Obsah (7)

§ 24§ 92§ 11§ 83§ 5§ 93§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-2054 Haldusasi Profister OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põ

§ 24lg 1 p 4/.

2. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt välja Profister OÜ kasuks kaebuse esitaja kantud õigusabikulude katteks 15 000 krooni (viisteist tuhat krooni ja 00 senti) /

§ 92lg 5 ja 10, § 93 lg 5 ning Ts

MS § 168 lg 5/. 3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindaja Jaak Siimu (Siim) kaudu ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 24lg 3, § 471).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Profister OÜ esitas 10.08.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 27.07.2010 käibemaksu tagatise määramise otsuse nr 12.23/5424-1 tühistamiseks ning asja uuesti otsustamiseks kohustamiseks. Kaebusest nähtuvalt selle esitaja on alates 28.10.2009 registreeritud majandustegevuse registris (MTR) vedelkütuse valdkonnas kütuse müügi tegevusalal tegutseva ettevõtjana. Vaidlustatud otsusega määrati kaebuse esitajale käibemaksu tagatis summas 540 000 krooni (käenduse, deposiidi või pandina). Tagatissumma kohustati tasuma maksuhalduri pangakontole deposiidina hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast, muud liiki tagatised tuli esitada PMTK-le. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsus on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
2. Koos kaebusega oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud haldusakti täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 17.08.2010 määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Profister OÜ nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud.
3. 31.08.2010 edastas PMTK kohtule PMTK 26.08.2010 otsuse nr 6-2/1286, millega tunnistati kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakt - PMTK 27.07.2010 otsus nr 12.2-3/5424-
4. Samas PMTK märkis, et kuna kaebust ei ole menetlusse võetud, siis ei ole PMTK-l võimalik esitada taotlust menetluse lõpetamiseks.
5. 31.08.2010 kohtunõudes Profister OÜ-le kohus leidis, et kuna vaidlustatud haldusakt on praeguseks kehtetuks tunnistatud, siis ei ole kohtul enam võimalik kaebust selles esitatud tühistamisnõudega menetlusse võtta. Seoses eeltooduga ning kaebuse edasise menetlemise perspektiivi selgitamise vajadusel palus kohus kaebaja esindajal teatada, mis on kaebaja edasine tahe ja eesmärk olukorras, kus tühistamiskaebuse menetlemine ei ole enam võimalik ja kaebaja on sellega oma tegeliku eesmärgi – vabaneda väidetavalt õigusvastasest haldusaktist – juba saavutanud. Kaebajal tuli teatada kohtule, kas kaebaja loobub kaebusest või soovitakse taotlust muuta, minnes üle tuvastamistaotlusele, kui selleks on põhjendatud huvi.
6. 02.09.2010 teatas kaebaja kohtule, et tal puudub põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks, kuna kaebaja on oma eesmärgi käesolevaks ajaks saavutanud, siis ta loobub tuvastamistaotluse esitamisest ning seoses sellega kaebuse täpsustamisest. Samas juhindudes

§-st 5, § 83 lg-test 1-2 ja lg 4 p-st 1, § 84 lg 4 p-st 4, § 92 lg-st 5, § 93 lg-st 1 ja TsMS § 168 lg-st 5 taotles kaebaja kantud menetluskulude hüvitamist summas 21 222 krooni, sh õigusabikulud 20 772 krooni ning riigilõiv kaebuse esitamiselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt 450 (250 + 200) krooni.

1. 03.09.2010 palus kohus kohtunõude korras PMTK-l esitada oma seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise ja kantud menetluskulude hüvitamise osas.
2. 14.09.2010 kohtule edastatud vastuses on PMTK seisukohal, et tulenevalt

§ 11

lgst 9 on menetlusse võtmise määrus haldusasja menetlemise imperatiivseks eelduseks. Enne vastavasisulise määruse andmist ei ole kaebaja kaebust menetlusse võetud ning seetõttu ei ole menetluse lõpetamine ega menetluskulude väljamõistmine võimalik. Seejuures ei oma tähtsust, mis asjaoludel ei ole kohus jõudnud määruse koostamiseni. Samuti näeb

§ 92

lg 5 ette, et vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 83lg-le 1 on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Eristada tuleb vastustajalt väljamõistetavaid menetluskulusid ja kohtukulusid. Juhul kui kohus ei jaga vastustaja arvamust menetluskulude väljamõistmise välistatuse kohta, siis oleks vastustaja

