Obsah (9)

§ 270§ 333§ 267§ 268§ 231§ 654§ 251§ 2681§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi,Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-25743 Tsivi

§ 270

sätetest ja võtma kohtuotsuse tegemisel aluseks ka kostja seadusliku esindaja ütlused. Hageja soovis osta vaidlusalust seadet ka stantsimistöödeks (teatud suurusega aukude stantsimiseks). Kuna hageja tellis lisaks veel juurde täiendavaid stantsimiseks vajalikke tööriistu, saab sellest järeldada, et hageja soov oli soetada vaidlusalune seade ka stantsimistöödeks. A.K. ei loobunud lepingu sõlmimisel 40 mm suurusega aukude stantsimisest. A.K. ostis nimetatud masina kataloogis loetletud omaduste alusel ka sellepärast, et nimetatud masinaga saab kataloogi kohaselt stantsida ka 40 mm läbimõõduga auke. Pärast lepingu sõlmimist

1. a detsembris sai hageja esindaja kostja esindajalt kätte müüja poolt pakutavate tööriistade kataloogid, kust selgus, et 40 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks on vajalik soetada matriits, mis aga ei sobi matriitsi hoidjaga. Hageja esindaja A.K. otsustas osta firmale vaidlusalune seade eelkõige kataloogis loetletud omaduste järgi, s.t eelkõige selle järgi, milliseid stantsimistöid saab teha. See, et seade ei täida kataloogis loetletud funktsioone, selgus alles pärast seda, kui seade oli hageja töökojas üles seatud ja häälestatud. Müüja poolt esitatud kataloogis ei ole mitte ühtegi sõna töötlevate detailide suuruse kohta või plastilisuse kohta. Kataloogis on märgitud ainult stantsitava materjali tõmbetugevus kuni 45 kgf mm
2. Tänapäeval kasutatakse teraste margitähistes tõmbetugevuse asemel voolavuspiiri näitajat ja ühikuks on N/mm
3. Seega tohib antud seadega stantsida kõigi lubatud suurustega avasid. Seadme kasutamist ei ole piiratud töödeldavate metallide omaduste minimaalsete väärtustega. Samale seisukohale asus ka diplomeeritud mehaanikainsener A.T. oma kirjalikus spetsialisti arvamuses kohtule, millised kohus on jätnud ebaõigesti hindamata. Antud masin on ehitatud eelkõige väikeste detailide stantsimiseks, ta ei olegi mõeldud suurte detailide stantsimiseks. Kui kohus leiab, et detaili deformeerumise põhjuseks on ebaõige metalli kasutamine, siis kohus peab seda ka põhjendama ja motiveerima. Kohus ei tee vahet mõistetel tööriistad, seaded ja lisaseaded. Erialastes leksikonides on käsitletud tööriista töö tegemise vahendina (lõiketerad, freesid, puurid jne). Seade ja masin on üldjuhul sünonüümid. Masin on mehaaniline seade, mille tööosad talitlevad kooskõlastatult, sooritades energia, materjali või informatsiooni muundumiseks vajalikke liikumisi. Seadet kitsamas mõttes võib käsitleda ka masina osana. Lisaseade all tuleks sel juhul mõista masinale lisanduvat täiendavat osa, mis on vajalik masina häireteta funktsioneerimiseks. Kohus aga on käsitlenud ebaõigesti tööriista ja seade mõistet identsete mõistetena. 6 Apellant nõustub kostja ja kohtu seisukohaga, et teatud stantsimistööde teostamiseks oli vajalik soetada juurde vastavalt kataloogile vajalikud tööriistad (stantsimiskomplektid, matriitsid), mida apellant ka tegi. Samuti nõustub apellant seisukohaga, et ei saa stantsida auke läbimõõduga näiteks 20 mm, kui ei ole soetatud vastava läbimõõduga stantsi. Antud juhul aga ei ole probleem mitte juurdeostetavates tööriistades, vaid selles, et antud pingi lahutamatu koostisosa – mahatõmbaja, ei võimalda stantsida mitte mingisuguse läbimõõduga auke väikestele detailidele. Kostja ja kohus on seisukohal, et tegemist on universaalpingiga. Sellise pingiga peab olema võimalik teostada kõiki kataloogis ja pingile kinnitatud sildil märgitud maksimaalsete parameetritega töid. Apellant ei taotle tööde teostamist üle loetletud parameetrite vaid ainult loetletud parameetrite piires. Võttes arvesse, et pingi müüja ei ole enne lepingu sõlmimist ostjat teavitanud, et universaalpingiga on võimalik teostada ilma probleemideta stantsimistöid ainult suurtele metallipindadele, siis iga mõistlik isik võib teha järelduse, et masinaga on võimalik stantsida auke nii suurtele kui ka väikestele detailidele. Vastasel korral oleks see tulnud ära märkida kataloogis või müüja esindaja oleks pidanud sellest ostjat eelnevalt informeerima. