Obsah (5)

§ 24§ 92§ 84§ 93§ 83

MÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tallinna Halduskohus Monika Laatsit 23. september 2010. a, Tallinn 3-10-2161 OÜ Kvare Petroleum kaebus M

§ 24lg 1 p 4).

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt OÜ Kvare Petroleum kasuks välja 12 025 (kaksteist tuhat kakskümmend viis) krooni menetluskulude katteks (

§ 92lg 5 ja § 93 lg 5).

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜ-le Kvare Petroleum
2. augustil
3. a tasutud riigilõiv 15 000 (viisteist tuhat) krooni selle kandmisega kaebaja Swedbank AS kontole nr 221001189408 (

§ 84lg 4 p-d 1 ja 4).

1. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele, s.h kaebajale koos vastustaja
2. septembri seisukohaga, ja täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 24lg 3, § 471).

1. OÜ Kvare Petroleum esitas 21.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.07.2010 otsuse nr 12.2-3/5454-1 tühistamiseks. Kaevatud otsusega määrati kaebajale käibemaksuseaduse § 442 ja maksukorralduse seaduse § 120 lg 1 p 3 alusel tagatis kogusummas 330 000 krooni tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks.
2. Tallinna Halduskohus võttis 25.08.2010 määrusega kaebuse menetlusse ja nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist. 1
3. PMTK esitas 27.08.2010 kohtule taotluse kohtumenetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel, kuna tunnistas kaevatud haldusakti kehtetuks.

4. OÜ Kvare Petroelum teatas 03.09.2010, et nõustub menetluse lõpetamisega ning esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja on kandnud õigusabikulusid 42 250 krooni (ilma käibemaksuta) ja tasunud riigilõivu kaebuselt 15 000 krooni (tl 29-38 ja tl 42). Vastustaja leidis, et

§ 92

lg 5 alusel kuuluvad vastustaja poolt kandmisele üksnes kohtukulud, mitte kohtuvälised, s.h menetlusosalise esindaja kulud, ning alternatiivselt tuleks menetluskulude summat vähendada vähemalt kolme neljandiku ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 24

lg 1 p 4 alusel lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna PMTK on kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ja kaebajal asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi ei ole, lõpetab kohus haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2 teine lause).

6.

84 lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama lõike punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel muu hulgas juhul, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. OÜ Kvare Petroleum esitas kaebuselt riigilõivu 15 000 krooni tasumise kohta kuludokumendi (Swedbank AS maksekorraldus 13.08.2010, tl 15), kohus on kontrollinud riigilõivu reaalset tasumist ja kaebaja taotluses on olemas riigilõivu tagastamiseks vajalikud andmed. Kohus jääb 25.08.2010 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja pidi tasuma kaebuselt riigilõivu RLS § 56 lg-s 10 sätestatud määras, s.o 250 krooni. Seega tuleb OÜ-le Kvare Petroleum tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 000 (250+14 750) krooni. 7.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik hindamisruum. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Ebaõiglane oleks tulemus juhul, kui kantud, põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad isikule soodsa tulemuse saamisel siiski isiku kanda (Riigikohtu 30.11.2005 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-05). OÜ Kvare Petroleum esitatud arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal kaebuse koostamiseks ja muudeks menetlustoiminguteks 23 tundi ja 45 minutit. Kohtu arvates on õigusabile kulutatud tundide arv ülemäärane. Tegemist ei ole eriti mahuka ega keeruka asjaga. Kaevatud haldusakt on ühel lehel ja selle motiveeriv osa on ligikaudu pool lehekülge. Seletuskiri käibemaksuseaduse § 442 kehtestamise põhjendustega on samuti ca pool lehekülge. Kaebuses toodud vastuväited kaevatud haldusaktile olid peamiselt seotud motiveerimispuudustega, seega oli tegemist haldusõiguse üldküsimustega. Sellekohane kohtupraktika on välja kujunenud ja mõistlik on 2 eeldada, et professionaalsele õigusabiteenuse osutajale on see hästi teada. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel siiski asjaoluga, et kaebuses sisaldus lisaks ka käibemaksuseaduse § 442 põhiseaduspärasuse analüüs. Lisaks eeltoodule võtab kohus arvesse, et Tallinna Halduskohtus on

§ 24

lg 1 p 4 alusel menetlus lõpetatud mitmetes käesoleva asjaga väga sarnastes kohtuasjades. Neis asjades on õigusabikulude kandmise kohta esitatud arvete kohaselt õigusabi osutamisele kulunud aeg (s.h koos esialgse õiguskaitse taotlusega) valdavalt jäänud vahemikku 4-8 tundi. Seetõttu ei saa antud asjas õigusabi osutamiseks kulunud aega ja seega ka õigusabikulude suurust pidada tavapäraseks. Vastuseks PMTK taotlusele jätta menetluskulude taotlus rahuldamata selgitab kohus, et kuigi

§ 92

lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb selle mõiste sisu ja maht samastada

§ 83

lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega (vt Riigikohtu 07.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-85-07).

§ 83sõnastuse kohaselt, mis kehtestati 1.

septembril 2006. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt, mida kinnitab ka vastava seaduse seletuskiri (vt Riigikohtu 09.04.2007 määrus asjas nr 3-3-1-92-06). Kohus märgib, et õigusabikulude väljamõistmisel ei saa üldjuhul arvestada ka esindaja teisi sarnaseid kohtuvaidlusi, sest ei saa eeldada, et kaebajal oleks kliendilepingu sõlmimisel võimalik selliste asjaoludega arvestada või nende alusel kliendilepingut muuta (vt Riigikohtu 24.11.2005 otsus asjas nr 3-3-1-55-05 ja 18.05.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-09). Eespool toodut kokku võttes on põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud kohtu arvates 12 025 krooni (ilma käibemaksuta) ja need tuleb vastustajalt

§ 92lg 5 ja § 93 lg 5 alusel kaebaja kasuks välja mõista.

Monika Laatsit 3