TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1119 Otsuse kuupäev 17.09.2010.a. Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V B kaebus Viru Vanglalt hüvitise nõudes summas 2000 krooni (seoses 14.01.2010.a. toiminguga). Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V B Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 17.09.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 29.04.2010.a. esitas V B Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab Viru Vanglalt hüvitist summas 2000 krooni (seoses 14.01.2010.a. toiminguga). Kaebaja V.B oli 14.01.2010.a. hommikusöögi väljastatud sai, mille realiseerimisaeg oli läbi so 13.01.2010.a. Kella 08.15 ajal toimuval rivistusel andis ta ülaltoodud saia inspektor kontaktisikule nagu sätestab Viru Vangla kodukord ning palus, et kontaktisik tooks talle uue saia, kuna tema ei ole veel hommikusööki söönud. Tema poolt tagastatud sai oli edastatud kontaktisiku poolt Viru Vangla kööki. Kuna Viru Vangla teenistujad ei reageerinud koheselt ja kontaktisik ütles, et see ei ole tema pädevuses, pidi kaebaja loobuma lõunasöögist, kuna ta ei teadnud, mida Viru Vangla süüa annab. Seega rikkus Viru Vangla kaebaja õigust ettenähtud saia normile, mis tagastatud seaduse alusel. Kaebaja leiab, et kui saia tähtaeg on läbi, siis toidu kvaliteet on halb. Samuti on igal inimesel õigus elule, mis on samaväärne kui õigus söögile ja seda õigust ei tohi temalt keegi ära võtta. Kui saia norm on talle ette nähtud, järelikult peab ta seda ka saama. EV on õigusriik, kus on sõnavabadus, seega oli kaebajal õigus väljendada oma arvamust väljastatud hommikusöögi suhtes ja see, et ta oli ärritunud, ei anna vanglale põhjust teda karistada söögiga. Avalduse kirjutas kaebaja lõuna ja õhtusöögist loobumiseks, hommikusöögist ta ei loobunud. Seega pidi ta saama oma 33 grammi saia (hommikunorm). Viru Vangla võttis temalt lihtsalt selle õiguse ära. Vastustaja Viru Vangla leidis 28.07.2010.a. Tartu Halduskohtule esitatud vastuses, et V.B kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja viitab RVastS §-dele 1 lg 1; 7 lg 1; 9 lg
- V.B on seoses Viru Vangla 14.01.2010 toimingutega esitanud Tartu Halduskohtuse kaebuse (kaebus ei sisaldanud kahjunõuet) ning Tartu Halduskohus on 30.04.2010 otsusega nr 310-447 jätnud V.B kaebuse rahuldamata. V.B ei esitanud otsuse peale apellatsioonkaebust ning otsus jõustus 01.06.
- Seega on kohtumenetluses tuvastatud, et vangla tegevus 14.01.2010 ei olnud õigusvastane ning kaebaja on otsusega nõustunud. Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kuna on tuvastatud, et vangla toimingud ei olnud õigusvastased, siis on täitmata kahju hüvitamiseks vajalikud tingimused ning kaebaja nõue kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja selgitab, et toiduainete realiseerimistähtaega tähistatakse kahe erineva märkega „kõlblik kuni“ ning „parim enne“. „Kõlblik kuni“ tähistab realiseerimise ja tarvitamisaja lõpptähtaega ning märget „kõlblik kuni“ kasutatakse kiiresti riknevate toiduainete puhul, mille hulka ilmselgelt ei kuulu leiva- ja saiatooted. Märkega „parim enne“ tähistatakse minimaalselt säilimistähtaega ning „parim enne“ näitab rohkem toidu kvaliteeti kui selle ohutust. „Parim enne“ tähtaja ületamine võib kaasa tuua lõhna- ja maitseomaduste kadumist, muutuda võib tekstuur või konsistents, kuid „parim enne“ tähtaja ületanud toidukaup ei muutu üldjuhul inimestele ohtlikuks. Seega ei tähenda, et märke „parim enne“ ületamisel on automaatselt tegemist söögiks kõlbmatu ning tervist ohustava toiduainega. Isegi juhul, kui kaebajale väljastatud sai oli „parim enne“ 13.01.2010 sai olla söömiseks kõlbmatu ning kaebajal tervist ohustav. Vastustaja eelviidatud seisukohaga on nõustunud ka Tartu Halduskohus 