lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotles kohtuistungil menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Tuginedes TsMS § 162 lg-le 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kumbki pool ei ole pahatahtlikult põhjustanud teise poole kohtuskäimisi. Kui jätta menetluskulud kostja kanda, siis peaks ka hageja ühistu liikmena kostja kulusid kandma, mis oleks antud juhul ebamõistlik. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Galina Halipskaja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste järgi on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja menetluskulude kostjalt välja mõistmine oleks ebamõistlik. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas puudub alus eeltoodud normi kohaldamata jätmiseks. Hageja nõuded on täies ulatuses rahuldatud ja asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mille põhjal saaks järeldada, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebamõistlik. Maakohtu järeldus pahatahtluse puudumisest kohtuskäimise põhjustamisel ei põhine seadusel. Vastav alus menetluskulude jaotamisel seaduses puudub, seega ei ole ka alust TsMS § 162 lg-st 1 kõrvalekaldumisest. Hageja kohtusse pöördumise põhjustas kostja ebaseaduslik tegevus, mille kohus ka tuvastas ning hageja kõik kohtueelsed pöördumised on kostja jätnud tähelepanuta. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut, leides, et kostja kohustus kanda menetluskulud kajastub ka hageja kohustuses neid ühistu liikmena kanda, mis on ebamõistlik. Menetluskulude kandmise jaotuse ühistu liikmete poolt otsustab vastustaja pädev organ ning juhul kui organ sellise sisuga otsuse vastu võtab, on see eelduslikult vastuolus heade kommetega (TSÜS § 38 lg 2) ja seega tühine. Isegi kui asuda seisukohale, et apellant peab kandma ühistu menetluskulusid, hõlmab see kulude proportsionaalset osa ning ei ole igal juhul ebamõistlik lähtuvalt TsMS § 162 lg 4 mõttest. Ekslik on maakohtu järeldus hagi osalise rahuldamise kohta kohtuotsuse resolutsioonis, kuna maakohus on rahuldanud kõik hageja nõuded ja menetluskulude jaotamine poolte vahel ei ole aluseks hagi osaliseks rahuldamiseks. Ekslik on ka maakohtu järeldus, et hageja peab pöörduma peale registrikande aluseks oleva otsuse tühisuse tuvastamist registriosakonda taotluste ja kandeavaldusega. Tulenevalt TSÜS § 38 lg-st 8, kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande 4 muutmiseks. Seega registrikande muutmise aluseks on maakohtu poolt registripidajale edastatav kohtuotsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud kostja kanda. Vaidlustatud otsuse põhjendava osa lõpus on maakohus lahendanud menetluskulude jaotuse ning jätnud poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel nende endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohtu põhjendus, et kuna kumbki pool ei ole pahatahtlikult põhjustanud teise poole kohtuskäimist ning menetluskulude kostja kanda jätmisel peaks hageja ühistu liikmena kandma kostja kulusid, ei ole kooskõlas TsMS § 162 lg-s 4 sätestatuga. Asja materjalidest nähtub, et kostja jättis hageja kohtueelsed pöördumised tähelepanuta ning vaidles hageja nõuetele kohtus vastu. Maakohus rahuldas kõik hageja nõuded. Sellistel asjaoludel on TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatud jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Nimetatud sättest tulenevalt peab menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel olema märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb poolte menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta kostja kanda. TsÜS § 38 lg 8 teise lause kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Märgitud sättest tulenevalt on kohtu kohustuseks saata otsuse ärakiri registripidajale kande muutmiseks ning maakohtu otsuse põhjendus, mille kohaselt peab hageja tegema registriosakonnale avalduse kande muutmiseks, tuleb vaidlustatud otsuse põhjendustest välja jätta. Apellandi vastavasisuline märkus apellatsioonkaebuses on põhjendatud. Egon Konsand Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.