§ 92

lg 5 järgi kohustatud kandma üksnes kohtukulud ning kaebaja taotlus õigusabikulude tasumiseks ei ole kooskõlas seadusega. Juhul kui halduskohus aga ei nõustu ühegi eeltoodud menetluskulusid puudutava vastuväitega, siis peab vastustaja vajalikuks peatuda kaebaja menetluskulude põhjendatusel. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, ei ole kaebaja menetluskulud taotluses märgitud suuruses põhjendatud. Kaebuse argumentide hulk ning põhjenduste maht sõltub muu hulgas kaitsevajadusest, mis omakorda on seotud kaebaja õiguste riive ulatuse ja olulisusega. Haldusakti puhul, mille täitmine ei ole haldussunnivahenditega tagatud, on selline kaitsevajadus ilmselgelt väiksem. PMTK palub jätta taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Vastasel juhul palub vastustaja välja mõista üksnes vajalikud ja 2 põhjendatud menetluskulud, vähendades hüvitamisele kuuluvat summat vähemalt kolme neljandiku võrra. KOHTU SEISUKOHT: 8. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga selles, et kaebuse menetlusse võtmise määrus on haldusasja menetlemise imperatiivseks eelduseks. Juba PMTK viidatud

§ 11

lg 9, mille kohaselt halduskohus teeb pärast asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamist menetlusse võtmise määruse, kui käesoleva paragrahvi lõigetest 3, 31 ja 4 ei tulene teisti, sisaldab erandid ja näitab, et terminit „menetlus“ saab tõlgendada nii kitsamas (formaalselt alates vastava määruse tegemisest) kui ka laiemas (kõik kaebusega kohtus toimuv, sh asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamine ka varasemas etapis kui ametlik eelmenetlus) tähenduses. Käesoleva kaebuse sisulise läbivaatamise tagamiseks on tehtud mitmeid toiminguid: Et 10.08.2010 kohtule edastatud kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust, mis tuleb kohtul lahendada viivitamatult, siis lahendas taotluse asja menetlema määratud kohtuniku korralisel puhkusel viibimise tõttu valvekohtunik. Samas valvekohtunik ei saa sekkuda teise kohtuniku menetlusse määratud asja sisulisse lahendamisse. Seetõttu ei olnud koos esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega võimalik võtta vastu otsustust asja menetlusse võtmise küsimuses, mida tavaolukorras tehakse. Kaebuse esitamisest oli enne selle ametlikult menetlusse võtmist

§ 11

lg 9 korras ja vastustajale omapoolse seletuse esitamiseks edastamist teadlik ka potentsiaalne vastustaja - PMTK - esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kaudu (esitas selle menetlemisel oma seisukohad). PMTK edastas 31.08.2010 kohtule oma 26.08.2010 otsuse nr 6-2/1286, millega tunnistati kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakt - PMTK 27.07.2010 otsus nr 12.2-3/5424-

1. Kohus küsis kaebaja seisukohta kaebuse edasise menetlemise perspektiivi osas. Kaebaja teatas kohtule, et tal puudub põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks, kuna kaebaja on oma eesmärgi käesolevaks ajaks saavutanud, samas taotles ta kantud menetluskulude summas 21 222 krooni hüvitamist. Seejärel kohus küsis omakorda PMTK seisukohta haldusasja menetluse lõpetamise ja kantud menetluskulude hüvitamise osas.
2. Vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 4 halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 92

lg 5 järgi vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse kõnesoleva seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Seega menetluskulude hüvitamisel/kanda jätmisel omab olulist tähtsust, kelle algatusel (süül või kumba poole põhjustatuna) ja kelle n.ö võiduga menetlus lõpeb. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et kohus ei ole teinud asjas kaebuse menetlusse võtmise määrust, ei takista see

§ 24lg 1 p-le 4 alusel tegemast määrust asja menetluse lõpetamiseks.

Kuna asjas on tehtud mitmeid menetlustoiminguid (sh lahendatud esialgse õiguskaitse taotlus), mille tegemine ei sõltunud asja menetlusse võtmise määruse tegemisest, siis olukorras, kus haldusorgan, kelle haldusakti vaidlustamiseks kaebaja kohtusse pöördus, on ise kaebuse esemeks olnud haldusakti enne asja kohtulikku läbivaatamist kehtetuks tunnistanud ja kaebaja ei soovi asja menetlust jätkata, saab kohus kohaldada analoogiat ja lõpetada asja menetluse

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Seejuures puudub vajadus tühistamiskaebuse formaalseks menetlusse võtmiseks. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kohtusse pöördumise põhjustanud ja hiljem kaevatava haldusakti täies ulatuses kehtetuks tunnistanud vastustaja ei tohiks vabaneda kaebuse esitaja poolt seoses halduskohtumenetlusega juba reaalselt kantud menetluskulude hüvitamise kohustusest üksnes põhjusel, et antud haldusasjas eelnevalt menetlustoiminguid 3 teinud kohus ei jõudnud objektiivsel või subjektiivsel põhjusel teha määrust, millega oleks otsustatud kaebuse menetlusse võtmise küsimus. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei ole Profister OÜ poolt (sisuliselt) kaebusest loobumine tingitud kaebuse esitaja endaga seonduvatest või tema poolt mõjutatavatest asjaoludest, vaid tõsiasjast, et haldusorgan jõudis kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistada enne halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise määruse tegemist. Et

-s ei ole reguleeritud, kuidas peaksid menetluskulud kirjeldatud olukorras jaotuma, siis kohus jagab kaebaja seisukohta, et poolte võrdsuse tagamise huvides ta on antud juhul õigustatud taotlema asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Nimelt kuulub

§ 5alusel kohaldamisele Ts

MS § 168 lg 5, mis näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 10. Vastavalt

§ 92

lg-le 5 vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 p-s 4 sätestatud alusel.

