Obsah (7)

§ 116§ 635§ 636§ 113§ 647§ 114§ 638

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-8629 Tsiv

§ 116kohaselt lepingust taganeda.

A.V.R Elekter OÜ 21.11.2007 aktist ei nähtu selgeid puudusi hageja töös. Kostja seisukoht, et seoses tema ülesütlemisavaldusega tuleb lugeda leping lõppenuks, on ekslik. Samuti on ekslik kostja seisukoht, et on vajalik veel täiendav kostjapoolne tööde aktile allakirjutamine. Lepingu p-s 1.7 on pooled delegeerinud tööde tellijapoolse vastuvõtmise OÜ-le Elektrikontrollikeskus. Kostja väide, et 21.12.2007 OÜ Elektrikontrollikeskuse korralise tehnilise kontrolli aruanne on võltsitud, on paljasõnaline.

§ 635

lg l järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 636lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma.

Pooled on lepingu p-s 1.7 kokku leppinud, et töö antakse üle OÜ-le Elektrikontrollikeskus. Maakohus leidis, et nimetatud kokkulepe ei ole vastuolus

§ 636

lg-ga 1 ning töö üleandmisega OÜ-le Elektrikontrollikeskus on täidetud lepingu p-s 1.7 sätestatud kokkulepe ja

§ 636lg-s 1 sätestatud töö üleandmise nõue.

21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandega ja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega on tõendamist leidnud, et töö on vastu võetud 21.12.

1. Seega muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates 21.12.
2. See, et kostja esitatud 06.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandel on sama number nagu hageja esitatud 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandel, on tegemist aruande koostanud isiku eksimusega. Seda kinnitas ka mõlemad aruanded koostanud ekspert A. Armani. Ekspert on andnud arvamuse, et hageja poolt lepingu nr 07-32 alusel teostatud elektritööd kostja juures on teostatud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja elektritööde maht ning kvaliteet vastab lepingus ja selle lisas 3 kokkulepitule. Hageja koostatud elektritööde projekt vastab selleks ettenähtud nõuetele. Lepingus kokkulepitud tööd on teostatud hageja poolt vastavuses lepingu p-s 1.5 kokkulepitud projektiga, elektritöödele kehtestatud normidele ning on kooskõlas Elektriohutusseaduse nõuetega. Elektrikontrollikeskuse inspektor A. Armani poolt 06.12.2007 koostatud elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes märgitud puudused on hageja poolt kõrvaldatud. Elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes nr 5-7-9-497/2 märgitu ja asjaolu, et kostja elamu elektripaigaldise kohta väljastati elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus 21.12.2007 nr 5-7-9-497/3, annavad alust järeldada, et seisuga 21.12.2007 olid kostja elamus kõik lepingus kokkulepitud elektritööd teostatud. Kohus leidis, et hageja on lepingust tuleneva töö nõuetekohaselt teinud ning kostjal on tulenevalt

§ 635

lg-st 1, lepingu p-st 2.1 ja lepingu lisaks oleva hinnapakkumise märkuste osas olevas p-st 2 tasu maksmise kohustus. Samuti leidis kohus, et kostjal puudus alus lepingust taganemiseks. Maakohus leidis, et hagi on põhinõude osas põhjendatud summas 92 512 krooni, 6000 krooni nõudes on hagi põhjendamata ja selles osas jättis kohus hagi rahuldamata. 3

§ 113

lg l kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p-s 5.7 leppisid pooled kokku, et tellija poolt teostatud tööde eest tasumisega viivitamise korral hüvitab viimane töövõtjale viivise suuruses 0,3% üldisest eelarvelisest maksumusest iga viivitatud pangaööpäeva eest. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 21.12.2007, kuid hageja pikendas arve tasumise tähtaja, seega tuleb viivist arvestada alates 15.03.

