KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-07-14376 Ts

) §-le 1 lg 1 kinnistute veega varustamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Vastavalt 2

§-le 11 ei kuulu kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja kanalisatsiooni hulka. Hageja ei vaidlusta veevarustuse- ja kanalisatsiooni lepingu tingimusi. Hageja nõue määrata veevärgi ja kanalisatsiooniga liitumispunktiks hoone XXX on vastuolus seadusega. Vastavalt

§-le 3 lg 1 määrab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt. Vastavalt

§-le 3 lg 2 asub liitumispunkt kuni üks meetrit väljaspool kinnistu piiri. MAAKOHTU LAHEND Viru Maakohus jättis 6. oktoobri 2008 otsusega V. Malõševi hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskirja (edaspidi Eeskiri 1) § 9 järgi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumine liituja poolt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse (edaspidi liitumistaotlus) põhjal koostatava liitumislepingu alusel. Eeskirja § 10 p 5 järgi peab liitumistaotlus sisaldama ettepanekut liitumispunktide asukoha kohta. Eeskirja 1 § 15 kohaselt väljastatakse liitumistaotluse rahuldamisel liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisele. Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi Eeskiri 2) § 14 kohaselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Eeskirja 2 § 15 järgi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiskohaks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadusega sätestatud koht.

§ 3

lg 2 kohaselt on liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Ülaltoodust tulenevalt pidi hageja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks esitama kostjale taotluse, mille põhjal koostati hiljem liitumisleping. Taotlus pidi sisaldama ka ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta. Liitumistaotluse rahuldamisel pidi kostja väljastama hagejale liitumistingimused, mis olid aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ühendustorustiku projekti koostamisele. Liitumistingimustes pidi olema määratud ka liitumispunkt. Seega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamisel oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise koha kohta, milleks on peakraan. Hageja ei vaidlusta ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumist. Liitumispunkt oli määratud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku kokkuleppel. Kui hageja tahab paigutata liitumispunkti teises kohas, siis peab ta esitama AS-le Narva Vesi vastava taotluse liitumispunkti ümberehitamiseks. Eeskirja 1 § 29 ning Eeskirja 2 § 17 sätestavad, et kui ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS V. Malõšev esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2008 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vaidlus vastutusala kinnitamises. Maakohus rikkus TsMS § 438 nõuet, jättes rahuldamata taotluse kindlaks määrata AS-i Narva Vesi vastutusala vee ja kanalisatsioonitorustiku osa alates liitumispunktist ühisveevõrguga liitumiseni. Maakohus pidi välja selgitama, kas pooled leppisid kokku vastutusalas vastavalt maja veevarustuse skeemile. 3 Maakohus seda välja ei selgitanud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 232 lg 1 sätteid. Kohtuotsus on põhjendamata. AS Narva Vesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus rikkunud TsMS § 438 nõudeid. Kohus on hinnanud kõiki hageja poolt esitatud tõendeid. Kohtuotsuse tühistamise aluseks ei saa olla tõendite hindamise seisukohtade mittekattuvus hageja seisukohtadega. Tulenevalt

§-le 11 kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu hageja vastutusalasse. Hageja ei ole märkinud aluseid liitumislepingu tingimuste muutmiseks. V. Malõšev esitas vastuväited AS Narva Vesi seisukohtadele, milles märgib, et ta ei taotle lepingutingimuste muutmist, vaid soovib vastutusala kindlaksmääramist vee- ja kanalisatsioonivõrgu hooldamise eest alates apellandi veevärgi liitumispunktist kuni ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumise kohani. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmisel. Hagiavaldusest nähtuvalt esitas V. Malõšev maakohtule läbivaatamiseks kolm nõuet: 1) määrata vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunktiks hagejale kuuluv hoone aadressil XXX Narvas, 2) määrata hageja kui abonendi vastutusalaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu osa, mis kulgeb hoone seest kuni viidatud liitumispunktini ja 3) määrata kostja kui vee-ettevõtja vastutusalaks vee- ja kanalisatsioonivõrgu osa alates liitumispunktist kuni üldkasutatava võrguga liitumise kohani. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagis on hageja sisuliselt taotlenud kohustada kostjat ümber ehitama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiskoha. Hageja, esitades eelnimetatud kolm nõuet, on esitanud kohtule tuvastushagi, et teha pooltevahelises õigussuhtes kindlaks see, kus asub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunkt hageja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning sellest lähtuvalt, millist veevärgi ja -kanalisatsioonitrassi osa on kohustatud kumbki pool korras hoidma. Kõnesolev tuvastushagi on TsMS § 368 lg 1 kohaselt lubatav, kuna hagejal on lähtuvalt poolte vahel kohtuväliselt tekkinud vaidlusest põhjendatud huvi teha kindlaks, kas liitumispunkti osas kehtib poolte vahel 08.10.2001 sõlmitud vee– ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu nr 111198 (tl 8-11) p-is 1.
2. kokkulepitu, mille kohaselt on vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunktiks XXX asuv hoone, või on liitumispunkt määratav mingil muul õiguslikul alusel.
3. Maakohus on lõpptulemusena jätnud õigesti hageja eelnimetatud nõuded rahuldamata, kuid on seejuures tuginenud ebaõigele materiaalõiguslikule alusele, s.o Narva Linnavolikogu poolt kehtestatud „Narva linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjale“ ja „Narva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale“. Nimetatud kohaliku omavalitsuse õigusaktid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavad, kuna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunkti ja ühisveevärgi ning kinnistu veevärgi korrashoidja määramine ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse, vaid see on sätestatud vahetult seaduses, s.o

