Obsah (4)

§ 86§ 50§ 48§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-06-23824

§ 86

p 6 alusel põhjusel, et hageja keeldus 08.07.2006 tööülesannete täitmisest vastavalt korraldusele, mille talle oli andnud päästetööde juhataja ja Ida-Eesti Päästekeskuse direktor Ailar Holzmann. Käskkirjast tulenevalt sattus päästetööde juhataja hagejale peale, kui too magas autopargis asuvas tuletõrjeautos. Päästetööde juhataja andis hagejale korralduse suunduda metsatulekahju kustutamisele Kurtnas, mille täitmisest hageja keeldus, kuna ta on autojuht, mitte tuletõrjuja-päästja ning tema kohustusteks on päästjate komando transportimine ning auto valvamine. Kostja tuvastas hagejapoolse ametijuhendi punkti 3.1.4. rikkumise, mis tuleneb ametijuhendi punktidest 3.2.11 ja 3.2.5., Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirjade punktist 14.1 ning päästetööde läbiviimise üldeeskirjadest. Hageja leidis, et distsiplinaarkaristuse määramine ja töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Hageja ei saanud täita korraldust, mille talle A. Holzmann andis, kuna hageja ei teadnud, et korralduse andnud inimene on päästetööde juhataja ja Ida-Eesti Päästekeskuse direktor. A. Holzmannil ei olnud riietusel mingeid eraldusmärke, hageja polnud ka varem teda näinud ja keegi polnud hagejale ka teatavaks teinud, et just see inimene on päästetööde juhataja. Hagejale anti korraldus suunduda appi metsatulekahju kustutama, mille peale hageja vastas, et ta pole suuteline korraldust täitma, kuna ta ei ole tuletõrjuja-päästja, vaid operatiivauto juht. Hageja teatas, et ta pole läbinud vastavat ettevalmistust ja koolitust, sealhulgas koolitust 2 suitsus töötamiseks hapnikuaparaadiga ning, et tal puuduvad individuaalkaitsevahendid, mis on olemas kõikidel metsatulekahju kustutatavatel tuletõrjujatel-päästjatel. Peale selle täitis hageja oma vahetu juhi A. Kalamajevi korraldust, mille kohaselt hageja pidi valvama operatiivautot, mis asus metsas, kus läheduses ei olnud teisi päästeteenistuse töötajaid ega sõidukeid. Hageja juhtimisel oleval operatiivautol puuduvad võtmetega lukud ustel ja pagasiruumides koos päästeseadmetega. Hageja pidi puhkama, kuna ta oli selleks hetkeks töötanud puhkuseta üle 16 tunni ning sõiduauto juht vastutab kogu ekipaaži elu ja tervise eest nende transportimisel autos. Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 28 lg 1 on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Hageja leidis, et kostja määras alusetult distsiplinaarkaristuse ja lõpetas hagejaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt keeldus päästetöötaja A. Golt 08.07.2006 toimunud Kurtna metsa suurpõlengu kustutamisel täitmast oma ametijuhendijärgseid tööülesandeid ega allunud päästetööde juhi A. Holzmani korraldustele. Päästetööde juht avastas öösel kell 03.34 operatiivautojuhi A. Golti autopargis seisvas päästeautos magamas. Ta andis korralduse koheselt metsatulekahju kustutustöödele appi suundumiseks, millest A. Golt keeldus. Keeldumist põhjendas A. Golt sellega, et ta on autojuht, peab valvama autot, tema tööülesandeks on ainult mehed kohale transportida ning muid päästetöid ta ei tee. Päästetööde üldeeskirja § 19 lg 2 kohaselt määrab päästetööde juht meeskondade töökohad ja ülesanded. A. Golt keeldus osalemast päästetööde juhi poolt korraldatud tööjaotuses. A. Holzmann küsis täiendavalt üle, kas A. Golt keeldub igasugusest töötegemisest. Sellele vastas A. Golt: jah, ma keeran ainult autorooli ja muud tööd ei tee. Töökohustuste rikkumise fakti raskendab asjaolu, et põles erakordselt suur ala metsa ja maastikku, tulekahju järjest levis ning väga tähtis oli tulekahju levik peatada. Abistavate tööde all oleks saanud A. Golti rakendada logistikalaos kaitse- ja tööriietuse ning päästevarustuse vastuvõtmisel ja väljastamisel või päästevarustuse remontimisel ja hooldamisel. Päästetehnika valvamine oli päästetööde juhi ja staabitöötajate teostada ning vastava vajaduse puudumisel ei rakendatud eraldi valvemeest. Vestluses A. Goltiga ütles päästetööde juht konkreetselt, et A. Golt ei pea päästeautot valvama, sest kogu parklat jälgitakse päästetööde staabist. Päästetööde juht ei käskinud A. Goltil teostada hingamisaparaadiga suitsusukeldumist, vaid andis korralduse osaleda kustutustöödel, mille alla liigenduvad abistavad tööd ning selleks olid A. Goltil olemas nii vajalik rõivastus kui kaitsevahendid. Täpne töö iseloomule vastav instruktaaž toimub sündmuskohal lõigujuhi või logistikalao juhi poolt. A. Golt ametijuhendi p-i 3.1.4 järgi on päästetöötaja kohustatud sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsema sündmuskohal operatiivselt, andes endast maksimumi, et päästa riigi vara ning kaaskodanike vara ja elu. Vastavalt