30.04.2010 otsuses nr 3-10-447 ning leidnud, et isegi juhul kui kaebajale väljastatud sai oli „parim enne“ 13.01.2010, siis ei saanud seesama sai olla 14.01.2010 söömiseks kõlbmatu ning kaebaja tervist ohustav. Ka kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja ise välja toonud peale „parim enne“ tähtaja ületamise muid asjaolusid, mis viitaksid, et sai oli söögiks kõlbmatu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. Pooled ei vaidle selle üle, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend (Tartu Halduskohtu 30.04.2010 lahend 3-10-447), millega jäeti kaebaja kaebus rahuldamata. Kohus leidis selles lahendis, et isegi juhul kui kaebajale väljastatud sai oli „parim enne“ 13.01.2010, siis ei saanud seesama sai olla 14.01.2010 söömiseks kõlbmatu ning kaebaja tervist ohustav. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. RVastS § 7 lõige 1 näeb ette, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõike 1 kohaselt võib füüsiline isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja leiab, et kuna kaebajale väljastati 14.01.2010 Viru Vanglas hommikusöögi ajal pool kilekotti saia, mille kilekotile oli tähtajaks märgitud „parim enne“ 13.01.2010, siis sellega oli tema tervis ohustatud. Igal inimesel on õigus elule, mis on samaväärne, kui õigus söögile ja seda õigust ei tohi temalt keegi ära võtta. 2 Kohus kaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et vastustaja poolt „parim enne“ 13.01.2010 saia pakkumine kaebajale 14.01.2010 hommikusöögiks ei kahjustanud kaebaja tervist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja väide, et sai ei olnud söögiks kõlblik, ei ole õige. Kohus nõustub vastustajaga selles, et toiduainete realiseerimistähtaega tähistatakse kahe erineva märkega „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Märge „kõlblik kuni“ tähistab realiseerimise ja tarvitamisaja lõpptähtaega ning teda kasutatakse kiiresti riknevate toiduainete puhul, mille hulka ilmselgelt ei kuulu leiva- ja saiatooted. Märge „parim enne“ tähistab minimaalset säilimistähtaega ning see näitab rohkem toidu kvaliteeti kui selle ohutust. „Parim enne“ tähtaja ületamine võib kaasa tuua lõhna- ja maitseomaduste kadumist, muutuda võib tekstuur või konsistents, kuid „parim enne“ tähtaja ületanud toidukaup ei muutu üldjuhul inimestele ohtlikuks. Seega ei tähenda, et märke „parim enne“ ületamisel on automaatselt tegemist söögiks kõlbmatu ning tervist ohustava toiduainega. Kohtu arvates isegi juhul, kui kaebajale väljastatud sai oli „parim enne“ 13.01.2010, siis ei saanud seesama sai olla 14.01.2010 söömiseks kõlbmatu ning kaebaja tervist ohustav. Ka kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja ise välja toonud peale „parim enne“ tähtaja ületamise muid asjaolusid, mis viitaksid, et sai oli söögiks kõlbmatu. Tartu Halduskohus on jõustunud lahendis nr 3-10-447 märkinud, et „ Viru Vangla lähtub kinnipeetavate toitlustamisel Sotsiaalministri 21.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“, koostab oma menüüd vastavalt eelnimetatud määrusele ning pakub kolm korda päevas sooja toitu, mida kontrollitakse arstide poolt ning toidust tehakse laboriproove Terviseameti kaudu (tl 6). Kohus leiab, et seega on kinni peetavatele isikutele tagatud ettenähtud toitlustamine….“. Kirjeldatu alusel ei ole Viru Vangla tegevus õigusvastane, kui kaebajale väljastati 14.01.2010.a. hommikusöögi ajal sai, mille realiseerimisaeg möödus so 13.01.2010.a“. Eeltoodust lähtuvalt nõustub halduskohus vastustaja seisukohaga, et kuna jõustunud lahendis nr 3-10-447 on tuvastatud, et vangla toimingud ei olnud õigusvastased, siis on täitmata kahju hüvitamiseks vajalikud tingimused ning kaebaja nõue kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3