← Eesti

2-10-27496/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 22.september 2010.a.kell 9.00 xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, xxxxx tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-27496 Tsiviilasi M. T. (T. ) hagi M. T. (T. ) vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx-x xxxxx Kostja:M. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x Kohtuistungi toimumise aeg 20.september 2010 RESOLUTSIOON 1.Lahutada M. T. (endine P. ) ja M. T. abielu, mis on registreeritud Võru xx.xxxxxxxxxx xxxx.x.x kohta on koostatud abieluakt nr.xx. Maavalitsuses 2.Jätta M. T. tema abiellumisel võetud perekonnanimi T. . 3.Jätta alaealine laps M. T. xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. M. T. juurde. 4.Välja mõista elatis M. T. M. T. kasuks alaealise lapse M. T. ülalpidamiseks alates 01.oktoobrist 2010.a.igakuiselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) krooni , kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni tütar M. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. .Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Kohtukulude jaotus TsMS § 1xx lg 1 alusel Jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord ja otsuse jõustumine TsMS §-de 632 lg 1, xx lg 1 ja 456 lg 1 ja 2 p 1 alusel Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 22.septembrist 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistimismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. V. M. .xx.xxxxxxxxxx sündis abielust tütar M. . Hageja taotleb abielu lahutamist, kuna kostjal on tugevad alkoholiprobleemid, mille tõttu edasine kooselu ja abielu ei ole enam võimalik. Abielu lahutamiseks on hageja pöördunud kohtu poole, sest kostja ei olnud nõus perekonnaseisuorganis abielu lahutama. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek ei võimalda last üksinda üleval pidada, mistõttu taotleb hageja kostjalt ka elatise väljamõistmist igakuiselt 2175 krooni alates 2010.a. oktoobrikuust. Hageja soovib, et talle jäetakse abiellumisel võetud perekonnanimi – T. vastuväited Kostja on kohtuistungil hagi tunnistanud. Abielusuhted on ka kostja hinnangul lõppenud, alates 02.augustist 2010 ei ela ta hagejaga koos. Kostja ei vaidle vastu ka elatise nõudele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei ole kohus muuhulgas abieluasjas õigeksvõtuga seotud, leiab kohus, et M. T. hagi M. T. vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks kuulub rahuldamisele. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. PkS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt PkS § 66 p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 2

(3)Kohus on seisukohal, et kuna nii hageja kui kostja on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud - nad ei ela enam koos ja ei soovi abielusuhteid taastada, siis ei ole ka kohtul alust arvata, et abikaasad taaastavad kooselu. Kuigi neil on ühine alaealine laps, siis on pooled kohtule kinnitanud, et lapsega suhtlemise kord on neil pärast abielulahutuse hagi kohtule esitamist kokku lepitud . Kohtule esitatud tõenditest (tl.5 ja 6) nähtub, et M. T. ja M. P. abiellusid xx.xxxxxxxxxx .a. xxxx xxxxxxxxxxxxx xx.xxxxxxxxxx xxxx on sündinud M. T. , kelle vanemad on M. T. ja M. T. . Elatise väljamõistmisel alaealisele lapsele juhindub kohus PkS §-de 96, 97 ja 100 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama vanemalt ülalpidamist raha perioodilise maksmise (elatis) teel eeskätt juhul, kui vanem ei ela lapsega koos. Tulenevalt PkS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.PkS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuna hageja on taotlenud elatise väljamõistmist miinimummääras – s.o. käesoleval ajal 2175 krooni kuus, millega ka kostja on nõustunud, siis määrab kohus kindlaks elatissumma suuruse ümberarvestamise, kui muutub kuupalga alammäär - elatis ei või olla väiksem , kui ülalpidamise andmise ajal kehtiv kuupalga alammäär. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1xx lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagejale oli antud kohtumääruse alusel riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks tema vabastamise näol riigilõivu tasumisest. Kohus ei pea õiglaseks tsiviilasja asjaolusid arvestades riigilõivu, mille kandmisest hageja oli vabastatud, kostjalt riigituludesse väljamõistmist vaatamata hagi rahuldamisele. Elatise nõudmise hagi läbivaatamine on RLS § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivuvaba. Epp Tombak Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.