1. Viivise määra kindlaksmääramisel tuleb lähtud lepingu p-st 5.7 - lepingu eelarveline maksumus oli 132 160 krooni, millest 0,3 % on 396,5 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasumisega viivitanud määral, kus viivis ületab põhinõude. Hageja on viivist vähendanud ja nõuab viivisena 60 000 krooni väljamõistmist. Maakohus leidis, et viivise nõue summas 60 000 krooni on põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. KÜ XXX mnt 27 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. oktoobri 2009 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja täitnud lepingukohustusi ning tema töös ilmnesid puudused, mis on fikseeritud OÜ Elektrikontrollikeskuse inspektori aruandes nr 5-7-9-497/
4. Käesoleva aruande alusel esitas kostja lepingu ülesütlemisavalduse, millele hageja ei ole vastanud ning kostja luges leping lõppenuks; 2) ei käinud hageja või tema esindajad pärast 04.12.2007 tööobjektis ega ole teostanud tööd. Lepinguga ettenähtud tööd on senini tegemata; 3) andis ekspert vastuolulisi ütlusi ning kinnitas, et ei ole kontrollinud kõiki lepingus toodud töid; 4) on hageja poolt esitatud OÜ Elektrikontrollikeskuse 21.12.2007 aruanne võltsitud, sest aruanne on sama numbriga ja kontroll on teostatud samal kuupäeval, nagu kostja poolt varem esitatud OÜ Elektrikontrollikeskuse aruanne; 5) ei ole tööd siiamaani üle antud ning tööde üleandmisaktis on märgitud, et on paigaldatud 134,7 m kaablit, hinnapakkumises on märgitud, et paigaldada tuleb 846 m kaablit. See asjaolu kinnitab, et hageja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi; 6) arvutas kohus omal algatusel viivise summa välja. Hagiavalduses oli märgitud viivisvõlgnevus summas 60 000 krooni, viivise arvestus puudus.
5. OÜ Kohtla-Järve Elekter vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja väited lepingu rikkumise kohta paljasõnalised, kuna leping ei sätesta lepingu täitmise tähtaega ja kostja ei ole enne 13.12.2007 lepingu ülesütlemisavalduse esitamist teostatud tööde kohta vastuväiteid esitanud. OÜ Kohtla-Järve Elekter täitis lepingu nr 07-32 nõuetekohaselt. OÜ Elektrikontrollikeskuse 06.12.2007 aruandes nr 5-7-9-497/2 tuvastatud puudused on seotud kostjale kuuluva elektripaigaldise osaga, mille renoveerimine ei kuulunud hageja kohustusse. Tööde teostamine pikenes kostjast tingitud põhjustel; 2) ei vasta kostja väide, et hageja esindaja ega töötajad ei teostanud tööd, tegelikkusele. OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt lepingumahtu ületavate tööde teostamist tõendab asjaolu, et 4 21.12.2007 väljastas OÜ Elektrikontrollikeskus OÜ-le Kohtla-Järve elektripaigaldise kohta „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse“; Elekter kostja 3) on väidetav eksperthinnangu vastuolulisus tingitud sellest, et kostja esitas eksperdile eksperthinnangu andmiseks ka elektripaigaldise osa, mida OÜ Kohtla-Järve Elekter vastavalt lepingule nr 07-32 renoveerima ei kohustunud. Kinnitades asjaolu, et apellandi elektripaigaldises esineb puudusi, oli eksperdi poolt esitatud selgesõnaline ekspertarvamus, et kõik lepingus nr 07-32 nimetatud tööd on teostatud nõuetekohaselt; 4) ei ole OÜ Elektrikontrollikeskuse aruanne nr 5-7-9-497 võltsitud ja seda tõendab OÜ Elektrikontrollikeskuse eksperdi A. Armani kiri; 5) on kostja OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt renoveeritud elektripaigaldise juba
6. aastal „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse“ nr 5-7-9-497/3 alusel kasutusele võtnud ja vaatamata OÜ Kohtla-Järve Elekter korduvatele katsetele on apellant keeldunud lepingu alusel teostatud tõid vastu võtma või neid vastuvõetuks tunnistama. Hinnapakkumise järgi kuulus paigaldamisele 520 m kaablit ja vastavalt aktile nr 07-57 paigaldati 454 m. Vahe pakkumise ja akti andmetes oli tingitud sellest, et OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt paigaldatud 200 m kaablit tuli demonteerida seoses apellandi sooviga asendada aegreleed liikumisandurite vastu ja (paigaldatud) demonteeritud kaabli pikkust teostatud tööde akt ei sisalda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
8. oktoobri 2009 otsus muutmata. Kuna Viru Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja hinnanud asjas olevaid tõendeid ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
9. Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei ole täitnud lepingukohustusi ning tema töös ilmnesid puudused, mis on fikseeritud OÜ Elektrokontrollikeskuse 06.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandes nr 5-7-9-497/
10. Apellandi poolt nimetatud OÜ Elektrikontrollikeskuse elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruanne nr 5-7-9-497/2 on koostatud
11. detsembril 2007 (tl 42). Kostja enda väite kohaselt lähtudes nimetatud aruandest ütles ta 13.12.2007 lepingu üles. Tellijal on õigus töövõtulepingust taganeda

§-de 116 ja 647 alusel. Vastavalt

§ 116

lg-le 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 647

lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Antud juhul ei tõenda apellandi poolt viidatud aruanne töövõtjapoolset lepingu olulist rikkumist. Aruandest nähtuvalt oli tegemist kõrvaldatavate puudustega ning seetõttu ei saanud kostja lepingust taganeda enne, kui oleks andnud töövõtjale

§ 114

kohaselt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, s.o aruandes loetletud puuduste kõrvaldamiseks, ning kui töövõtja ei oleks täiendava tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, alles siis oleks kostjal õigus lepingust taganeda. 5 Kuna tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega, siis ei taganenud kostja 13.12.2007 lepingust kehtivalt ning leping ei olnud lõpetatud.

