lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus 2 000 krooni.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja lepingu interneti vahendusel. Seejuures olid laenusumma ja selle tagasimakse tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli kostjal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et kosja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, mistõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks. SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli lepingut sõlmides tarbijaks
MS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus leidis, et lepingu punkt 4.3, mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud ning
ÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel kokkuleppel õiguslikke tagajärgi. Kuna laenu intress oli kokku lepitud 550 krooni 30-neks päevaks ja laenuleping lõppes 20.07.2007, oleks hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist vaid lepingu punktis 4.2.2 kokkulepitud ulatuses, s.o summas 550 krooni. Hageja on kostja 15 194 krooni suurust võlgnevust vähendanud 10 000 kroonini, tehes seda võlgnetavate intresside arvelt. Seega moodustab hageja 10 000 krooni suurusest nõudest intresside osa 50 krooni (2 000 + 50 +2 550 + 1 000 + 4 400), mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.
Kohus leidis, et SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5 % suuruse viivise määra tõttu (182,5 % aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub
kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul
lg 1 toodud viivise seadusjärgne määr.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 kohaselt alates 01.07.2007 kuni 31.03.2008 (hagi koostamise aeg) oli 11 % aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 21.07.2007 kuni 31.03.2008 eest summas 153.70 krooni (2 000 krooni x 11 % x 255 päeva / 365 päeva). Tulenevalt
lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et leppetrahvi kokkulepe on lepingusse võetud hageja initsiatiivil. Seega on leppetrahvi kokkuleppe tingimus saanud lepingu osaks, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Kui ebaproportsionaalselt suur leppetrahvi nõue sisaldub tüüptingimustes, toob see erinevalt
§-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse. Tüüptingimusena lepingu p 14 ette nähtud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur (kuni 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav
lg 3 p 5 järgi ja seetõttu tühine
Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud eeldustel, tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi summas 1 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 alusel on 4 400 krooni. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi nõudekirja tõendamaks nimetatud kulude kandmist. Lisaks on hageja poolt lepingu punktides 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus ebamõistlikult suur.
lg 3 p 5 alusel on tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja hinnakirja järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 4 400 krooni väljamõistmiseks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Menetluskulud tuleb jätta 2 203,70 / 10 000 x 100 = 22 % ulatuses kostja ning 78 % ulatuses hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse viiviste osalise väljamõistmata jätmise, leppetrahvi väljamõistmata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista välja täiendavalt viivised summas 2 396.30 krooni, leppetrahvi 1 000 krooni, riigilõivu 750 krooni ning jätta hageja menetluskuud 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kaebuse põhjenduste järgi on ebaõige maakohtu seisukoht, et laenulepingu p 13 viivisekokkulepe on tarbijat ebamõistlikult kahjustav.
§-le 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega juhul, kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär (4%+7%), siis loetakse viivise määraks lepingujärgne intressimäär.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 4 kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 kolmanda lause järgi võetakse viivise arvestamisel intressitavate lepingute (laenu- ja krediidilepingud) puhul aluseks kokkuleppeline intressimäär, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Sätte idee on tagada võlausaldajale võlgniku viivituse aja eest vähemalt samas suuruses intresse nagu oli kokku lepitud lepingu täitmise ajal (Võlaõigusseadus, kommenteeritud väljaanne, lk 379-380 p 6). Tarbijakrediidilepingute puhul on seaduse kohaselt (
§-dest 94 lg 1, 113 lg 1 ja 415 lg 1) lubatud viivisemäär, mis ei ole suurem, kui lepingus sätestatud intressimäär. Seega tarbijakrediidilepingutele maksimaalseks viivisemääraks ei ole
§-s 94 lg 1 esimeses lauses märgitud intressimäär (11% aastas ehk 0,03% päevas) vaid on krediidilepingujärgne intressimäär (käesolevas tsiviilasjas 0,92% päevas). Kostjaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäär on 0,5% päevas ning seega väiksem, kui lepinguline intressimäär (0,92% päevas). Kuna kostjaga sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäär on väiksem kui tarbijakrediidilepingutele lubatud viivisemäär, on alusetu maakohtu järeldus, et kostjalt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ja viivisekokkulepe on ebamõistlikult kahjustav ja tulenevalt
§-st 41 ja §-st 42 lg 3 p 5 tühine. Tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ei saa olla viivise- ehk sanktsiooni kokkulepe, mille rakendamine sõltub ainuüksi tarbija enda käitumisest mida võlausaldaja mõjutada ei saa. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Laenusumma tagastamata jätmisel kompenseerib viivis laenuandja raha edasilaenamise teel intressi teenimisest ilma jätmist. See on ka kooskõlas
lg 1 kolmanda lause mõttega tagada võlausaldajale tagastamata laenult viivise saamine vähemalt lepingujärgse intressi ulatuses vältimaks olukorda, kus kohustusi rikkuv võlgnik on soodsamas olukorras kui kohustusi nõuetekohaselt täitev isik. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti viivised summas 2396.30 krooni välja mõistmata. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud leppetrahvi nõuet rahuldamata jätmist. Leppetrahvi nõue on põhjendatud ja seaduslik ning vastustajalt tuleb välja mõista leppetrahv summas 1 000 krooni. Kuna õiguslikult on põhjendatud vastustajalt välja mõista tagastamata laenusumma 2 000 krooni, intressid 50 krooni, viivised 2 550 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, kokku summas 5 600 krooni, mis on 56% hagiavalduses toodud nõude kogusummast, tuleb hageja menetluskulud jätta 56% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.