Obsah (5)

§ 48§ 38§ 43§ 46§ 55

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-76554 Ts

) § 48 lg 2 p 7 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki juht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt.

§ 48

lg 3 järgi nõutakse tagasinõudega sisse ka kahjujuhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 7 337.60 krooni (6 014.60 krooni tekitatud kahju eest ja 1 323 krooni kahjujuhtumi käsitlemise kulude eest). Hageja esitas 04.03.2009 täiendava seisukoha. Hageja leidis, et kahjukäsitleja poolt koostatud akti järgi vajasid sõiduki Chrysler esitange ja kaitseraud remonti, radiaator aga vajas väljavahetamist. Väärteoasjas karistati kostjat liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi liiklusnõuete rikkumise eest, millega tekitati varaline kahju.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete järgi ei ole kahju seotud 11.12.2007 toimunud liiklusõnnetusega. Nimetatud liiklusõnnetuses sõiduki Chrysler Grand Voyager kere vigastada ei saanud, kuna kostja puutus oma sõidukiga ainult kergelt kokku sõiduki kaitserauaga. Sõidukil Chrysler Grand Voyager ei tuvastatud mingeid kahjustusi. Sündmuskohal käinud politseipatrulli poolt tehtud fotodel on näha, et sõiduki kere kannatada ei saanud. Hageja nõude sisse on arvestatud sõiduki radiaatori vahetamise kulud, mis ei ole seotud 11.12.2007 liiklusõnnetusega. Keretöid sõiduki Chrysler Grand Voyager taastusremondi käigus tehtud ei ole. Ilma sõiduki keret vigastamata ei ole võimalik ka radiaatorit vigastada. 2 MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis Stepan Grinjukilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja kahjuhüvitise 1416 krooni, käsitluskulu 310.90 krooni ja viivise 114.23 krooni ning jättis Salva Kindlustuse AS-i menetluskulud 23,5% ulatuses S. Grinjuki kanda ja S. Grinjuki menetluskulud 76,5% ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda. Otsuse põhjenduste järgi liiklusõnnetuse akti kohaselt ei veendunud kostja enne manöövri sooritamist, et see on ohutu, mille tulemusena tagurdas otsa seisvale sõidukile. Kostja põgenes sündmuskohalt ja ei teatanud juhtumist politseile. Liiklusõnnetuse aktis kinnitas kannatanu A.M. oma allkirjaga, et tema sõidukile Chrysler Voyager, registrimärk XXX XXX , tekitati liiklusõnnetusega kaitseraua ja esistange parempoolsed kriimustused. Ei aktis ega kohe pärast liiklusõnnetust antud ütlustes ei ole kannatanu väitnud, et kokkupõrge tulemusel sai sõiduki radiaator kahjustada. Kostja kuulati üle väärteoasja menetluse raames 18.12.
3. Kohus eeldab, et selleks ajaks oli ta teadlik tema poolt liiklusõnnetusega kahju tekitamisest. Samas selline eeldus ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja on esitanud tagasinõude

§ 48

lg 2 p 7 alusel ja kostja vaidleb nõudele vastu maksekäsu kiirmenetlusest alates, siis peab hageja tõendama kostja poolt kahju tekitamise ja tekitatud kahju suuruse. 14.12.2007 koostas kannatanu A.M. kahjuteate, mis kirjeldab 11.12.2007 toimunud liiklusõnnetust, kuid teates ei ole sõiduki kahjustusi loetletud. Kohus nõustus hageja väidetega, et kostja pole

§ 38

lg 2 sätestatud kohustust täitnud, ta ei ole liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile teatanud. Samas ei muuda antud asjaolu midagi, sest hageja oli liiklusõnnetuse kohta kannatanult teate vastu võtnud.

§ 38

lg 5 esimene lause sätestab, et teate vastuvõtnu saadab liiklusõnnetuse pooltele kirjaliku teate liiklusõnnetusest teate saamise kohta, märkides teate edastanud isiku nime ja muud selgunud andmed. Hageja ei tõendanud, et ta kostjale kannatanu poolt kahjuteate esitamisest teatas. Seega ei täitnud ka hageja

§ 38

lg 5 sätestatud kohustust.

