Obsah (10)

§ 231§ 199§ 7§ 232§ 238§ 329§ 331§ 651§ 330§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-08-77367

§ 231lg 1 mõttes.

Hageja väide, et AS Mann Grupp hakkas

1. kooli teenindama
2. a peale kevadvaheaega ja kostja antud ütlused, et juhtum, mida ta nägi pealt koos tunnistajatega, leidis aset
3. a märtsi lõpus, langevad kokku. Tunnistajate J. ja A. Z ütlused selle kohta, et nad nägid, kuidas inimesed võtsid punasest autost kastid ja tõid need söökla poole ja et need kastid ei olnud ette nähtud sooja toidu vedamiseks ja kostja vande all antud samad ütlused tõendavad kohtu arvates asjaolu, et AS Mann Grupp tõi
4. kooli toidu selleks mitteettenähtud taaras. Kohus ei nõustunud hageja väidetega, et kostja avaldatud väited võivad olla hagejale tulevikus majanduslikult kahjulikud ja et need on õigusvastased ning luges nõuded põhjendamatuks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. PS § 19 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 tuleneb, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et juhtum, millest rääkis kostja telesaates „Ilma kupüürideta", leidis aset ja vastas tegelikkusele, mistõttu kostja telesaates esitatud väide ei ole õigusvastane, ebaõige ega ka eksitav. Kahju peab olema juba tekitatud VÕS § 1043 mõttes. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja väide rikkus tema mainet või tekitas muul viisil kahju. Hageja väited on oletuslikud ja seega paljasõnalised. 3 Kohus leidis, et hageja nõuded lugeda kostja avaldatud väited hagejale majanduslikult kahjulikuks ja õigusvastaseks ning ümber lükata telesaates „Ilma kupüürideta" kostja poolt avaldatud ebaõiged ning eksitavad faktiväited, ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kuna kostja väide vastas tegelikkusele, ei ole põhjendatud ka hageja nõue nõuda kostjalt avalikku vabandamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
5. AS Mann Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 16.06.2009 otsuse ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) piiras kohus apellandi tõendite esitamise taotluse rahuldamata jätmisega põhjendamatult apellandi õigust tõendite ja vastuväide esitamiseks ning jättis kohaldamata

§-s 331 sätestatud võimalused kohtuistungi edasilükkamiseks. Kuna vastustaja määras alles kohtuistungil telesaates mainitud juhtumi aja, koha ja asjaolud, oli apellant sunnitud paluma kohut kohtuistung edasi lükata, et esitada tõendid vastustaja väidete ümberlükkamiseks. Apellant ei saanud tõendeid esitada eelmenetluses, kuna enne kohtuistungi toimumise aega ei teadnud apellant asjaoludest, mis ilmnesid kohtuistungi ajal. Telesaates teatati abstraktselt, et kostja nägi, et firma Mann Grupp viis lastele toidukaupu sõiduauto pakiruumis. Vastustaja ei esitanud 31.03.2009. a vastuses kohtule samuti andmeid nimetatud sündmuse kohta. Kohus rikkus kohtuistungi edasilükkamisest keeldumisega apellandi õigusi, kuna

§ 199lg 1 p 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada taandusi ja taotlusi.

Kohus rikkus

§ 7

, mille kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. See on tsiviilmenetluse põhiprintsiip, millest tuleneb apellandi õigus esitada tõendeid, mis võivad lükata ümber vastustaja esitatud asjaolud ja tõendid; 2) on tunnistajate ütluste ja vastustaja seletuse vahel vasturääkivus. J ja A.Z. tunnistasid, et nad ei saa väita, et kastides olid just toiduained (kuumad või soojad). Vastustaja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema nägi toiduainete olemasolu nendes kastides. Neid tunnistusi ja ütlusi ei saa kohtu poolt hinnata usaldusväärseteks. Kui nii tunnistajad kui ka vastustaja nägid juhtumit ühest kohast ja tunnistajad ei näinud karpides toitu, kuid vastustaja nägi karpides toitu, siis annab keegi nendest valeütlusi. Tuginedes asjaolule, et kõik kolm inimest asusid ühes ja samas autos, on arusaamatu, kuidas nad näevad sündmuse asjaolusid erinevalt. Lisaks sellele ei ole asukohast, kus asusid vastustaja ja tunnistajad, võimalik füüsiliselt näha kooli köögi juures toimunud kauba sisse- ja väljalaadimist; 3) ei ole kohus hinnanud kõik esitatud tõendeid, sealhulgas tunnistajate vande all antud ütlusi

§ 232lg 1 kohaselt igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Kohus ei analüüsinud ja ei andnud hinnangut sellele, et vastustaja seletused ja tunnistajate ütlused on vasturääkivad olulises momendis - kas toimus lihtsalt karpide (taara) ümberlaadimine või toimus karpide toiduga ümberlaadimine. Kohus luges ilma apellandi poolt esitatud tõendita ja ilma vastustaja poolt esitatud tõendite analüüsi ja hindamiseta, vastustaja ja tunnistajate poolt esitatud väited piisavaks kohtuotsuse tegemiseks. Kohtuotsuse tegemisel ei rajanud kohus otsust tõenditele ning kohus ei arvestanud tõendiga, mis omas asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