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tulenevalt

§ 93lg-st 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus märgib kõigepealt, et kui kohus lõpetab menetluse

§ 24

lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, siis

§ 84lg 4 p 4 alusel tagastatakse kaebajale riigilõiv.

Seega ei kuulu asjas tasutud riigilõiv antud juhul vastustajalt väljamõistmisele. Kaebuse esitajal on õigus taotleda kaebuse esitamisel 03.08.2010 tasutud riigilõivu 250.- krooni tagastamist riigilõivuseaduse (RLS) §-s 12 jj ettenähtud korras. Selleks tuleb esitada kohtule vastav taotlus, lähtudes RLS § 13 lg-s 2 sätestatust. Pärast nõuetekohase taotluse saamist lahendab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise küsimuse eraldi määrusega. Kohus rõhutab, et kaebajal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu (250 krooni) tagastamist, esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutud riigilõivu (200 krooni) tagastamist seadus ette ei näe. Samas, lähtudes

§ 92

lg-st 10 ja § 93 lg-st 5 ning arvestades tõika, et Profister OÜ esialgse õiguskaitse taotlus oli edutu ja kohus jättis selle rahuldamata, ei saaks nimetatud summa kuuluda väljamõistmisele ka PMTK-lt. 11. Mis puudutab PMTK väidet, et vastustaja oleks

§ 92

lg 5 järgi kohustatud kandma üksnes kohtukulud (

§ 83

lg 2 kohaselt on nendeks üksnes riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ning kaebaja taotlus õigusabikulude tasumiseks ei ole kooskõlas seadusega, siis selles osas juhib kohus tähelepanu senisele kohtupraktikale, kus vastav küsimus (terminoloogiline segadus) on juba lahendatud. Nii on Riigikohtu halduskolleegium 09. aprilli 2007 määruses haldusasjas nr 3-3-1-92-06 nentinud: „

§ 83uue sõnastuse kohaselt, mis kehtestati 1.

septembril 2006. a jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks, kusjuures viimased hõlmavad muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulusid. Kuigi

§ 92

lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", leiab Riigikohtu halduskolleegium, et see ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. Kolleegiumi arvates on väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb

§ 92

lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada

§ 83

lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.“

§ 92lg 6 näeb ette, et kaebusest loobuja kannab kohtukulud.

Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu esitatud tõlgendus on poolte võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes kohaldatav ka kohtuvaidluse teise poole suhtes, ehk

§ 92lg 5 alusel vastustaja suhtes.

Seda ongi kinnitanud kõrgeima kohtu hilisem konkreetselt vaidlusalust sätet puudutav lahend (07. mai 2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-07), kus Riigikohtu 4 halduskolleegiumi arvates, kuigi

§ 92

lg-s 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", tuleb selle mõiste sisu ja maht samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.

12. Lõpuks peatub kohus kaebaja õigusabikulude suurusel ja kandmise tõenditel. Vastavalt kohtutoimikus /tl 60/ asuvale 26.08.2010 maksedokumendile nr 170 on kaebaja kandnud õigusabikulu summas 20 772.- krooni (esindamine kohtus). Kohus on ülalmärgitut arvestades seisukohal, et õigusabikulu kandmine kaebaja poolt on tõendatud. Samas kohus nõustub selles osas vastustajaga ja leiab, et taotletud ulatuses ei ole nende väljamõistmine vastustajalt põhjendatud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida vaidluse iseloomu, keerukust ja olulisust, kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-09). Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Kohtuvaidlus kaebaja esindamisel halduskohtus hõlmas ainult asjaga seonduvate materjalide läbitöötamist, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamist, nagu ilmneb ka õigusabi spetsifikatsioonilt /tl 59/. Et asjas esialgse õiguskaitse vajadus puudus (Profister OÜ sellekohane taotlus jäi rahuldamata ning kaebaja ei ole ka vastavat kohtumäärust vaidlustanud), siis on põhjendamatu panna selle taotluse koostamise kulud vastaspoolele. Sellest tulenevalt, arvestades asja keerukust, kaebuse mahtu ning hinnates kaebaja õiguste kaitse vajadust, on ilmselgelt põhjendamatu taotleda õigusabikulusid kokku ligi 10 tunni eest. Teisalt PMTK soov, et hüvitamisele kuuluvat summat tuleks vähendada vähemalt kolme neljandiku võrra, on ilmselgelt ebarealistlik. Kohus käsitab neil asjaoludel põhjendatud ja vastaspoole suhtes õiglase õigusabikuluna, mis tuleb vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista, vastupidist proportsiooni, so 15 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Hurma Kiviloo Kohtunik 5