§ 43

lg 1 järgi kindlustatu vastu esitatud nõude saanud kindlustusandja on kohustatud juhtumit käsitlema ja tegema otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Kui liikluskahju hüvitamise nõue on esitatud kindlustusandjale, edastab kindlustusandja hüvitamise nõude ka kindlustusvõtjale. Kas kindlustusandja saatis kostjale teadmiseks otsuse kannatanule kahju hüvitamise ja hüvitatud kahju suuruse kohta, ei ole teada. Tsiviilasja raames sellist tõendit hageja esitanud ei ole. Seega ei ole hageja täitnud

§ 46

lg 1 sätestatud kohustust esitada kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. Sellepärast ei olnud kostjal võimalik kohtuväliselt

§ 55

lg 2 sätestatud korras esitada kaebust hageja tegevuse peale kindlustuse vaidluskomisjonile. Kahjukäsitleja-eksperdi poolt 14.12.2007 koostatud sõiduki ülevaatuse akti nr 4709 järgi tuleb vigastuste tõttu vahetada sõiduki Chrysler Grand Voyager radiaator ja remontida sõiduki esistange ja kaitseraud. Kahjukäsitleja ei ole avastatud vigastusi lahti kirjutanud, sõiduki ülevaatuse aktist ei selgu, milles vigastused seisnesid ning millega seoses võisid vigastused tekkida. Kahjukäsitleja saab küll fotopiltidel nähtavate vigastuste fikseerimiseks piirduda ristikeste tegemisega aktis, kuid varjatud kahjustuse puhul peab kahjukäsitleja kahjustuse iseloomu ja selle tekkimise võimaliku põhjuse lahti kirjutama. Kostja taotlusel määras kohus liiklusekspertiisi. 12.10.2009 esitatud ekspertiisiakti nr LT-119-09/2322 kohaselt ei ole sõiduauto Chrysler Grand Voyager, registrimärgiga XXX XXX, vigastused OÜ MVEN avaldus-tellimuses ega ka üheski teises dokumendis kajastatud, v.a 3 liiklusõnnetuse akt, kus on fikseeritud ainult esipampri ja lisakaitseraua kriimustused. Ilma radiaatori ja sõiduki uuringuta ei ole võimalik väidetava radiaatori purunemise mehhanismi kohta arvamust anda. Radiaatori purunemine vaadeldava juhtumi käigus ei ole tehniliselt reaalne. Eksperdi arvamuse kohaselt kui vaadeldava liiklusõnnetuse käigus oleks radiaator vigastada saanud, siis oleks see olnud koheselt avastatav piisavalt asjatundliku vaatluse käigus. Radiaatori kahjustuste tõendamiseks ei saa kohus lähtuda hageja tunnistaja Ü. M ütlustest, sest tunnistaja ütluste kohaselt esinesid radiaatori kahjustused sinist värvi sõidukil, sõiduki märki ega mudelit tunnistaja ei osanud öelda. Nii kahjukäsitleja kui ka politseiametnike poolt väärteoasja raames tehtud fototõendite järgi oli aga tegemist punast värvi Chrysler Grand Voyageriga. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi kostja. Kuna kostjat karistati liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel varalise kahju tekitamise eest ja § 7431 lg 1 alusel liiklusõnnetusest mitteteatamise eest rahatrahviga, siis ei nõustu kohus kostja väidetega tema poolt kahju mittetekitamise kohta. Tõendamatuse tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata radiaatori maksumuse 3 100 krooni, jahutusvedeliku 82.60 krooni ning radiaatori demonteerimis- ja monteerimistööde eest 1416 krooni nõudes. Hagi on põhjendatud sõiduki kaitseraua ja esistange kriimustuste remontimise (avaldus-tellimises – plekitööde) eest 1416 krooni (koos käibemaksuga) nõudes. Hagi rahuldatakse 1 416 krooni ulatuses, mis on 23.05% hagist.