-s. Tulenevalt

§ 3

lg-st 3 määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatava eeskirjaga kindlaks üksnes avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga, millega käesoleval juhul ei ole tegu. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse sätestavad

§ 3lg-d 1 ja 2 (alates 01.01.2006 kehtivas redaktsioonis).

4 Kõnesoleva paragrahvi lg 1 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Vastavalt

§ 16

lg-le 3 (rakendussäte) kehtivad enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Ringkonnakohus leiab, et alates 01.01.2006 kehtiv

§ 3

lg 2 redaktsioon sätestab üldise reegli, et liitumispunkti määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ning liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Üksnes erandina võidakse liitumispunkt määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja kinnistu omaniku kokkuleppel juhul, kui liitumispunkti asukohta ei saa määrata kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Apellant ei ole käesoleval juhul esitanud selliseid tõendeid, millest nähtuvalt ei saaks ühisveevärgi ja apellandi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunkt asuda avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool apellandi kinnistu piiri, nagu seda sätestab

§ 3lg 2.

Kohtule esitatud ühisveevärgi ja XXX kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrkude plaanist (tl 61) nähtub, et liitumispunkt on määratletav

§ 3

lg 2 kohaselt selliselt, et see asub XXX tänaval (avalik ala) kuni 1 meetri kaugusel hagejale kuuluva XXX kinnistu piirist. Kuna liitumispunkt on käesoleval juhul määratav seaduse (

§ 3

lg 2) järgi väljaspool hageja kinnistu piiri ning sellest ja

§ 16

lg-st 3 tulenevalt ei saa arvates 01.01.2006 enam kehtida pooltevahelise 08.10.2001 lepingu p-s 1.1 kokkulepitu liitumispunkti asukoha kohta apellandi kinnistul, siis ei ole hageja nõue tuvastada, et liitumispunktiks on tema kinnistul asuv hoone, põhjendatud. 4. Kuna ringkonnakohus on eelnevas tuvastanud, et ühisveevärgi ja apellandi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunkt asub XXX tänaval kuni üks meeter väljaspool apellandi kinnistu piiri, siis ei ole põhjendatud ka apellandi nõuded tuvastada, et hageja kui ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abonendi vastutusalaks on vee- ja kanalisatsioonivõrgu osa, mis kulgeb XXX hoone seest kuni liitumispunktini, ning kostja kui vee-ettevõtja vastutusalaks on vee- ja kanalisatsioonivõrgu XXX hoonest väljapoole jääv osa.

§-st 10 tuleneb, et vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu.

§ 11

lg-te 1 ja 2 kohaselt ei kuulu kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. Seega tuleneb

§-dest 10 ja 11, et hageja on kohustatud korras hoidma tema kinnistul asuvat veevärki ja kanalisatsiooni kuni liitumispunktini, s.o kuni 1 m väljaspool kinnistut XXX tänaval, ning kostja on kohustatud tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrashoiu kuni nimetatud liitumispunktini. Arvestades eeltoodut tuleb V. Malõševi hagi jätta tervikuna rahuldamata. 5 5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonikohtus TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 jätta menetluskulud Egon Konsand