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud spetsialisti, mehaanikainsener A.T. arvamusele. A.T. leidis kirjalikus arvamuses, et müüdud seade ei vasta Nordcity Center OÜ poolt väljastatud Machine Tools 2008 kataloogi leheküljel 280 ja seadmetele kinnitatud sildil esitatud omadustele. Spetsialist on arvamusel, et Nordcity Center OÜ on soovitanud seadme täiustamist ostjal endal, st. Tarbemetall OÜ töötajatel. Need soovitused ei ole esitatud valmistajatehase korrektsete tööjooniste, vaid seadme ühe teise kasutaja poolt valmistatud lisaseadme näidiseksemplarist tehtud fotode kujul. Kuna sellise täiustamise tulemusena oleks saavutatud ainult seadme müügireklaamis väljapakutud kasutusvõimalused, siis ei ole seadme ostja täiendavad kulutused põhjendatud. Seade peab vastama kasutusomadustele ilma ümberehituseta. Lisaks sellele ei ole mõeldav seadme omalagatuslik ümberehitamine garantiiajal. Kohus on märkinud ekslikult, et universaalpingi puhul lisaseadme kasutamine ei ole selle ümberehitamine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ostja poolt igasuguste omavalmistatud lisaseadmete kasutamine garantiiajal ajal on keelatud ja välistab garantiist tulenevad tagatised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15.12.2003 otsuses nr 3-2-1-97-99 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. Samuti on Riigikohus 23.09.2003 otsuses nr 3-2-1-98-03 leidnud, et lepinguliste vaidluste lahendamise käigus tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal. Nimetatud tahte tõlgendamise põhimõtted kuuluvad kohaldamisele ka 01.07.2002 jõustunud TsÜS osas, eelkõige aga TsÜS-i § 67 ja § 68 tõlgendamisel. Apellant ostis seadme eesmärgiga, et ta saaks ilma täiendavaid kulutusi tegemata stantsida vajalikus suuruses seadme reklaamkataloogis ja seadmel asuval sildil loetletud tunnuste ja omadustega auke. Apellant tellis müüjalt kõik võimalikud tööriistad, kuid masinaga ei ole võimalik endiselt stantsida masina reklaamis märgitud suurusega auke. Apellant on teinud vastustajale korduvalt ettepanekuid viia seade vastavusse reklaamitud tunnustega, mis võimaldaks teha kvaliteetset tööd, stantsida väikedetailidesse auke, kuid müüja ei ole suutnud küsimust lahendada ja väidab endiselt, et see ei ole mitte müüja probleem, vaid ostja probleem, ostja ise peab valmistama müüja poolt esitatud fotode kohaselt uue mahatõmbaja. Seadme omaalgatuslik ümberehitamine garantiiajal ei ole aga mõeldav, kuna sel juhul kaoks seadmele kohaldatav garantii. Kuna ostetud masinal ei olnud lepingu sõlmimisel reklaamitud omadusi, on ostjal õigus nõuda masina viimist reklaamitud tunnustele või lepingust taganeda. 7 Ostja on esitanud müüjale seaduses ettenähud korras ja viisil lepingust taganemise avalduse. Kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles taotletakse lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamist, ei saanud ka kohus võtta selles osas vastavat seisukohta. Taganemisavalduse esitamisega loetakse hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping lõppenuks ja hageja omab VÕS-i § 189 lg 1 kohaselt nõuda ostu-müügihinna tagastamist. OÜ Nordcity Center vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus käsitlenud nii tunnistajate V. M kui K.K. ütlusi. Asjaolu, et apellant subjektiivselt kohtu järeldustega nendest ütlustest ja muudest tõenditest lähtuvalt ei nõustu, ei tähenda veel seda, et kohus poleks K.K. ütlusi arvestanud. Kui apellant leidis, et V. M ülekuulamine ei olnud kohane, oleks ta pidanud kohe vastava vastuväite esitama.

§ 333

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

§ 333

nähtub, et isegi kui apellandi väited oleksid põhjendatud, on ta need esitanud hilinemisega. Antud juhul puudub vajadus apellandi seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks.

§ 267

lg 1 sätestab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Apellant ei suutnud välja tuua tema poolt tõendamist vajavaid asjaolusid, mida ta muude tõenditega tõendada ei suuda. Maakohus on kogunud piisavalt tõendeid asja lahendamiseks ning A.K. u nägemus vaidlusest, mida ta soovib läbi vande all ülekuulamise tõendiks vormistada, ei vii teistsuguse lahenduseni.