§-le 50 on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Oma ametiülesandeid A. Golt ei täitnud. A. Golt on rikkunud Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirja p 12.1.2, mis sätestab, et teenistuja on kohustatud täitma struktuuriallüksuse ja struktuuriüksuse juhataja, teenistuse juhi või direktori ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametijuhendist.

§ 50

kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning 3 täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Hageja ametijuhendi punkti 4.1 kohaselt vastutab ta seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevate kohustuste õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest. Hageja on jämedalt rikkunud oma töökohustusi. MAAKOHTU LAHEND Viru Maakohus jättis 9. märtsi 2009 otsusega A. Golti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt töötas A. Golt Ida-Virumaa Päästeteenistuse tuletõrjuja-päästja ametikohal ning täitis operatiivauto juhi kohustusi. Töötaja põhiülesanneteks oli päästetööde teostamine. Maakohus leidis, et hageja on rikkunud Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorra eeskirjade p 14.1, mille kohaselt on päästetöötaja kohustatud alluma nii otsese juhi kui ka kõrgemal seisva juhi korraldustele. Lisaks eelnevale, on A. Golt tegutsenud Päästetööde üldeeskirja vastaselt, mille, kohaselt on kõik päästetöötajad kohustatud alluma päästetööde juhi korraldustele päästetöödel.

§ 48

kohustab nii tööandjat kui töötajat täitma oma töökohustusi.

§ 50

p 1 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Sama paragrahvi p-st 7 tuleneb, et töötaja on kohustatud täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. 22.03.2006 kinnitatud Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorraeeskirjade p 14.1 kohaselt seadusandlikest ja teenistussisestest aktidest tulenevate kohustuste, samuti otsese juhi ning kõrgemalseisvate juhtide korralduste mittetäitmise või ebaõige täitmise, tööle hilinemise ja mitteilmumise, omavoliliselt töölt lahkumise, alkoholijoobes ja narkootiliste või toksiliste ainete tarbimise, päästekeskuse territooriumile alkoholi, narkootiliste ja toksiliste ainete toomise, varasse hooletu suhtumise, selle omistamise või omavolilise kasutamise, ebaviisaka käitumise korral võib süüdi olevale töötajale kohaldada distsiplinaarkaristust. Operatiivautojuhi ametijuhendi p 3.1.4 kohaselt pidi A. Golt sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsedes sündmuskohal operatiivselt, andes endast maksimumi, et pasta riigi vara ning kaaskodanike vara ja elu. Seega oli hageja karistamine distsiplinaarkorras põhjendatud. Kui hageja ei saanud aru, kes annab talle korraldusi, oli tal võimalus paluda inimesel esitada dokumente või küsida tema täpset nime ja ametit. A. Goltil oli side oma kolleegidega, kellest oli võimalus küsida üle. Hageja viibis suurel tulekahjul, kus oli tarvis iga inimese abi, hageja oli oma tööülesannete täitmisel. Vajadusel oli võimalus anda talle vastava riietus. Hageja keeldumine erakorralises olukorras kõrgemalseisva ülema korralduste täitmisest on mõjuvate põhjusteta teenistuskohustuste süüline mittetäitmine ehk töökohustuse rikkumine, mis kujutab endast üleastumist töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse mõttes. Hageja karistamine oli põhjendatud ja seaduslik. Distsiplinaarkaristuse valimisel on arvestatud kõiki asjaolusid ja karistus töölepingu lõpetamise näol ei ole vastuolus süüteo raskuse, toimepanemise asjaolude ning töötaja käitumisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Golt esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu

1. märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt lähtudes TsMS § 442 lg-st 8 ja üldtunnustatud põhimõtetest, peab kohtuotsusest olema nähtav, kuidas kujunes kohtuniku sisemine veendumus. Antud juhul on kohus küll hinnanud kogutud tõendeid, kuid apellandile ei ole nähtav, kuidas kujunes 4 kohtu sisemine veendumus, et hageja karistamine on põhjendatud. Maakohus on hinnanud ainult hageja töölepingut, distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, hageja ametijuhendit, Ida-Eesti Päästekeskuse sisekorra eeskirja ja hageja seletuskirja. Muud tõendid on kohus jätnud hindamata. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg 8 nõudeid, mille kohaselt kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. TsMS § 442 lg-st 8 tuleneb, et kohus peab otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Hageja esindaja väitis, et distsiplinaarmenetluse käigus on kostja rikkunud hageja kaitseõigust. Seda väidet kohus ei analüüsinud. Samuti on analüüsimata hageja väide, mille kohaselt hageja süü distsiplinaarsüüteo toimepanemisel ei ole tuvastanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tegemisega. Kohus hindas ebaõigesti hageja töölepingut, ametijuhendit ja hageja seletuskirja. Hageja töölepingust ja ametijuhendist ei tulene hagejale kohustust päästetööde tegemisel teostada kustutustöid. Töölepingust tuleneb, et hageja töötab päästjana, aga hageja ametijuhendist tuleneb, et hageja töötab operatiivautojuhina. Maakohus ei tuvastanud, milliseid töökohustusi hageja täitis. Hageja töökohustus ei olnud kustutustöödel osalemine. Maakohus rakendas ebaõigesti töötajate distsiplinaarvastutuse seadust (TDVS), mille §-dest 6 ja 7 tuleneb, et tööandja peab tõendama distsiplinaarteo toimepanemine töötaja poolt. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine ei ole tõendanud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on tehtud ainult Ida-Eesti Päästeteenistuse direktori A. Holzmanni seletuskirja alusel. A. Holzmann ise andis endale seletuskirja ja selle seletuskirja alusel ise karistas hagejat töölepingu lõpetamisega. Ida-Eesti Päästekeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellandiga töölepingu lõpetamine töötajapoolse jämeda töökohustuse rikkumise tõttu seaduslik. Apellandi ametijuhendi p 3.1.
2. nägi ette, et operatiivautojuhi ametikohustuste täitmisel peab sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsema sündmuskohal operatiivselt, et päästa riigi ja kaaskodanike vara ja elu. Apellant ei asunud metsapõlengul päästetööde juhi korraldust täitma, väites, et tema tööülesandeks on vaid operatiivauto juhtimine. Operatiivautojuht on sisuliselt päästja, kuid tema suhtes ei kehti nii ranged tervisenõuded nagu I grupi päästeteenistujate suhtes. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on vajalikus ulatuses ja õigesti hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid, sh tunnistajate A. Samohvalovi ja A. Kalamajevi ütlusi ning A. Holzmanni seletusi, ja teinud neist põhjendatud järeldused, et hagejapoolne töödistsipliini rikkumine 08.07.2006 on tõendatud ning et tegu oli sellise rikkumisega, mis andis aluse tööandjale tööleping hagejaga

