KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-15

§ 1045

lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kuna vaidlus puudus selles, et kahjustata sai A. M kui omaniku korteriomandi, on kahju tekitamine olnud õigusvastane. Vaidluse puudumise tõttu on asjas seega tõendatud hageja poolt kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamine kahju kannatanule. 9. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanutele kahju, siis on hagejale

§ 492lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue kahju eest vastutava isiku vastu.

Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema on vastutav tekkinud kahju eest ning seega on kostja vastutav KOS § 11 järgi kahju tekkimise eest A. M 2

§ 492lg 1 alusel lubatav.

Kahju ulatus 10. Pooled vaidlesid kahju ulatuse üle.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

2. Kostja leidis, et kahju ulatus ei saa olla 28000 krooni, kuna tema kindlustusandja on märkinud, et kahju on 11740 krooni.
3. Kohtule esitatud e-kirjast, mille on saatnud hagejale kostja vastutust kindlustanud EKAS 12.03.2008 (lk 54) , nähtub, et kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud ja seoses O. Mi tsiviilvastutusega, on EKAS välja maksnud 50000 krooni, mis on lepingu järgi ka hüvitise piiriks ning sellest 11740 krooni on hüvitatud seoses AS Hansa Varakindlustuse nõudega O. Mi vastu, mis on kantud viimase kontole. Seega ei nähtu viidatud e-kirjast mitte see, et A. M korteri kahjustuste suurus oleks 28000 krooni, vaid seda, et Ergo Kindlustustuse AS on välja maksnud 50000 krooni ja osa sellest väljamaksest st 11740 krooni on seotud hageja nõudega kostja vastu ning see on kantud kostja arvele. Seega ei ole EKAS hinnanud O. Mi korteriomandi kahju ulatust ning seega ei ole EKAS maksnud seda 11740 krooni ei hagejale ega kannatanule. Kostja vastupidised väited eeltoodu kohta on alusetud.
4. Hageja poolt kohtule esitatud fotodest ning (lk 26-38) nähtub, et A. M korteris on kahjustada saanud põrand, seinad, lagi. Esitatud GEhinnapakkumise kohaselt on korteri taastusremondi maksumus koos tööde ja materjalidega kokku 28000 krooni (lk 16). A M kinnitas oma ütlustega kohtuistungil, et kahjustada sai korteri köök, tuba, lagi, põrandal oli 3 cm vett. Kahju avastas ta siis kui ta koju tuli kuskil kella 17 paiku ning kohaselt teavitas juhtunust ka maja haldurit, kes kinnitas, et ka teised korterid olid saanud kahjustada, kolm korrust oli üle ujutatud. Seega leiab kohus tunnistaja ütlusi, fotosid ja esitatud hinnapakkumist hinnates, et viidatud tõenditega on hageja tõendanud, et hageja korter sai ulatuslikult kahjustada ning selle taastamine maksab 28000 krooni. Seega on alusetud kostja väited, et korteri taastusremondi maksumus on vaid 11740 krooni. Asjaolu, et kahju ulatuse kohta ei ole koostatud korteriomanike ja ühistu esindajate juuresolekul akti, ei tähenda, et kahju ulatus on tõendamata. Seadusest ei tulene, et kahjujuhtumi kohta on vajalik koostada akt. Hagejal on õigus tõendada kõiki menetlusseadusest tulenevate tõenditega kahju ulatust, mida hageja on teinud esitatud tunnistaja ütluste, fotode ja ülalpoolviidatud hinnapakkumisega. 3

§139

lg 1 sätestab, et kui kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevast asjaolust, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist ning lg 2 sätestab, et 1. Lõikes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise juhule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohtus tunnistajana ülekuulatud A. M ütluste kohaselt avastas ta kahju siis, kui ta koju tuli kuskil 17.00, kogu põrand oli veega kaetud 3 cm ulatuses, võttis ühendust halduriga, siis läks kostja korterisse, kes vabandas ja sulges ukse, tunnistaja asus kohe oma korteris vett koristama, kuid kuivamine ise võttis aega nädala. Seega on hageja tõendanud tunnistaja ütlustega, et kannatanu teavitas kostjat ja maja haldavat isikut juhtunust, asus siis vett kuivatama. Eeltoodust järeldab, et kannatanu on teinud endast kõik, et asuda kahju tagajärgi likvideerima ning üritanud ka kontakti saada kahju tekitajaga ning ühenduse võtmine majahalduriga on täiesti tavapärane käimine eelkõige selleks, et maja haldav isik saaks teada juhtunust ning kiiresti sulgeda veevarustus. Seega on kostja väited alusetud sellest, et kannatnu pole midagi ette võtnud kahju vähendamiseks ja et ta ei elanud selles korteris. Eeltoodu tõttu puuduvad asjaolud, mis lubaksid arvata, et kannatanust on lähtunud mingid asjaolud, või oleks jätnud kannatanu midagi tegemata, mis oleksid aluses

§ 139lg 1, 2 alusel hüvitise vähendamiseks ka kindlustusandja e.

hageja suhtes, kellele on kannatanu nõue kostja vastu üle läinud.

1. Kuna kostja ei ole nõus vabatahtlikult kahju hüvitama, siis on hageja nõue kostja vastu tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26500 krooni. Menetluskulude jaotus, suurus
2. TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulu kostja kanda, kuna hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määran kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks menetluskuude rahalise suuruse. Hageja tasus lõivu hagi esitamisel kokku 1750 krooni (lk 37, 38), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik 4