§ 268

sätestab, et kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Vastustaja ei nõustu A.K. u ülekuulamisega. Asja materjalidest tuleneb, et apellant ei teadnud täpselt, milliseid avasid ta stantsima hakkab. Apellant soovis stantsimisüksust kasutada ja valis selleks välja tööriistad, millega sai teha vastavalt 10 mm, 12,5 mm ja 23 mm suurust ava (saateleht-arve nr 270474). Tegemist on erinevaid avade suurusi võimaldavate tavalise ümarstantsidega. Hiljem, s.o jaanuaris 2008. a, kui leping oli juba sõlmitud, tellis apellant juurde veel erinevaid tööriistu. Märgitust nähtub, et esmalt valis apellant välja tasuta messil kaasa pakutavad kolm stantsi, mida arvas endal vaja minevat ja hiljem tellis juurde muid tööriistu. Samuti on tõendatud, et A.K. tõepoolest loobus 40 mm suurusega aukude stantsimisest. Enne, kui vastustaja sai teada hagi esitamisest, selgitas V.M. oma 26.06.2008 e-kirjas K. K, et kuna klient ei osanud ostmise hetkel öelda, mis detaile ta täpselt töötlema hakkab, ei osanud mina ka tol hetkel seda ette näha, et tuleb kasutada abivahendit. See selgus alles siis, kui tulime pinki üle andma ja nägime millega tegu, nii minuga kaasas olnud tehnik, kui ka ma ise ütlesime kohe, et antud ribade stantsimisel tuleb kasutada abivahendit või modifitseerida mahatõmbajat. 40 mm aukudest A.K. loobus ise, kui käis meie juures Kadaka tee 52 D, kus valisime tööriistu. Ka 40 mm avade stantsimine on võimalik, kuid seda vastavate abivahendite korral, mille eest tuleb eraldi tasuda. Asjaolu, et metallid on erineva plastilisusega (näiteks alumiinium vs raud), millest tulenevalt erinevad nii nende tõmbetugevus kui voolavuspiir, on üldtuntud asjaolu

§ 231mõttes.

Sellest tulenevalt on oluline, millist materjali töödeldakse. See küll ei piira seadme kasutamist töödeldavate metallide omaduste minimaalsete väärtustega, kuid dikteerib erinevad töövõtted 8 ja lisavarustuse vajalikkuse. V.M. on oma 26.06.2008 e-kirjas selgitanud kostjale, et lasime Saksamaal tehases teha proovi tööd A.K. ult võetud proovimaterjalidele ja selle info koos soovitustega saite eile ka kirjalikult KNUTH-i esindajalt M.R.. Kuna teistel klientidel sedasorti probleemi ei esine, lasime Tallinna Tehnikaülikooli laboril teha materjali vastavushindamise ja selgus, et tegemist ei ole St35 ega ka ST37-ga vaid materjaliks tuvastati C 22 - elastne ja pehme materjal, ning siit ka see materjali läbipaindumine tagastusel. Ilma abivahendite kasutamiseta ei ole võimalik antud materjali stantsida. Vastaval alal tegutsevale isikule peaks olema samas selge, et materjalide omadused nagu elastsus ja tugevus on erinevad ning ühteviisi ei ole võimalik kõiki materjale töödelda. Kuna vastustaja ei teadnud ega saanudki teada apellandi poolt töödeldava materjali parameetreid, ei osanud vastustaja ka ette näha, et mahatõmbajat on vaja modifitseerida või kasutada abivahendeid. Messil, kus apellant seadmega tutvus, kasutati näidismaterjalina tavalist ehitusterast, paksusega 5 mm, kuhu sisse oli igal soovijal võimalik teha proovistantsimist. Erinevus vastustaja poolt augustatavate detailidega oli küll see, et vastustaja näidis oli mõõtudega (umbes) 250 x 250 mm (LxP) ja omas piisavat toestuspinda universaalse mahatõmbaja puhul ning mingit deformatsiooni ei olnud. Samas peaks samuti olema

§ 231

mõttes üldtuntud asjaolu, et väiksemat detaili töödeldes tuleb seda teha ka teisi töövõtteid kasutades, kuna väiksem detail võib ka kergemini deformeeruda. Pingi maksimaalne jõudlus on 40 ava maksimaalselt 10 mm paksusesse materjali mille maksimaalne tõmbetugevus on 45kg/mm2 ehk 450 N/mm

