistu liikmetel oli võimalik üldkoosolekul osaleda. 3 Korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega on valitud korteriühistu juhatuse liikmed, tühiseks tunnistamine, ei muuda tühiseks kõiki järgnevaid üldkoosolekute otsuseid, põhjusel, et koosolekuid ei kutsunud kokku nö õige juhatus. Arvestades kohtumenetluste kestvust on tõenäoline, et kohtuvaidluse ajal peavad toimuma korteriühistu üldkoosolekud. Tartu Maakohtu seisukohtadest tulenevalt on kõik üldkoosolekute otsused, mida ühistu on langetanud ühistu tegevust puudutavate küsimuste lahendamiseks tühised, kui üldkoosolekud on kokku kutsunud isikud, kes hilisema kohtuotsusega osutuvad juhatusse mittekuuluvaks. Sellise tõlgenduse õigsuse korral tekib juhatuse liikmete valimist puudutavate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise korral kuni kohtuotsuse jõustumiseni olukord, kus korteriühistu juhatusel ei ole mõtet tegutseda, kuna tegutsemise korral võib kõik juhatuse tegevusega seonduv osutuda tühiseks. Regulatsiooni, mille kohaselt tuleb korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel järgida kindlat protseduuri, eesmärk ei ole tekitada õiguslikku segadust, vaid kaitsta korteriühistu liikmete õigusi ning tagada korteriühistu tegevus. Oluline on see, et korteriühistu üldkoosolekud toimuksid, et korteriühistu liikmeid oleks nende toimumise ajast ja sisust teavitatud. Üldkoosoleku otsuste kehtivust ei mõjuta see, kes määrab kindlaks üldkoosoleku toimumise kuupäeva ja paneb üles üldkoosoleku toimumise teate. Enne Tartu Maakohtu 19.05.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-24165 jõustumist, puudus apellandi liikmetel alus ja põhjus lugeda apellandi juhatuse liikmeteks kedagi teist peale isikute, kelle kohta oli registrisse tehtud kanne ja kes olid apellandi üldkoosoleku 29.06.2007 otsusega apellandi juhatuse liikmeteks valitud. Apellandi liikmetel, sh initsiatiivgrupil, puudus alus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist kelleltki teiselt peale registrisse kantud juhatuse liikmete. Kohtuotsus ei arvesta enamuse ühistu liikmete huvidega. Apellandi liikmed on 21.04.2008 toimunud otsustusvõimelisel üldkoosolekul selgelt väljendanud, et nad ei soovi vastustaja kuulumist juhatusse. Vastustaja juhatuse liikmeks valimise poolt oli ainult üks üldkoosolekul osalenud ühistu liige, mistõttu vastustaja ei osutunud valituks. Apellandi liikmed on nõuetekohaselt kokkukutsutud üldkoosolekul avaldanud tahet juhatuse koosseisu osas, kuid vaatamata sellele on kohus tuvastanud apellandi otsuse tühisuse ning omistanud sellega apellandi juhatuse liikme staatuse vastustajale. L. Goljakovitš vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kutsusid üldkoosoleku kokku ennast ebaseaduslikult juhatuseks kuulutanud ühistu liikmed. Nendele inimestele oli teada alates
lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed.
lg 1 sätestab, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt
lg-le 1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et 21.04.2008 üldkoosoleku kokkukutsumisteate välja pannud V. Kremen ei olnud sel ajal juhatuse liige, kuna üldkoosoleku varasem
KÜS ja
ei sätesta, milline on õiguslik tagajärg siis, kui erakorralise üldkoosoleku kokku kutsunud ühistu liikmel ei olnud juhatuse liikme volitusi, kuid üldkoosolek tuli kokku ja võttis ka kokkukutsumisteates märgitud otsused vastu. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud regulatsiooni puudumisel on põhjendatud kohaldada analoogia alusel
lg-t 3, mis reguleerib tehingust tulenevate kohustuste üleminekut mittetulundusühingule juhul, kui isikul ei olnud õigust ühingu nimel tehingut teha. Vastavalt
lg-le 3 kui isikul ei olnud õigust ühingu nimel tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle mittetulundusühingule, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on KÜ XXX 3 üldkoosolek kiitnud V. Kremeni kui volitusteta isiku poolt üldkoosoleku kokkukutsumise 21.04.2008 heaks, kuna 5 koosolek tuli kokkukutsutud ajal kokku, omas piisavat kvoorumit ning rakendas järgnevalt kokkukutsumisteates märgitud päevakorra. Hageja ei ole oma hagis viidanud muudele üldkoosoleku kokkukutsumisreeglite rikkumisele. Asja materjalidest nähtuvalt oli kokkukutsumisteade välja pandud 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, selles olid näidatud üldkoosolekul arutamise tulevad küsimused ning ka koosoleku toimumise aeg ja koht, millega olid järgitud KÜ XXX 3 põhikirja p-s 37 sätestatud nõuded. Samuti oli üldkoosolek tulenevalt
lg-st 1 ja ühistu põhikirja p-st 52 otsustusvõimeline, kuna kohalolevatele ühistu liikmetele kuuulus üle poole ühistu liikmete häältest (üldkoosolekust võttis osa ja oli esindatud 55 korteriühistu liiget 85-st), ning vaidlusalused otsused oli vastu võetud kooskõlas
Nimetatud asjaoludel on vaidlusalused 21.04.2008 üldkoosoleku otsused seaduslikud ning puudub alus tuvastada nende tühisust
MS §-dele 162 ja 171 lg 1 jätta menetluskulud nii esimese astme kohtus kui ka apellatsiooniastme kohtus hageja kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.