§ 48

lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks juhtumi käsitluse kulu summas 310.90 krooni (1 323 x 23.5%). VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007 kuni 09.12.2008 4%; alates 10.12.2009 kuni 01.01.2009 2.5%; alates 01.01.2009 1%. Kostja peab tasuma hagejale viivist alates 10.10.2008 kuni 09.12.2008 määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 25.50 krooni (60 päeva x 1 416 x 0.030%). Alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 määraga 0.026% päevas (9.5 : 365) summas 7.73 (21 päeva x 1 416 krooni x 0.026%). Alates 01.01.2009 kuni hageja poolt nõutud ajani 17.09.2009 määraga 0.022% päevas (8% : 365) summas 81 krooni (260 päeva x 1 416 krooni x 0.022%). Kokku viivis 114.23 krooni. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus hageja kulud 23, 5 % ulatuses kostja kanda ning kostja kulud 16,5% ulatuse hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. S. Grinjuk taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kaebuse põhjenduste järgi on hagi osaline rahuldamine vastuolus eksperdi arvamusega, mille järgi on radiaatori kahjustus välistatud antud liiklusõnnetuse tingimustes. Maakohtu põhjendus, et remondiettevõtte avaldus-tellimuses (tl 41) toodud plekkitööd summas 1416 krooni on seotud kaitseraua ja esistange remondiga on ebaõige, kuna liiklusõnnetuse 4 kannatada saanud sõiduki Chrysler Grand Vojager kaitserauda ega esitanget remonditud ei ole, eelnimetatud plekitööd on otseselt seotud radiaatori vahetamisega. Kuna sõiduki pamper on 100% plastikust, ei saanud olla tegemist plekitöödega. Sama liiklusõnnetuse tõttu väärteomenetluse käigus sõidukit uurinud Ida Politseiprefektuuri ametnikud, ei tuvastanud radiaatori vigastusi (tekitatud varaline kahju ei ole määratletud). Apellant on seiskohal, et 11.12.2007 toimunud liiklusõnnetuses sõiduki Chrysler Grand Voyager radiaator kannatada ei saanud. Kuna tegemist on vana sõidukiga, on radiaatoris tekkinud leke tingitud pikaajalisest kasutamisest, seda seisukohta kinnitas apellant ka maakohtus.
2. Salva Kindlustuse AS vaidleb apellatsioonkaebuse vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on ebaõige apellatsioonkaebuse seisukoht, mille järgi ei tekkinud 11.12.2007 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sõidukile Chrysler kahjustusi. Apellandi poolt varalise kahju põhjustamine on tõendatud Ida Politseiprefektuuri otsusega nr 2440,07,013831, kannatanu seletuskirjaga, osaliselt täidetud vormi teatega liiklusõnnetusest, OÜ MVEN remondikalkulatsiooniga, sõiduki ülavaatuse aktiga ning fotodega. Tõendamata on apellandi väide, et OÜ MVEN remondikalkulatsioonis märgitud plekitööd summas 1416 krooni on otseselt seotud radiaatori väljavahetamisega ning et sõiduki kaitseraud ja esistange kahjustada ei saanud ning seega ei vajanud remonti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1841.13 krooni. Selles tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Kuivõrd maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
5. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et 11.12.2007 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, juhtides sõidukit Ford Mondeo ja sõites otsa seisvale sõidukile Chrysler Grand Voyager ning lahkus sündmuskohalt. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väide, mille kohaselt teine sõiduk ei saanud liiklusõnnetuses vigastusi ning hagi osaline rahuldamine ja temalt 1841.13 krooni väljamõistmine on põhjendamatu, on tõendamata. Kannatanu A.M. on kahjuteates (t.l 27) ja liiklusõnnetuse aktis (t.l 171) kinnitanud, et tema sõiduk sai liiklusõnnetuses tagajärjel vigastusi (sõiduki kaitseraua kriimustused ja esistangel kriimustused paremal pool). Sõiduki ülevaatuse aktist (t.l 100) nähtub, et kannatanu sõidukil tuvastati esistange ja kaitseraua vigastused. OÜ MVEN avaldus-tellimuse (t.l 41) kohaselt teostati kannatanu sõidukil plekitöid 1416 krooni ulatuses. Kuigi nimetatud avaldus-tellimuses ei ole märgitud, et plekitööd teostati just seoses kaitseraua ja esistange vigastustega, nähtub esitatud tõenditest, et kannatanu sõiduki kaitseraud ja esistange said vigastusi seoses apellandi põhjustatud liiklusõnnetusega ning nende kordategemiseks kulus 1416 krooni. Seetõttu on tõendamata apellandi väide, et avaldus-tellimuses märgitud plekitööd tehti seoses radiaatori 5 vahetamisega. Maakohus on õigesti hagi osalist rahuldamist põhjendanud ka sellega, et Ida Politseiprefektuuri 07.01.2008 otsusega karistati apellanti muu hulgas liiklusõnnetusega varalise kahju põhjustamise eest. Apellandi väited seoses radiaatori vigastusega ei ole asjakohased, kuna selles osas jättis maakohus hagi rahuldamata.
6. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 6 Üllar Roostoja