1. Kõiki toimingud, mis jäävad märgitud karakteristikutest allapoole, on võimalik teostada. Sellest tulenevalt on võimalik stantsida ka apellandi poolt soovitud materjali soovitud avasid, kuid selleks tuleb kasutada vastavaid töövõtteid ja abivahendeid ning nende abivahendite eest tuleb eraldi tasuda. Nii AS Nuia PMT (samalaadse pingi ostnud klient) kui ka AS Talimäe (samalaadseid pinke müüv konkurent) kinnitavad, et valmistatavaid detaile on niivõrd palju erinevaid, et universaalse mahatõmbaja tegemine oleks sisuliselt võimatu. Seadme tootja on lisatud mahatõmbaja teinud maksimaalseid parameetreid järgides. Vastustaja on apellandile korduvalt pakkunud selle modifitseerimist, kuid lisatasu eest. Apellant möönab, et vastava augu stantsimiseks on vajalik vastav stants (tööriist) -seadme, s.o antud juhul pingi vastav osa liigub ülevalt alla ning surub töödeldava detaili sisse augu. Kui pingi vastav osa teeb tagasikäigu, siis mahatõmbaja peab hoidma detaili vastu tööpinda täies osas, sest muidu jääb detail tööriista külge kinni. Universaalne mahatõmbaja on valmistatud selliselt, et sellest mahub läbi 40 mm auke võimaldav tööriist. Samas kui teha väiksemat auku, siis mahatõmbaja ava on niivõrd suur, et ta hoiab töödeldavat detaili tehtavast august kaugemal. Kui detail on väike ja materjal elastne, siis detail deformeerubki, kui mahatõmbaja hoiab kinni detaili ääri ja tööriista hoidev masinaosa tõstab tagasikäigul detaili augustatud osa üles. Detaili kinnihoidmiseks on vaja vastavat mahatõmbajat (töökäik alt üles) kui detail on väike või elastsest materjalist. Seetõttu tulebki mahatõmbajat modifitseerida, mille eest tuleb aga tasuda lisaks. Vastustaja on juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et kui ta ei soovi juurde maksta, on võimalus kasutada ka isetehtud abivahendeid, mida kasutab näiteks AS Nuia PMT. Ebaõige on apellandi seisukoht, et ta peab saama teha toiminguid parameetrite piires ilma igasuguste abivahenditeta. Tööriist täidab oma funktsiooni ära esimeses töötsüklis. Mahatõmbaja hakkab oma tööfunktsiooni täitama teises töötsüklis. Sisuline ja olemuslik erinevus puudub kuna mõlema tööfunktsiooni jaoks on vaja sobivat tööriista või sobivat mahatõmbajat. Kui (universaalne) mahatõmbaja ei ole sobiv, tulebki kasutada selle modifitseerimist või abivahendeid. 9 A.T. on esitanud ebaõiget infot tõmbetugevuse ja voolavuspiiri osas. Lisaks ei ole ei teada, kas A.T. on vastaval alal eriteadmistega isik, kes võiks anda arvamuse, et müüdud seade ei vasta Nordcity Center OÜ poolt väljastatud Machine Tools 2008 kataloogi leheküljel 280 ja seadmetele kinnitatud sildil esitatud omadustele. Vastav seade on võimeline kõiki toiminguid tegema, sh stantsima väikestele detailidele auke, kuid seda ei ole võimalik teha ilma lisaseadmeteta. Põhiprobleemiks on tegelikult see, et apellant ei soovi lisateenuste ja kaupade eest raha maksta. Kuna apellant seda ei soovinud, siis soovitaski vastustaja tal ise vastav lisaseade valmistada. Vastavate lisaseadmete kasutamine ei mõjuta kuidagi garantiid. Garantiitingimiste p 4.4 kohaselt on garantii tingimuseks, et järgitud on kõiki instruktsioone paigaldus, kasutus-, hooldus- ja programmeerimisjuhendites. Apellant ei saa eeldada, et vastustaja annaks talle soovitusi viisil, et need katkestaksid garantii. Antud juhul vastab lepingu ese lepingu tingimustele, millest tulenevalt puudus apellandil materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab 01.12.2005 otsuses nr 3-2-1-129-05, et taganemise avalduse kehtimiseks ja lepingu lõpetamiseks VÕS § 188 lg 2 alusel, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Avaldaja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Kuna 08.05.2008 apellandi poolt tehtud taganemisavaldus ei vasta materiaalsetele eeldustele, on taganemisavaldus tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest pärast õiguslikke tagajärgi ning tühisuse tunnustamist ei ole vajalik seetõttu ka hagi korras nõuda. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg 6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud põhiliselt samu väiteid, milliseid ta esitas ka asja läbivaatamisel esimese astme kohtus, ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Maakohus on kõiki poolte esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid, s.o tunnistajate V. M ja K.K. ütlusi, AS Tallmac ja AS Nuia PMT kirjalikke arvamusi, müügileping – arvet nr 270474, seadme üleandmise – vastuvõtmise akti nr 01/08, paikvaatluse protokolli, kirjavahetust seadme tootja esindajaga ja väljavõtet kataloogi Machine Tools lk-st 280, leides, et tõendatud on hageja teadlikkus kogenud metallitöötlejana seadme ostmisel universaalpingile lisaseadmete juurdetellimise vajadusest ning hageja ei saanud eeldada, et tema poolt ostetav universaalpink võimaldab ilma lisaseadmeid (spetsiaalrakised jms) juurde tellimata ja nende eest täiendavalt maksmata teha kõiki kataloogi Machine Tools lk-l 280 näidatud tööoperatsioone. Osade operatsioonide tarvis spetsiaalsete rakiste valmistamine ei ole vaadeldav vaidlusaluse universaalpingi ümberehitamisena, nagu apellant vastupidiselt ekslikult leiab. Samuti ei tingi tõendite teisiti hindamist spetsialisti A.T. kirjalikus arvamuses (tl 110-112) toodu, et müüdud seade ei vasta täies mahus Nordcity Center OÜ poolt väljastatud kataloogi leheküljel 280 oleva seadme omadustele, kuna antud spetsialist sai lähtuvalt oma eriteadmistest hinnata vaid kostjale üle antud seadme tehniliste kasutusvõimaluste vastavust kataloogis märgitule, mitte seda, millised olid pooltevahelised kokkulepped seadme ostmisel selle komplektsuse osas. 10 Kõigest eeltoodust tulenevalt on õige ka maakohtu lõppjäreldus, et hagejal puudus 08.05.2008 alus VÕS § 116 lg 1 müügilepingust taganemiseks, kuna puudus kostjapoolne oluline lepingurikkumine (väidetav lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine), ning sellest lähtuvalt on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
2. Apellant leiab vääralt, et maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt, kuulates tunnistajana üle kostjat müügilepingus esindanud V. M, samas võttes hagejalt võimaluse tõendada lepingu sõlmimisel toimunud läbirääkimisi hageja esindaja A.K. u poolt antavate ütlustega. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud V. M ja A.K. u roll käesoleva tsiviilasja menetluses samasugune, kuna V.M. ei ole kostja seaduslik esindaja, A.K. aga esines menetluses hageja seadusliku esindajana. Maakohus oli õigustatud V. M tulenevalt

