2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt välja OÜ Profi Kütus kasuks kaebuse esitaja kantud õigusabikulude katteks 25 000 krooni ja 00 senti (kakskümmend viis tuhat krooni ja 00 senti) /
MS § 168 lg 5/. 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Egon Talur’i kaudu ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
Taotlusele lisatud PMTK 24.08.
lg-le 9 menetlusse võetud, siis on problemaatiline ka menetluse lõpetamine HKM S § 24 lg 1 p 4 alusel. Kaebajal tuli teatada oma tahe asja menetluse jätkamise ja seisukoht PMTK taotluse suhtes. 5. 03.09.2010 teatas kaebaja kohtule, et tal puudub põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks ning asja järgnevaks sisuliseks lahendamiseks. Menetluse lõpetamine on toimunud vastustaja initsiatiivil, mistõttu kaebuse tagastamine selle esitajale menetlust alustamata, ja sellega seonduvalt menetluskulude vastustajalt väljamõistmata jätmine ning jätmine kaebaja kanda oleks ilmselgelt põhjendamatu ja kaebaja suhtes ebaõiglane. Kaebaja taotles riigilõivu 15 000 krooni tagastamist ja
MS § 168 lg-st 5 kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt järgnevalt: riigilõiv 200 krooni esialgse õiguskaitse taotluse eest ja õigusabikulud summas 46 437,50 krooni. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et enne vastustaja esitatud menetluse lõpetamise taotluse lahendamisele asumist tuleks kohtul kaebus formaalselt menetlusse võtta ning teha sellekohane määrus. 6. 07.09.2010 palus kohus kohtunõude korras PMTK-l esitada oma seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise ja kantud menetluskulude hüvitamise osas. 7. 16.09.2010 kohtule edastatud vastuses on PMTK seisukohal, et tulenevalt
lg-st 9 on menetlusse võtmise määrus haldusasja menetlemise imperatiivseks eelduseks. Enne vastavasisulise määruse andmist halduskohtu poolt ei ole kaebaja kaebust menetlusse võetud ning seetõttu ei ole menetluse lõpetamine ega menetluskulude väljamõistmine võimalik. Käesoleval juhul, kui vastustaja on haldusakti kehtetuks tunnistanud, ei riku see enam kaebaja õigusi ning puudub vajadus isiku õiguste taastamiseks. Viimast on tunnistanud ka kaebaja. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui kohus kaebust menetlusse ei võta, siis on kohtul võimalik lahendada menetluskulude jaotus võttes analoogia korras lahendamisel eeskujuks TsMS § 168 lg 5, mille kohaselt kannab kostja (siin vastustaja) hageja (siin kaebaja) menetluskulud, kui hageja loobub vaidlusest põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kui neid samu olukordi, mis on toodud TsMS §-s 168, reguleerib ka
.
§-s 92 on toodud menetluskulude jaotus erinevate menetluse lõpetamiste kohta, mistõttu peaks juhinduma selles paragrahvis toodust. Juhul, kui kohus eelnevast olenemata võtab kaebuse menetlusse, siis menetluskulude väljamõistmine vastustajalt on põhjendamata.
lg 1 p 1 järgi kannab menetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 5 näeb ette, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
Vastavalt
Järelikult tuleb eristada vastustajalt väljamõistetavaid menetluskulusid ning kohtukulusid. Vastustaja on seisukohal, et seadusandja on menetluskulude ja kohtukulude erisust silmas pidades ehitanud üles ka
Juhul kui kohus ei jaga vastustaja arvamust menetluskulude väljamõistmise välistatuse kohta, siis oleks vastustaja
lg 5 järgi kohustatud kandma üksnes kohtukulud ning kaebaja taotlus õigusabikulude tasumiseks ei ole kooskõlas seadusega. Juhul kui halduskohus aga ei nõustu ühegi eeltoodud menetluskulusid puudutava vastuväitega, siis peab vastustaja vajalikuks peatuda kaebaja menetluskulude põhjendatusel. Vastavalt
Kõnealune kohtuvaidlus hõlmas kõigest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamist, mistõttu õigusabile kulutatud aeg ja summa on antud juhul ilmselges ebakõlas. Kusjuures kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata, seetõttu jäävad selles ulatuses menetluskulud kaebaja enda kanda (
Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust. Vastustaja leiab, et arvestades vaidlusaluse otsuse mahtu (1 lk, kuid vaidluse sisu puudutas kõige rohkem 2-3 lõiku sellest otsusest), kaebuse alust, sisu ja motiive, samuti asjaolu, et kaebuse esindajalt on mõistlik eeldada nii professionaalsust seaduste tundmise osas kui järjekindlat kohtupraktikaga tutvumist, ei saa otsuse vaidlustamisele sellise ajahulga kulutamist lugeda põhjendatuks. Õigusabikulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada ka kohtuasja keerukust. Vastustaja leiab, et kaebuse argumentide hulk ning põhjenduste maht sõltub muu hulgas kaitsevajadusest, mis omakorda on seotud kaebaja õiguste riive ulatuse ja