1. Apellandi väide, et lepingus kokkulepitud tööd on senini tegemata, on paljasõnaline. Hageja poolt lepingujärgsete tööde tegemine on tõendatud OÜ Elektrikontrollikeskus 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruandega nr 5-7-9-497/2 (tl 8-9), OÜ Elektrikontrollikeskuse poolt 21.12.2007 väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusega (tl 10), aktiga monteeritud seadmete ja teostatud elektrimontaažitööde kohta (tl 31-32), elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruandega (tl 49-53) ning eksperdi arvamusega (tl 109-109a; 113-117).
2. Ebaõige on ka apellandi väide selle kohta, et eksperdi arvamus on vastuoluline. Maakohus on õigesti hinnanud eksperdi arvamust ning jõudnud järeldusele, et hageja poolt lepingu nr 07-32 alusel teostatud elektritööd kostja juures on teostatud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja elektritööde maht ning kvaliteet vastab lepingus ja selle lisas 3 kokkulepitule.
3. Maakohus on õigesti tõendeid hinnates asunud seisukohale, et kostja väide OÜ Elektrikontrollikeskus 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruande võltsituse kohta on paljasõnaline. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning ei korda maakohtu otsuses esitatud sellekohaseid põhjendusi.
4. Apellandi väitel tõendab hageja poolt lepingu mittetäitmist see, et tööde üleandmisakti kohaselt on paigaldatud 134,7 m kaablit, hinnapakkumises märgitule vastavalt tuli aga paigaldada 846 m kaablit. Hinnapakkumise kohaselt (tl 26-27) on arvestatud kaabli kulu kokku 520 m (170 m + 200 m + 150 m), mitte aga 846 m, nagu on ekslikult märkinud apellant. Teostatud tööde akti kohaselt kulus kaablit 454 m (90 + 80 + 14 + 270). Vastustaja seletuse kohaselt on vahe tingitud sellest, et OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt paigaldatud kaablit tuli osaliselt demonteerida seoses apellandi sooviga asendada aegreleed liikumisandurite vastu. Ringkonnakohus leiab, et see, et reaalselt kulus kaablit lepingus kokkulepitud tööde tegemiseks vähem, kui oli märgitud hinnapakkumises, ei anna alust väitele, et lepinguga kokkulepitud töid ei ole tehtud. Maakohus on esitanud põhjendused selle kohta, et hageja on kostjale tööna valmistatud asja üle andnud ning seda on asutud tellija poolt ka kasutama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendusega ja ei korda neid. Vastavalt

§ 636

lg-le 1 peab töövõtja tööna valminud asja tellijale üle andma.

§ 638

kohaselt tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline; töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Nähtuvalt lepingust nr 07-32 ei ole pooled kokku leppinud töö üleandmises. Lepingu p 2.3 kohaselt koostati vaid tööde lõpetamisel paigaldatud seadmete akt, milles täpsustatakse kõik montaažis kasutatud materjalid ja tööde maht. Lepingu p-s 2.3 nimetatud akti on hageja koostanud 27.12.2007 (tl 31-32). Hageja väitel on kostja keeldunud akti allkirjastamast ning töid vastu võtmast. Ka kostja on ise kinnitanud kohtumenetluse kestel, et ta ei võta töid vastu, kuna hageja ei ole lepingut täitnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja on õigustamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest, kuigi ta samas ise kasutab hageja poolt tehtud töö tulemuse resultaati. Töö resultaadi kasutamist tõendavad OÜ Elektrikontrollikeskus 21.12.2007 elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli aruanne nr 5-7-9-497/2 ja OÜ Elektrikontrollikeskus poolt 21.12.2007 väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus. Kuna viidatud tõenditega on tõendatud kostja poolt töö resultaadi kasutamine alates 21.12.2007, siis saab lugeda, et hageja poolt on kostjale töö üle antud ja maakohus on õigesti asunud seisukohale, et tasunõue muutus sissenõutavaks 21.12.2008. 6 12. Arusaamatu on apellandi väide, et maakohus ise omal algatusel arvutas viivise 60 000 krooni. Viivise nõude 60 000 krooni on hageja esitanud juba hagiavalduses ning kohtu poolt viivise suuruse õigsuse kontrollimine ei ole kohtu omaalgatuslik käitumine viivise arvutamisel. 13. Apellant on apellatsioonkaebusele lisanud fotod elamu elektriseadmetest 10-l lehel. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 jätab ringkonnakohus need tähelepanuta. 14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Egon Konsand Andra Pärsimägi 7 Viivi Tomson