§ 251lgst 1 tunnistajana üle kuulama, kuna V.M.

ei olnud kostja juhatuse liige ega seetõttu kohtumenetluses kostja esindajaks. Maakohus ei olnud õigustatud hageja seaduslikku esindajat A.K. ut vande all ära kuulama, kuna kuni 01.01.2009, mil hageja oli esitanud A.K. u vande all ärakuulamise taotluse, kehtis üksnes

§-s 268 sätestatu, mille kohaselt oli tõendamiseks kohustatud poole vande all ärakuuulamiseks vajalik teise poole nõustumine sellega, ning kostja ei nõustunud hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamisega. Kuigi alates 01.01.2009 on

-i täiendatud §-ga 2681, mis võimaldab kohtul omal algatusel poolt vande all üle kuulata sõltumata teise poole nõustumusest, polnud maakohtul põhjust menetluses pärast 01.01.2009 sellega arvestada, kuna selle sätte kohaldamise eelduseks on võimatus kohtul kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses seni kogutud tõendite põhjal. Käsitletaval juhul oli 2009. a alguseks kogutud asjas piisavalt tõendeid selleks, et maakohus sai kujundada oma seisukohad kõigis poolte poolt tõstatatud vaidlusalustes küsimustes, mistõttu puudus alus ja vajadus

§ 2681järgi A.K.

u kui poole seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Põhjendatud ei ole samuti apellandi väited tunnistaja K.K. ütluste hindamata jätmisest ning vajadusest jätta ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale V. M ütlused. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus nimetatud tunnistaja ütlusi kogumis teiste tõenditega hinnanud. Kohus oli õigustatud arvestama tunnistaja V. M ütlustega, sest ainuüksi tema töötamine kostja juures ei sea kahtluse alla tema ütluste usaldusväärsust. 4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb

§ 171lg 1 kohaselt jätta apellandi kanda menetluskulud ka apellatsiooniastme kohtus.

Viivi Tomson Andra Pärsimägi 11 Egon Konsand