olulisusega. Haldusakti puhul, mille täitmine ei ole haldussunnivahenditega tagatud, on selline kaitsevajadus ilmselgelt väiksem. Vastustaja rõhutab, et tühistas vaidlusaluse otsuse esimesel võimalusel peale esialgse õiguskaitse taotluse esitamist. Kaebuse esitaja esindaja on mitmeid identse sisuga kaebuseid juba esitanud halduskohtule (haldusasjad nr 3-10-2112 ja 3-10-2161). Arvesse võttes läbitöötatud materjali hulka ning kohtuasja keerukuse astet leiab vastustaja, et kaebuse koostamisele kulunud aega tuleks vähendada vähemalt kuue seitsmendiku (6/7) võrra ehk kohtukulud ei tohiks ületada 7000 krooni. KOHTU SEISUKOHT: 8. Kohus ei nõustu seisukohaga, et kaebuse menetlusse võtmise määrus on haldusasja menetlemise imperatiivseks eelduseks. Juba PMTK viidatud
lg 9, mille kohaselt halduskohus teeb pärast asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist menetlusse võtmise määruse, kui käesoleva paragrahvi lõigetest 3, 31 ja 4 ei tulene teisti, sisaldab erandid ja näitab, et terminit „menetlus“ saab tõlgendada nii kitsamas (formaalselt alates vastava määruse tegemisest) kui ka laiemas (kõik kaebusega kohtus toimuv, sh asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamine ka varasemas etapis kui ametlik eelmenetlus) tähenduses. Käesoleva kaebuse sisulise läbivaatamise tagamiseks on tehtud mitmeid toiminguid: Et 15.08.2010 kohtule edastatud kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, mis tuleb kohtul lahendada viivitamatult, siis lahendas taotluse asja menetlema määratud kohtuniku korralisel puhkusel viibimise tõttu valvekohtunik. Samas valvekohtunik ei saa sekkuda teise kohtuniku menetlusse määratud asja sisulisse lahendamisse. Seetõttu ei olnud koos esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega võimalik võtta vastu otsustust asja menetlusse võtmise küsimuses, mida tavaolukorras tehakse. Kaebuse esitamisest oli enne selle ametlikult menetlusse võtmist
lg 9 korras ja vastustajale omapoolse seletuse esitamiseks edastamist teadlik ka potentsiaalne vastustaja - PMTK - esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kaudu (esitas selle menetlemisel oma seisukohad). PMTK edastas 24.08.2010 kohtule oma 24.08.2010 otsuse nr 6-2/1260, millega tunnistati kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakt - PMTK 28.07.2010 3 otsus nr 12.2-3/5448-
lg 1 p-le 4 halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 5 järgi vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse kõnesoleva seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Seega menetluskulude hüvitamisel/kanda jätmisel omab olulist tähtsust, kelle algatusel (süül või kumba poole põhjustatuna) ja kelle n.ö võiduga menetlus lõpeb. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et kohus ei ole teinud asjas kaebuse menetlusse võtmise määrust, ei takista see
Kuna asjas on tehtud mitmeid menetlustoiminguid (sh lahendatud esialgse õiguskaitse taotlus), mille tegemine ei sõltunud asja menetlusse võtmise määruse tegemisest, siis olukorras, kus haldusorgan, kelle haldusakti vaidlustamiseks kaebaja kohtusse pöördus, on ise kaebuse esemeks olnud haldusakti enne asja kohtulikku läbivaatamist kehtetuks tunnistanud ja kaebaja ei soovi asja menetlust jätkata, saab kohus kohaldada analoogiat ja lõpetada asja menetluse
Seejuures puudub vajadus (tühistamis)kaebuse formaalseks menetlusse võtmiseks. Kohus on seisukohal, et kohtusse pöördumise põhjustanud ja hiljem kaevatava haldusakti täies ulatuses kehtetuks tunnistanud vastustaja ei tohiks vabaneda kaebuse esitaja poolt seoses halduskohtumenetlusega juba reaalselt kantud menetluskulude hüvitamise kohustusest üksnes põhjusel, et antud haldusasjas eelnevalt menetlustoiminguid teinud kohus ei jõudnud objektiivsel või subjektiivsel põhjusel teha määrust, millega oleks otsustatud kaebuse menetlusse võtmise küsimus. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei ole OÜ Profi Kütus poolt (sisuliselt) kaebusest loobumine tingitud kaebuse esitaja endaga seonduvatest või tema poolt mõjutatavatest asjaoludest, vaid tõsiasjast, et haldusorgan jõudis kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistada enne halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise määruse tegemist. Et
-s ei ole reguleeritud, kuidas peaksid menetluskulud kirjeldatud olukorras jaotuma, siis kohus jagab kaebaja seisukohta, et poolte võrdsuse tagamise huvides ta on antud juhul õigustatud taotlema asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Nimelt kuulub
MS § 168 lg 5, mis näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 10. Vastavalt
lg-le 5 vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p-s 4 sätestatud alusel.
lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tulenevalt
Kohus märgib kõigepealt, et kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, siis
Seega ei kuulu asjas tasutud riigilõiv antud juhul vastustajalt väljamõistmisele. Kaebuse esitaja on taotlenud asjas tasutud riigilõivu summas 15 000 krooni tagastamist. Kohus lahendab nimetatud taotluse eraldi määrusega. 4 Kohus rõhutab, et kaebajal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu (15 000 krooni) tagastamist, esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu (200 krooni) tagastamist seadus ette ei näe. Samas, lähtudes
lg-st 10 ja § 93 lg-st 5 ning arvestades tõika, et OÜ Profi Kütus esialgse õiguskaitse taotlus oli edutu ja kohus jättis selle rahuldamata, ei saaks nimetatud summa kuuluda väljamõistmisele ka PMTK-lt. 11. Mis puudutab PMTK väidet, et vastustaja oleks
lg 5 järgi kohustatud kandma üksnes kohtukulud (
lg 2 kohaselt on nendeks üksnes riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ning kaebaja taotlus õigusabikulude tasumiseks ei ole kooskõlas seadusega, siis selles osas juhib kohus tähelepanu senisele kohtupraktikale, kus vastav küsimus (terminoloogiline segadus) on juba lahendatud. Nii on Riigikohtu halduskolleegium 09. aprilli 2007 määruses haldusasjas nr 3-3-1-92-06 nentinud: „
septembril 2006. a jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi
lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", leiab Riigikohtu halduskolleegium, et see ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. Kolleegiumi arvates on väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb
lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada
lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.“
Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu esitatud tõlgendus on poolte võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes kohaldatav ka kohtuvaidluse teise poole suhtes, ehk
Seda ongi kinnitanud kõrgeima kohtu hilisem konkreetselt vaidlusalust sätet puudutav lahend (07. mai 2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-07), kus Riigikohtu halduskolleegiumi arvates, kuigi
lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb selle mõiste sisu ja maht samastada
12. Lõpuks peatub kohus kaebaja õigusabikulude suurusel ja kandmise tõenditel. Vastavalt kohtutoimikus /tl 43-44, 47/ asuvale 03.09.2010 Swedbank AS konto väljavõttele ja arvele nr 20101887 on kaebaja kandnud õigusabikulu summas 55 725.- krooni (46 437,50 krooni + käibemaks 9 287,50 krooni - juriidiline konsultatsioon, arve nr 20101887). Kohus on ülalmärgitut arvestades seisukohal, et õigusabikulu kandmine kaebaja poolt on tõendatud. Samas kohus nõustub selles osas vastustajaga ja leiab, et taotletud ulatuses ei ole nende väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida vaidluse iseloomu, keerukust ja olulisust, kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09). Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Kohtuvaidlus kaebaja esindamisel halduskohtus hõlmas ainult asjaga seonduvate materjalide läbitöötamist, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamist ning menetluse lõpetamiseks seisukoha vormistamist nagu ilmneb ka õigusabi spetsifikatsioonilt /tl 44/. Et asjas esialgse õiguskaitse vajadus puudus (OÜ Profi Kütus sellekohane taotlus jäi rahuldamata ning kaebaja ei ole ka vastavat kohtumäärust vaidlustanud), siis on põhjendamatu panna selle taotluse koostamise kulud vastaspoolele. Sellest tulenevalt, arvestades asja mahtu ja keerukust (tegemist ei ole mahuka, paljudel eri tõenditel ja asjaoludel baseeruva maksuotsuse, vaid käibemaksu 5 tagatise määramise otsusega ühel lehel), kaebuse mahtu ning hinnates kaebaja õiguste kaitse vajadust, on ilmselgelt põhjendamatu taotleda õigusabikulusid kokku enam kui 26 tunni eest. Teisalt PMTK soov, et hüvitamisele kuuluvat summat tuleks vähendada kuue seitsmendiku võrra, on ilmselgelt ebarealistlik. Kohus käsitab neil asjaoludel põhjendatud ja vastaspoole suhtes õiglase õigusabikuluna, mis tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista 25 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Hurma Kiviloo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.