§ 86p 6 alusel lõpetada. Makohtu otsus selle põhjendavas osas vastab Ts

MS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele ning kohtuotsuse põhjendustes on jälgitav ka see, kuidas kujunes kohtuniku sisemine veendumus jätta hagi rahuldamata. 5 Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta tema esindaja selgitused kohtuistungil selle kohta, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus rikkus kostja hageja õigust end kaitsta, kuna teda ei olnud distsiplinaarmenetluses teavitatud, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, ega võimaldatud tutvuda A. Holzmanni seletuskirjaga, mis oli võetud hageja töölt vabastamise käskkirja tegemisel aluseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja esitas kõnesoleva väite alles viimasel kohtuistungil kohtuvaidluse käigus, mitte asja sisulisel arutamisel, mistõttu maakohtul oli TsMS § 402 lg 2 kohaselt alus jätta hageja esindaja vastavad väited tähelepanuta. Tulenevalt viidatud menetlussättest võib menetlusosaline kohtuvaidluses esitatavas kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Siinjuures märgib ringkonnakohus lisaks, et apellandi nimetatud väide ei ole ka sisuliselt õige, kuna tulenevalt TDVS §-st 7 on tööandjal õigus, mitte kohustus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta ning distsiplinaarkaristuse võib määrata ka seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega (antud juhul A. Holzmanni seletusega). Käesoleval juhul oli hagejalt enne talle distsiplinaarkaristuse määramist võetud ka kirjalik seletus (vt tl-d 137 ja 139), millest järeldub, et hageja oli juba enne distsiplinaarkaristuse määramist teadlik talle tööandja poolt süüks arvatavast teost ja ta sai end distsiplinaarmenetluses kaitsta. Põhjendatud ei ole ka apellandi väited, et tema kui operatiivautojuhi ametijuhendist ei tulenenud kohustust osaleda päästetöödel. Hageja ametijuhendi (tl-d 64-66), mida oli talle tutvustatud allkirja vastu 22.09.2005, p 3.1.4 kohaselt peab operatiivautojuht ametikohustuste täitmisel sõitma operatiivselt igale sündmuskohale, kuhu meeskond suunatakse, tegutsedes sündmuskohal operatiivselt, andes endast maksimumi, et päästa riigivara ning kaaskodanike vara ja elu. Seega kuulus hageja tööülesannetesse ka osalemine kustutustöödel (välja arvatud suitsusukeldumine hingamisaparaadiga) ning tema keeldumine A. Holzmanni kui päästetööde juhi korralduse - osaleda metsa kustutamise abitöödel – täitmisest 08.07.2006 ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis vabandaksid tema keeldumist oma töökohustuse täitmisest. Hageja väited, et ta ei saanud aru, et töökorralduse andnud A. Holzmanni näol oli tegu päästetööde juhiga, on ümber lükatud A. Holzmanni seletustega kohtumenetluses (tl-d 25, 56, 131-134 ja 175), milles viimane kinnitas, et enne töökorralduse andmist tutvustas ta end hagejale kui Kurtna metsa päästetööde juhti. Asjaolu, et A. Holzmann on ühtlasi hagejale distsiplinaarkaristuse määranud kostja ametiisikuks, ei kahanda iseenesest tema seletuste tõenduslikku väärtust. Hageja see väide, et talle oli andnud vahetu tööjuht korralduse jääda autot valvama, on ümber lükatud nii A. Holzmanni seletustega kui ka tunnistaja A. Kalamajevi (Narva komando pealik) ütlustega, et hageja juhitud päästeauto valvamine päästetööde staabi juures asuvas parklas ei olnud vajalik. Põhjendatud ei ole ka hageja väide vajadusest puhata, kuna hageja töötas kõnesoleval ajal 24-tunnises vahetuses ning oli lähtuvalt oma tööülesannetest ja muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest kohustatud kogu kõnesoleva aja olema valmis operatiivselt kõigil vajalikel päästetöödel osalema. Asjakohased ei ole apellandi viited maakohtus asjaoludele, et tema tervislik seisund ei võimaldanud kustutustööde teostamist ja tal puudus ka vajalik varustus, kuna tl-l 120 olevast AS Medicover Eesti terviseuuringute tulemustest 08.05.2006 ei nähtu, et hageja ei saanud lähtuvalt tema terviseseisundist täita talle ametijuhendiga pandud operatiivautojuhi kohustusi osaleda päästetöödel (välja arvatud suitsusukeldumine hingamisaparaadiga), samuti ei eeldanud antud juhul päästetööde juhi poolt antud korraldus osaleda metsapõlengu kustutamise abitöödel hagejal spetsiaalse (suitsusukeldumist võimaldava) varustuse kasutamist.

§ 103

lg 2 sätestab, et tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käsitletaval juhul on 6 hagejapoolne töökorralduse mittetäitmine 08.07.2006 vaadeldav

§ 103

lg 2 järgi jämeda töökohustuste rikkumisena, kuivõrd hageja keeldus põhjendamatult oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest olukorras, kus iga päästetöötaja panus tulekahju leviku peatamisel ja seeläbi metsa kui vara säilitamisel (kahju ärahoidmisel) oli äärmiselt oluline. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsioonikohtu jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 7 Egon Konsand