1. Kalle Tull vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 4 1) oli apellandile enne kohtuistungit teada, millisest juhtumist rääkis vastustaja telesaates. 31.03.2009 vastuses hagiavaldusele viitas vastustaja, et telesaates „Ilma kupüürdeta“ avaldas vastustaja, et uuris koolitoidu korraldamise asjaolusid kolm aastat tagasi ja telesaates väidetu AS Mann Grupp suhtes puudutab
2. a toimunut. Vastustaja mainis ka
3. a Joala koolis toimunud õpilaste protestiaktsiooni ning viitas ajakirjanduses ilmunud artiklitele. Enne kohtuistungi toimumist oli apellandile teada, et vastustaja taotleb kohtus tunnistajate ülekuulamist vastustaja väidetu tõendamiseks, kuid apellant ei taotlenud omapoolsete tunnistajate ülekuulamist ega esitanud eelmenetluses muid tõendeid. Maakohtu istungil enne asja sisulist läbivaatamist ei esitanud apellant ühtegi taotlust, et täpsustada vastustaja seisukohta ja väiteid ning ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist; 2) sätestab

§ 329

lg 1, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit.

§ 331

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Apellant ei ole põhistanud, millisel mõjuval põhjusel ta ei esitanud tõendeid varem ning millisel alusel ta taotles asja arutamise edasilükkamist. Apellandi väide, et tema ei teadnud enne kohtuistungit, milliseid ütlusi tunnistajad annavad ei ole mõjuvaks põhjuseks. Kohus jättis õigesti apellandi taotluse tõendite esitamiseks täiendava tähtaja andmise kohta rahuldamata; 3) ei esitanud apellant hagi esitamisel hagi põhistamiseks ja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit; 4) analüüsis kohus igakülgselt esitatud tõendeid ja hindas neid õigesti. Tunnistajate ja vastustaja ütlustega on tõendatud, et kooli toodi külma toitu ja toidu toojaks oli AS Mann Grupp. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vastustaja avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellant vaidlustanud kohtuotsuse maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja taotlenud asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. 7. Apellant leiab, et maakohus rikkus

§ 331

, kuna ei rahuldanud tema taotlust 26.05.2009 kohtuistungil täiendavate tõendite esitamiseks ega lükanud kohtuistungit edasi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostja vaidles 31.03.2009 vastuses hagiavaldusele (t.l 18-19) hagile vastu ning kinnitas, et tema poolt mainitu OÜ Mann Grupp suhtes puudutab

1. a toimunut (mitte
2. a toimunut), tema poolt mainitu vastab tegelikkusele ning seda asjaolu (OÜ Mann 5 Grupp viis koolilastele toidukaubad sõiduauto pakiruumis, mitte termostes) saavad kinnitada J. Z ja A. Z, kelle tunnistajatena ülekuulamist ta taotleb. Hageja sai kostja vastuse kätte ning esitas selle kohta arvamuse 19.05.2009 (t.l 33-35; 47). Arvamusest nähtuvalt ei soovinud hageja kostja vastuväiteid omapoolsete tõenditega ümber lükata. Maakohus määras kohtuistungi 26.05.2009 ja saatis kohtukutse (t.l 26) hagejale, kes sai selle kätte 06.05.2009 (t.l 29). Kohtukutse tekstis on kohus selgitanud

§ 330

sisu, sealhulgas ka seda, et uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. Hageja nimetatud menetlusosalise õigust ei kasutanud ning alles pärast kostja vande all ja tunnistajate ülekuulamist esitas taotluse ja palus kohtult aega täiendavate dokumentide esitamiseks (t.l 50). Seejuures ei nähtu taotlusest, milliseid dokumente ta soovib esitada.

§ 329

lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja-taotlused enne kohtuistungit. Vastavalt

§ 331

lg-le 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuivõrd hagejale edastati kostja vastuväited ja tunnistajate ülekuulamise taotlus 30.04.2009 kirjaga, siis oli hagejal piisavalt aega omapoolsete tõendite esitamiseks ning tema taotlus kohtuistungil on vastuolus

§-des 329, 330 ja 331 sätestatuga. Hageja taotluse rahuldamine oleks kaasa toonud kohtuistungi edasilükkamise ja sellega menetluse viibimise ning hageja ei ole ka põhistanud taotluse hilinenult esitamise mõjuvat põhjust. Järelikult ei ole kohus rikkunud

§-s 331 sätestatut ning puudub

§-s 656 märgitud alus kohtuotsuse tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. 8.

§ 232

kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus on nimetatud sätte kohaselt andnud hinnangu kostja vande all antud seletusele ning tunnistajate A. Z ja J. Z ütlustele ning põhjendatult leidnud, et juhtum, millest rääkis kostja telesaates „Ilma kupüürideta“, leidis aset 2005. a märtsi lõpus ja vastas tegelikkusele. Apellant ei ole oma vastupidist väidet tõendanud ning tema seisukoht maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamise kohta ei ole põhjendatud. Kuna hageja jättis oma nõude tõendamata, siis ei saanudki maakohus anda hinnangut esitamata ja hageja poolt nimetamata tõenditele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et kostja esitatud tõendid olid asjakohased ja lubatavad

§ 238lg 1 tähenduses.

9. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja 7 8 9 10 11 12